Maqala
Baǵybek Qundaqbaıuly – qazaq teatr tarıhyn zertteýshi
"Qazaqtyń kórnekti teatrtanýshy-ǵalymy, teatr synshysy Baǵybek Qundaqbaıuly tiri bolsa búgingi kúni 90 jasqa tolar edi". Osy oraıda shákirti, teatrtanýshy, ónertaný kandıdaty - Anar Erkebaıdyń Baǵybek Qundaqbaıulynyń ǵylymdaǵy joly men ustazdyq kelbetin kestelegen eńbegin usynýdy jón kórdik.
Bólim: Teatr
Datasy: 21.12.2016
Avtory: Анар Еркебай
Maqala
Baǵybek Qundaqbaıuly – qazaq teatr tarıhyn zertteýshi
"Qazaqtyń kórnekti teatrtanýshy-ǵalymy, teatr synshysy Baǵybek Qundaqbaıuly tiri bolsa búgingi kúni 90 jasqa tolar edi". Osy oraıda shákirti, teatrtanýshy, ónertaný kandıdaty - Anar Erkebaıdyń Baǵybek Qundaqbaıulynyń ǵylymdaǵy joly men ustazdyq kelbetin kestelegen eńbegin usynýdy jón kórdik.
Bólim: Teatr
Datasy: 21.12.2016
Avtory: Анар Еркебай
Baǵybek Qundaqbaıuly – qazaq teatr tarıhyn zertteýshi

Qazaqtyń kórnekti teatrtanýshy-ǵalymy,
teatr synshysy Baǵybek Qundaqbaıuly tiri bolsa búgingi kúni 90 jasqa tolar edi. Osy
mamandyq boıynsha qazaq topyraǵynda tuńǵysh kandıdattyq keıin doktorlyq dıssertaııalaryn
qorǵaǵan, Ulttyq ǵylym akademııasynyń M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń
bólim meńgerýshisi, T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq Ulttyq óner akademııasynyń professory
Baǵybek aǵaıdyń ańqyldap júrgen beınesi áli kóz aldymyzda, sańqyldaǵan daýysy –
qulaǵymyzda...

B.Qundaqbaıuly 1926 jyly dúnıege
kelgen. Tashkenttegi teatr jáne kórkemsýret óneri ınstıtýtynyń teatrtaný fakýltetinde
(professorlar M.S.Grıgorev, M.M.Morozov, A.M.Efros, jáne Ia.S.Feldmannyń jetekshiligimen)
1950-1955 jyldary oqyp, 1955 jyly qazirgi Ǵ.Músirepov atyndaǵy akademııalyq balalar
men jasóspirimder teatrynda ádebıet bóliminiń meńgerýshisi qyzmetine ornalasady.
1956-1958 jyldary Jambyldaǵy (qazirgi Taraz) respýblıkalyq Mádenı-aǵartý ýchılıesinde
óner tarıhynan sabaq beredi. 1958 jyldyń mamyrynan  bastap, ómiriniń sońǵy kúnine deıin Ulttyq ǵylym
akademııasynyń M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ıntıtýtynda kishi, sosyn aǵa
ǵylymı qyzmetker, sońǵy 25 jyl boıy bólim meńgerýshisi mindetin atqardy.
1961-1963 jyldar aralyǵynda B.Qundaqbaıuly A.Lýnacharskıı atyndaǵy Memlekettik
teatr óneri ınstıtýtynyń (qazirgi Reseı teatr óneri akademııasy) aspırantýrasyn bitirdi
(professor G.I.Goıan men N.I.Lvovtyń jetekshiligimen).

B.Qundaqbaıuly «Semeı qazaq teatrynyń
týýy men damýy, qalyptasýy» (1964) taqyrybynda kandıdattyq, «Qazaq teatrynyń negizgi
damý kezeńderi» (1996) atty doktorlyq dıssertaııa qorǵaǵan. Uzaq jylǵy ǵylymı jáne
pedagogıkalyq eńbegi úshin B.Qundaqbaıuly 1995 jyly Qazaqstan Respýblıkasyna eńbek
sińirgen qaıratkeri qurmetti ataǵymen, 2007 jyly «Qurmet» ordenimen, 2006 jyly
«Uly Otan soǵysy
kezindegi qajyrly eńbegi úshin» medalimen
marapattaldy. Al 2005 jyly ónertaný ǵylymynda,
sonyń ishinde teatrtaný salasynda tynymsyz eńbek etip, qazaq teatrynyń tarıhy
jóninde irgeli de qundy zertteýleri úshin Shoqan Ýálıhanov atyndaǵy syılyqtyń
ıegeri atandy. B.Qundaqbaıuly ónertaný salasynda akademık A.Jubanovtan keıingi
bul syılyqtyń ekinshi ıegeri.

B.Qundaqbaıulynyń senarııi boıynsha
akademııalyq drama teatrynyń jarty ǵasyrlyq tarıhy, Serke Qojamqulov týraly
derekti (dokýmenttik) fılmder túsirildi. Ol ǵylymı-synı eńbekterimen birge, pedagogıka
salasynda da muratyna jetken ustaz. 1988 jyldan sońǵy kúnderine deıin Baǵybek
aǵa T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq Ulttyq óner akademııasynyń «Teatr óneriniń tarıhy men
teorııasy» kafedrasynyń doenti, professory, sonymen birge 1993-1999 jyldary kafedra
meńgerýshisi boldy. Kóptegen akterler, rejısserler, teatr sýretshileri professor B.Qundaqbaıulynan
lekııa tyńdasa, 1990 jyldan beri Qazaq Ulttyq óner akademııasynda ózi ǵylymı jetekshi
bolyp teatrtanýshylarǵa bilim berdi. Onyń jetekshiligimen 18 teatrtanýshy kandıdattyq
dıssertaııa qorǵap shyqty. 1983 jyly Bolgarııanyń Sofıa qalasynda ótken «Teatr
naıı – 83» álemdik teatr festıvaline halyqaralyq teatr synshylary assosaııasy
atynan qatysyp, birneshe maqalalar jarııalady. 1991 jyly ol Nıý-Iorktegi Kolýmbııa
ýnıversıtetiniń Azııa ortalyǵynyń shaqyrýymen bir aı ulttyq ónerimiz jaıynda lekııa
oqyp qaıtty.

B.Qundaqbaıuly Qazaqstan Jazýshylar, Teatr
Qaıratkerleri odaqtarynyń, QR Mádenıet mınıstrligi men teatrlardyń
repertýarlyq, kórkemdik keńesteriniń múshesi retinde de úlken jumystar atqarǵan.
Bilim jáne ǵylym Mınıstrligi Ǵylym komıteti M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne
óner ınstıtýty janynan qurylǵan ónertaný ǵylymdarynyń kandıdaty ǵylymı
dárejesin berý jónindegi K 53.40.03 Dıssertaııalyq keńestiń tóraǵasy bolyp,
táýelsiz Qazaqstan tarıhynda ónertaný salasy boıynsha usynylǵan kóptegen zertteý
jumystardyń qorǵalýyna, olardyń joǵary deńgeıde ótýin  jiti qadaǵalaǵan.

B.Qundaqbaıuly teatr týraly jazýdy
stýdent kezinen bastap, respýblıka baspasózinde ǵylymı hám synı maqalalary úzilissiz
jarııalanyp keldi. Onyń qalamynan kóptegen ǵylymı eńbekter týdy. «Rejısser jáne spektakl»
(1971), «Pýt teatra» (1974), «Ýaqyt jáne teatr» (1981) kitaptary jáne «Oblystyq
teatrlar» (1964), eki tomdyq «Qazaq teatrynyń tarıhy» (1975, 1978, kólemi 40 b.t),
Máskeýde shyqqan 6 tomdyq «Istorııa sovetskogo dramatıcheskogo teatra»
(1966-1971), «Istorııa teatrovedenııa narodov SSSR» (1987) syndy kúrdeli zertteýlerde
qazaq teatryna baılanysty monografııalyq taraýlary jazyldy. Ǵalym «Muhtar  Áýezov jáne teatr» (1997), «Zaman jáne teatr
óneri» (2001), «Teatr týraly tolǵanystar» (2006) atty monografııalaryn jarııalady.
Onyń Jambyl, Qyzylorda, Semeı, Torǵaı, Atyraý, Taldyqorǵan, Pavlodar, Shymkent, t.b.
oblystyq qazaq teatrlary jaıynda da ǵylymı zertteýleri ár jyldary jaryq kórdi.

Sonymen qatar B.Qundaqbaıuly
Qazaqtyń memlekettik M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama teatrynyń 40, 50, 60 jyldyq
tarıhy belesterine arnap kitaptar jazdy. Onyń qalamynan  300 b.t. astam ǵylymı eńbekter men 700-ge tarta
alýan túrli maqalalar týdy. Ulttyq teatr týraly synshynyń ǵylymı ocherki aǵylshyn,
nemis, franýz tilderine aýdaryldy. Ol teatrdyń fotoshejiresin jasap, 1976 jyly «Voshojdenıe»
degen atpen jarııalady. Máskeýde shyqqan eńbekterin «Teatr», «Lıteratýrnaıa Rossııa»,
«Lıteratýrnaıa gazeta» basylymdary joǵary baǵalaǵan.

Osy zertteýlerinde
B.Qundaqbaıuly dramatýrgııa, rejıssýra, akterlik óner men qoıylymdardaǵy
jetistikter men kemistikterdi synı kózqaraspen tujyrymdap, qazaq teatrynyń
tarıhyna jańasha kelip, ótken jolyn jınaqtaǵan. Teatrdyń repertýar aýyrtpalyǵyn
kóterip, kelbetin aıqyndaýda mol eńbek sińirgen N.Jantórın, Y.Noǵaıbaev,
B.Qaltaev, Sh.Sákıev, Ǵ.Súleımenov, t.b. akterlerge jeke dara shyǵarmalyq
portretter arnap, sheberlikteriniń ereksheligin ashqan. Munda qazaq teatrynyń
irgetasyn qalaýshylarǵa ǵana toqtalmaı, ár jyldary trýppaǵa qosylǵan akterler
jumystaryna jekelegen spektakldi taldaý ústinde toqtalyp, olardyń sahna ónerin
kórkeıtýdegi, sheberlik dástúrdi jalǵastyryp damytýdaǵy, jyldar talabyna saı
órkendeýindegi erekshelikterin jan-jaqty taldaǵan. Sonymen qatar B.Qundaqbaıuly
qazaq sahnalyq ónerin damytýdaǵy eńbegi sińgen, ár kezeńde ózine tıisti júkti
kótergen, ár betburysqa, jańa izdeniske tıek bolǵan, taqyryp qamtý jaǵynan da
bir-birine uqsamaıtyn negizgi dramatýrgııalyq shyǵarmalarǵa toqtalǵan. Jáne ol
shyǵarmalardyń sahnalyq qalyptasqan túrin ǵana almaı, onyń jazylý, qoıylý
tarıhyna salystyrmaly túrde taldaý jasaýy tek dramatýrgııanyń ǵana emes,
akterlik ónerdiń, rejıssýranyń jetilý, ósý kezeńderin de aıqyndap ashýǵa
septigin tıgizgen. Kórermender, synshylar arasynda aıtys, ár túrli pikir
qaıshylyqtaryn týdyratyn keıbir daýly spektaklderdi taldaý ústinde Baǵybek aǵaı
oqýshy qaýymǵa óz oıyn, jeke kózqarasyn, túsinigin ǵana usynbaı, ol týraly
aıtylǵan, jazylǵan belgili teatr synshylary men ǵalymdarynyń pikirin ortaǵa salyp,
salystyryp, ortaq pikir qorytyndysyna kelýi de sahna ónerin taldaýǵa ǵylymı
turǵydan qaraýynyń aıǵaǵy. Sondaı-aq, teatrtanýshy-ǵalym árdaıym jeke
spektaklderdi sóz qylǵanda, ásirese ulttyq dramatýrgııamyzdyń asyl murasyna
engen «Eńlik – Kebek», «Abaı», «Qarakóz», «Qozy Kórpesh – Baıan sulý», «Aqan seri
– Aqtoqty» pesalarynyń bertindegi qoıylymdarymen aldyńǵy jyldarda qoıylǵan
nusqalaryn salystyryp zertteýi, tek akademııalyq teatr tarıhynyń sheńberinde
qalmaı oblystyq teatr sahnalarynda júrgen spektaklderdiń kórkemdik deńgeıin de
saralap ótedi.

Ulttyq teatrymyzdyń dúnıege
kelýinen bastap, kúni búginge deıingi shyǵarmalyq jolyn tutas qamtyp, kezeńdik
qoıylymdaryn jan-jaqty taldaǵan. Teatr tarıhyna búgingi estetıkalyq talap
bıiginen jańasha kelip, buryn aıtylmaǵan, keıde qısyq jazylǵan tustaryn ǵylymı
parasattylyqpen qaıta zerdelegen. Ásirese, 1920-1930 jyldardaǵy sahna óneriniń
kórkemdik bolmysyn avtor kezinde M.Áýezovpen kezdesý ústindegi  aqyl-keńesin eskerip, qaıta qarastyryp, onyń
damý baǵyt-baǵdaryn aıqyndaǵan. Ol M.Áýezov, B.Maılın, Ǵ.Músirepov, S.Muqanov,
Á.Tájibaev, t.b pesalarynyń negizinde qoıylǵan spektaklderge erekshe toqtalyp,
bulardy tek qana qazaq teatrynyń ǵana emes, tutas kópulttyq keńes sahna
óneriniń tetigi retinde qarastyrýy – óziniń ulttyq qundylyǵyna degen jaýapker
azamattyq sezimin, oı-tujyrymynyń mazmundylyǵyn kórsetetin qubylys. Kóp
avtorlardyń teatr tarıhyn jazýdaǵy bir jerde toqtalýy – ǵylymı báseke ǵoı. Sol
básekede aldyńǵylardyń qatarynan kórinýi B.Qundaqbaıuly jazǵan taraýlarǵa ortalyq
baspasózde mamandar tarapynan joǵary baǵalanýy dálel.

Teatrtanýshy-ǵalymnyń
zertteýlerinde kezinde ıdeologııanyń qýdalaýyna ushyrap, jazyqsyz japa shekken
alash ulylarynyń dramatýrgııa men teatrǵa baılanysty jazǵandary men oı-tolǵamdary
da keńinen sóz bolady. Shyǵarmalary uzaq ýaqyt jabýly bolǵan J.Aımaýytov, M.Dýlatov,
Q.Kemeńgerov, S.Sadýaqasovtardyń ulttyq óner tarıhyndaǵy erekshe orny B.Qundaqbaıulynyń
zertteýlerinde ádil de ǵylymı paıymdaýlar tapty. Ásirese, J. Aımaýytovtyń dramalyq
shyǵarmalary men aýdarma pesalaryn  burynnan
jınastyryp júrgen synshy 1990 jyly «Shernııaz» degen atpen úlken kirispe jazyp jarııalady.

Avtor sonaý Barnaýyldan Máskeýge deıingi
aralyqta J.Aımaýytov izi qalǵan jeriniń bárin aralap, tirnektep materıal
jınastyrǵan.
Bul arada kezinde joıyp jibergen J.Aımaýytovtyń dramatýrgııalyq
shyǵarmalarynyń bizdiń elimizde joqtaryn Máskeýdegi Lenın atyndaǵy kitaphananyń
Shyǵys bólimshesinen qarastyryp, solardyń kóshirmelerin túsirip alyp bir kitapqa
toptastyrýy da úlken jumystyń nátıjesi.
Basqasyn aıtpaǵannyń ózinde J.Aımaýytovtyń ulttyq
dramatýrgııa men teatrdyń negizin qalaǵanyn avtor naqty shyǵarmalardy taldaý
arqyly bergen. 1915 jyldyń 13 aqpanynda Semeıdegi prıkazıkter klýbynda
J.Aımaýytov sahnalaǵan «Birjan – Sara» qazaq topyraǵyndaǵy tuńǵysh spektaklden
ulttyq teatrdyń týǵanyn avtor kelisti taldap, dáleldegen. Tanymǵa qarshadaıynan
zerek J.Aımaýytov Pýshkın, Gogol pesalaryn aýdaryp, ári Ostrovskıımen birge
olardyń teatrlyq-estetıkalyq shyǵarmalarynan kórkemdik nár alyp, óziniń rejıssýradaǵy
izdenisin qysqa da nusqasyn qaǵazǵa túsirgenin zertteýshi ǵylymı turǵydan
dáleldep shyqqan. J.Aımaýytov ulttyq dramatýrgııa men teatrdyń negizin qalaǵan
qyzmetin ashyp kórsetý B.Qundaqbaıulynyń zerektigi men batyldyǵyn tanytatyn
qubylys. Alash tarlandarynyń eren shyǵarmashylyq eńbekteri jaıynda avtor olar
aqtalmaı turǵanda-aq qalam tartqan.

B.Qundaqbaıuly teatrtanýmen
qatar ádebıettanýǵa da óz úlesin dramatýrgııa salasyn zertteýimen de qosty. Ol teatr
tarıhyn quraıtyn dramatýrgııa, rejıssýra, akterlik ónerdi baılanystyryp, qazaq teatr
ónerin zerttegen. Pesalardyń jazylý, qoıylý tarıhyna toqtalyp taldaýlar jasaǵan.
«Muhtar Áýezov jáne teatr» monografııasynda B.Qundaqbaıuly ulttyq mádenıetimizdiń
uly qaıratkeri Muhtar Áýezovtiń qazaq dramatýrgııasynyń negizin qalap, ony ary qaraı
damytýǵa erekshe kóńil bólgendigin zerttegen. Munda avtor dramatýrgtiń klassıkalyq
úlgige aınalǵan «Eńlik – Kebek», «Qarakóz», «Aıman – Sholpan», «Abaı», «Túngi saryn»,
«Qaraqypshaq Qobylandy» pesalarynyń barlyq teatrlardaǵy qoıylymdaryn ǵana qarastyrmaı,
mátinniń ózine de ádebıettaný turǵysynan taldaý jasap shyqqan. Osy pesalardyń ár
kezeńdik ózgeristerge qaraı qaıta jazylǵandyǵy, ondaǵy keıipkerlerdiń harakter
erekshelikteri synshynyń nazarynan tys qalmaǵan. Máselen: «Eńlik – Kebektiń»
1917, 1922, 1943, 1957, «Qarakózdiń» 1925, 1959 jyldardaǵy engizilgen ózgeristeri
tarıhı dáldilikpen berilgen. Ásirese, uly dramatýrg ult teatrynyń balań shaǵynan
kásibı baǵyt alý úrdisine erekshe kóńil bólgen. Álemdik klassıka men orys dramatýrgııasynyń
ozyq úlgileriniń kúrdelilerin ózi qazaqshalap, keıbireýlerin basqalarǵa aýdartyp,
ári olardyń sahnalanýlaryndaǵy rejısserlik jumystaryna ádebı taldaýlarymen, júıeli
oı-tujyrymdarymen tikeleı aralasyp otyrǵan. Sonymen birge M.Áýezovtiń teatrlyq,
estetıkalyq kózqarasy, álemdik klassıkany qazaqshaǵa aýdarý jaıy, ár jyldary teatr
men dramatýrgııa týraly jáne teatr syny tóńireginde jazǵandary da bul eńbekte jan-jaqty
aıtylyp ketken.

B.Qundaqbaıulynyń «Zaman jáne
teatr óneri» monografııasy ulttyq sahnamyzdyń keıingi 10-15 jyldyń kórkemdik izdenisterin
saralaýǵa arnalǵan. Kitaptyń birinshi «Talanttar tobynan» bólimindegi «Júsipbek Aımaýytov
jáne teatr óneri» taraýynda uly jazýshynyń dramatýrgııasy men sahnalyq izdenisteri
júıeli túrde taldanǵan. Avtor J.Aımaýytovtyń pesalary jóninde, buǵan qosa Smaǵul
Sádýaqasovtyń  jeke shyǵarmashylyq qyzmetteri
jaıly olar aqtalmaı turǵanda-aq qazaqsha, oryssha shyqqan zertteýlerinde jarııalaǵan
bolatyn. Osy úshin B.Qundaqbaıuly «Alashorda ıdeıasyn teatr ónerinde nasıhattady» degen
jalamen Ortalyq komıtetten esep kartochkasyna jazylyp, sógis alǵan edi. 1915
jyly 13 aqpanda J.Aımaýytov qoıǵan spektaklden ult teatrynyń tarıhynyń, soǵan
qajet repertýar men rejıssýranyń dúnıege kelgenin avtor naqty arhıv
derekterimen dáleldep otyr. Demek, bizdiń teatrymyzdyń úkimet qaýlysymen
bekitilgen 1926 jylǵy 13 qańtar emes, odan áldeqaıda erte týǵany belgili boldy.
Sodan beri qaraı qalyptasý proesi úzilmeı, Qyzylordada ashylǵan memleket teatry
sonaý basta Semeıden bastaý alǵan teatr trýppasynyń jalǵasy degen tujyrymǵa
keledi.
Avtor
keshegi totalıtarlyq júıeniń qurbany bolǵan J.Aımaýytovtyń alýan qyrly, ámbebap
shyǵarmashylyǵyn ult óneri shejiresimen tyǵyz baılanystyrýdy ári ómiri men ónerin
arhıvtik derekterge súıene otyryp, dáıektilikpen saralaýy da osy maqalanyń
ǵylymı qundylyǵyn arttyra túsedi. Sonymen birge zertteýshi qazaq halqynyń asyl
uldarynyń biri J.Aımaýytovtyń dramatýrg-jazýshy ǵana emes, oǵan qosa ol
qazaqshalaǵan dúnıejúzilik dramalyq ári ózi jazǵan shyǵarmalardy qazaq
topyraǵynda alǵash sahnalaǵan rejısserlik eńbegin kitapta eleýsiz qaldyrmaı ashyp
kórsetedi. Shynynda da bul buryn qazaq teatrynyń tarıhynda sóz bolmaǵan tyń
jańalyq boldy.

Monografııada osydan keıingi
maqala qazaq sahna óneriniń qarlyǵashtarynyń biri Jumat Shanın shyǵarmalyǵyna arnalǵan.
Bul zertteýinde avtor J.Shanınniń sahnalyq-shyǵarmalyq eńbek jolyn qazirgi
M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama teatrynyń alǵashqy maýsymdarymen baılanysty
qarastyryp taldaýmen onyń sol kezeńge asa qajetti uıymdastyrýshylyq qyzmetin
joǵary baǵalaıdy. Rejısser shyǵarmalyǵy spektakl qoıýmen shektelmeıtini anyq, ol
eń ádil ustaz, uıymdastyrýshy hám qoıýshy ekeni teatr álippesinen belgili ǵoı.
Osyǵan oraı eńbekte J.Shanınniń óz ýaqytynda dóp kelgen kóp qyrly sýretkerlik
shyǵarmalyq erekshelikterin ashyp, onyń qazaq teatr tarıhynda orny bar óner ıesi
ekenin atap kórsetedi.

Budan basqa «Akter jáne
ulttyq klassıka» (Q.Qýanyshbaev), «Sahna juldyzy» (E.Ómirzaqov), «Elý jyl óner
órinde» (S.Qojamqulov), taǵy basqa maqalalarynda óner adamynyń shyǵarmashylyq
ómir joly men daryn tabıǵatyn ashyp kórsetýge ári olardyń teatr tarıhynda alatyn
ornyn naqtylaı belgileýge erekshe den qoıýymen qundy. Munda sonymen birge birtýar
akterler Y.Noǵaıbaev, E.Jaısańbaev, búginde túrli oı-sheshimderimen tanylyp
júrgen ustaz-rejısserler M.Baıserkenov, R.Seıtmetovterdiń shyǵarmashylyq
portretteri berilgen. Avtor bulardyń daralyqtaryn ǵylymı-teorııalyq negizge
súıene otyryp, obraz jasaý tásilderin akterlik ónerin kásibı turǵydan taldaǵan.
B.Qundaqbaıuly bul
maqalalarynda akter men rejısser ónerin, ulttyq klassıka men osy zamanǵy
dramatýrgııalyq týyndylardyń qoıylýymen tyǵyz baılanysta qarastyrý arqyly sahna
sańlaqtarynyń izdenis ereksheligi men ónerde ustanǵan sýretkerlik pozıııasyn
aıqyndaıdy. Olar somdaǵan sahnalyq beıneler men rejısserlik qoıylymdardyń qazaq
sahnasyndaǵy tarıhı ornyn anyqtap tujyrymdaıdy. Bul maqalalar sahnalyq ónerge
qatysy joq  jalań, qyzyl sóz ben artyq
áńgimelerden tys, qaıta árbir akter nemese rejısser ónerin ulttyq klassıkalyq
týyndylardy qoıý men oryndaýshylyq ónerdi ózara qalyptastyra sahnalyq ónerdiń
ózekti máselelerin kóterýimen de ǵylymı taldaý jaǵynan asa sapaly bolǵanyn atap
ótý paryz.

Ekinshi bólimde sońǵy on jyl
ishinde Orta Azııa men Qazaqstanda (Tashkent, Ashǵabad, Bishkek, Almaty) ótkizilgen
Halyqaralyq teatr festıvaldary, Respýblıka jáne M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq
drama teatrynyń Ulystyń Uly kúni Naýryz ben Halyqaralyq teatr kúni merekesi
qarsańynda 1994 jyldan bastap «Teatr kóktemi» degen atpen jyl saıyn ótkizilgen
saıystardyń qoıylymdary saralanǵan.
Munda kórshiles elderdiń sahnalyq shyǵarmalary men qazaq
teatrynyń qoıylymdary jan-jaqty taldanyp, repertýar saıasaty, akter men
rejıssýra óneriniń erekshelikteri keńinen sóz bolyp, búgingi damý baǵyt-baǵdary
men úrdisteri aıqyndalady. Mundaǵy qoıylymdarǵa álemdik turǵydan baǵa berýge umtylý
– krıterııdiń ulttyq sheńberde qalyp qoımaýynyń kepili.

Sonymen qatar «Zaman jáne teatr
óneri» kitabynda B.Qundaqbaıuly sońǵy jyldardaǵy dramatýrgııaǵa toqtalyp, ondaǵy
jańa baǵyt, jańa mazmun, jańa beıneler jasaýdaǵy dramatýrgterdiń qazirgi shyǵarmalaryn
taldap, olardyń sahnalyq sheshimderin aıtyp ketken. Búgingi taqyrypqa jazylǵan
dramatýrgııalyq shyǵarmalardy ujymdardyń meńgerý deńgeıi zerttelgen. Munda
teatrdyń sońǵy jyldardaǵy qoıylymdaryna erekshe kóńil bólgen.
Ásirese, M.Áýezov
atyndaǵy akademııalyq drama teatrynyń Abylaı han ómirine baılanysty jazylǵan
Á.Kekilbaevtyń «Abylaı han» (rej. B.Atabaev) jáne M.Baıserkenovtyń «Abylaı
hannyń aqyrǵy kúnderi» (M.Baıserkenov) atty spektaklderine erekshe kóńil
aýdarylyp, dramatýrgııalyq, akterlik, rejısserlik jumystary turǵysynan jan-jaqty
taldanǵan. Munda elimiz egemendik alǵannan keıingi kezeńdegi teatrdyń tarıhı
taqyrypty meńgerý erekshelikteri men izdenisteri keńinen sóz bolǵan. Uly
memleket qaıratkerine arnalǵan pesanyń ekeýi de ótken kúnniń tarıhı bolmysyn
sýrettep qana qoımaı, mundaǵy avtorlyq ıdeıalar búgingi egemendik máselelerimen
astasyp jatqanyn B.Qundaqbaıuly tereń zerttegen.

Al dramatýrg Shahımardenniń
«Tomırıs» pesasynyń oqıǵasy ultymyzdyń kóne zamandaǵy jaýgershilik taqyrybyna
arnalǵanymen onyń ıdeıasy astarly oıymen búgingi egemendik eldigimizdi qorǵaýmen
astasyp jatyr. Kitapta qazaq teatrynyń jańa zamandaǵy tarıhı taqyrypty
meńgerýdegi izdenisi ǵylymı turǵydan taldanyp sóz bolady.

Bul bólimde sonymen birge qazaq
teatrlarynyń búgingi tirlik-tirshiligimizdi sýretteıtin pesalardyń sahnalyq
kórinisteri de ádebı hám sahnalyq turǵydan taldanyp, keńinen sóz bolady. Keshegi
qaıta qurý tusynda jazylǵan kóptegen pesalardyń kótergen máseleleri
ıdeologııalyq ustanymǵa saı kelmeı, qoǵam ómirindegi áleýmettik qaıshylyqtardyń
syryn ashýǵa baǵyttalǵan. Bulardyń negizinde qoıylǵan spektaklderdiń bılik
tarapynan qýdalaýǵa ushyraǵandary da kitapta ashyq aıtylǵan. Jınaqtap aıtqanda,
bul bólimde de dramatýrgııa men teatrdyń asa mańyzdy tájirıbelik jáne teorııalyq
máseleleri kóterilgen.

Osy búgingi taqyrypty meńgerý
jolynda keıbir dramatýrgter men rejısserlerdiń shyǵarmanyń sıýjetin oılastyrý men
sahnalyq sheshimderinde ulttyq mentalıtetten aýytqyp, jappaı batys ónerine
elikteýden sahnalanǵan shyǵarmalardy mysalǵa keltirip, naqty da tııanaqty
taldaýlar jasaldy.

«Oblystyq teatrlar» dep
atalatyn sońǵy bóliminde Almatyǵa kelip ónerlerin kórsetken nemese avtordyń ózi
baryp spektaklderdiń negizinde oblystyq ujymdardyń shyǵarmashylyq damý
belesteri, repertýar túzý saıasaty, akterlik jáne rejısserlik jumystary keńinen
sóz bolǵan.
Munda negizinen búgingi teatr óneriniń ózekti máselelerin tilge tıek ete
otyryp, jalpy oblystyq teatrlardaǵy sahnalyq izdenister men olqylyqtaryn,
olardyń damý tendenııalaryn, dramatýrgııalyq tyń shyǵarmalardyń ıdeıalyq-kórkemdik
sapasyn,  rejısserlerdiń spektakl
qoıýdaǵy  naqty qoltańbasyn, repertýar
saıasaty men akterlik sheberlik máselelerin, ósip-órkendeý men damý barysyn,
baǵyt-baǵdaryn tereń taldaýdan týǵan oılar tujyrymdalǵan.

Árıne, akademııalyq teatrlarmen
qatar, oblystyq teatrlardy da tutas qamtyǵandyqtan repertýar uqsastyǵy jıi
kezdesedi. Mundaıda avtor sahnalyq qoıylym aıyrmashylyǵyna, salystyrmaly tásildi
jıi qoldanady. Negizinen rolderdi oryndaý men rejısserlik sheshimderde uqsastyq
bolmaıdy, al mundaı uqsastyq bolǵan jaǵdaıda ol qaıtalaý nemese birine-biri
elikteý bolyp sanalady. Oblystyq teatrlardy tutas alyp qarastyrǵanda, avtor
olardyń árqaısysyna tán daralyqtary men kórkemdik erekshelikterine kóńil aýdaryp
otyrady.
Jalpy qaı
zertteý eńbeginde  bolmasyn B.Qundaqbaıuly
teatr ónerimen birge dramatýrgııa máselesin de mindetti túrde qosa zerttep otyrady.

B.Qundaqbaıuly M.Áýezov shyǵarmalarynyń
50 tomdyq jınaǵynyń alǵashqy shyqqan úsh tomyna
uly dramatýrgtiń pesalaryn taldap, olardyń ár túrli nusqalaryna ǵylymı túsinikter
jazǵan. On tomdyq «Qazaq ádebıetiniń tarıhyna» engen «20-30 jyldardaǵy dramatýrgııa»
taraýynda J.Aımaýytovtyń «Rábıǵa», «Qanapııa – Shárbaný», «Mansapqorlar», «Shernııaz»,
M.Áýezovtyń «Eńlik – Kebek», «Báıbishe – toqal», «Qarakóz», «Han Kene», «Túngi saryn»,
«Abaı», «Aıman – Sholpan», S.Seıfýllınniń «Baqyt jolynda», «Qyzyl suńqarlar», Q.Kemeńgerovtiń
«Altyn saqına», M.Dýlatovtyń «Balqııa», J.Tilepbergenovtiń «Perızat – Ramazan», J.Shanınniń
«Arqalyq batyr», B.Maılınniń «Taltańbaıdyń tártibi», I.Jansúgirovtiń «Kek», «Túrksib»,
«Isataı – Mahambet», Ǵ.Músirepovtiń «Qyz Jibek», «Qozy Kórpesh – Baıan sulý» pesalarynyń
jazylý tarıhyna toqtalyp, olarǵa ádebı taldaý jasap ketken. Al osy kitaptyń kelesi
tomyndaǵy «1941-1956 jyldardaǵy dramatýrgııa» taraýynda Ǵ.Músirepovtiń «Aqan seri
– Aqtoqty», Q.Muqashevtyń «Dala dastany», S.Múqanovtyń «Shoqan Ýálıhanov», M.Aqynjanovtyń
«Ybyraı Altynsarın», M.Áýezovtiń «Namys gvardııasy», «Qaraqypshaq Qobylandy», Sh.Qusaıynovtyń
«Keshe men búgin», «Aldar kóse» pesalarynyń kórkemdik erekshelerin aıtyp, jan-jaqty
ádebı taldaý jasaǵan. «Qazaq ádebıetiniń tarıhy» kitabynyń kelesi tomdaryna buryn-sońdy
zertteý nysanasyna ilinbegen 1970-1990 jyldardaǵy qazaq dramatýrgııasy B.Qundaqbaıulynyń
tııanaqty qarastyrýymen ádebıet tarıhynyń 9-tomyna usynyldy. Munda osy kezeńdegi
janrdyń damý baǵyt-baǵdaryn aıqyndaıtyn O.Bókeıdiń, D.Isabekovtyń, A.Súleımenovtyń,
M.Smataevtyń, Á.Taýasarovtyń, Á.Tarazıdiń, N.Orazalınniń, Sh.Nurtazanyń, t.b. dramatýrgııalyq
shyǵarmalary taldanyp, kórkemdik erekshelikteri anyqtalǵan. Sol sııaqty kelesi tomǵa
halyq jazýshysy Qaltaı Muhamedjanovtyń shyǵarmalyq portreti engen. Munda da
B.Qundaqbaıuly dramatýrgtiń «Bóltirik bórik astynda», «Qudaǵy kelipti», «Kóktóbedegi
kezdesý», «Jat elde», «Ózime de sol kerek» pesalaryna taldaý jasap, olardyń
qazaq dramatýrgııasy men teatryndaǵy orny men kórkemdik deńgeıin anyqtaǵan.

B.Qundaqbaıulynyń búgingi qazaq teatr ónerindegi basty baǵyttar men úrdisterdi
der kezinde kóre alatyn daralyǵyn jańa premeralarǵa qatysty jazǵan
eńbekterinen de kórýge bolady. Teatr synshysy repertýar tańdaý, rejıssýra men
akterlik  ónerdegi kózge túser
jańalyqtardy, sol sııaqty olardyń damymaı jatý sebepterin naqty aıtqan. Sol
tyǵyryqtardan shyǵý joldaryn da kórsetip bergen.
Synshy oıynyń ushqyrlyǵy, búgingi qazaq teatr óneriniń búkil ózekti
máselelerin jetik biletindigi ár maqalasynan tereń ańǵarylady.  Onyń synshylyq qarymy óte keń boldy. Qandaı
taqyrypta áńgime qozǵasa da qazaq teatrynyń búgingi bet-alysy men bolashaq
damýyna alańdaýshylyq bildirip otyrdy.

Baǵybek Qundaqbaıuly artynan
ergen shákirtterine, óner súıer qaýymǵa mol mura qaldyryp ketti. Onyń ár
maqalasy, ár kitaby tunyp jatqan teatr tarıhy. Baǵybek aǵaıdyń ketýimen qazaq
teatrtaný ǵylymy úlken qazaǵa dýshar boldy. Elimizdiń teatrtaný salasyndaǵy
jalǵyz doktory Baǵybek aǵaıdyń alda áli talaı isteri kútip turyp edi. Endi onyń
jumysyn shákirtteri, izbasarlary jalǵastyrady.

Qazaq teatrtaný ǵylymynda
jarqyn betterin qaldyrǵan kórnekti ǵalym, teatr synshysy, tamasha ustaz, aıaýly
adam retinde Baǵybek Qundaqbaıulynyń jarqyn beınesi bizdiń júregimizde máńgi
saqtalady.