Qazaqtyń kórnekti teatrtanýshy-ǵalymy, teatr synshysy Baǵybek Qundaqbaıuly tiri bolsa búgingi kúni 90 jasqa tolar edi. Osy mamandyq boıynsha qazaq topyraǵynda tuńǵysh kandıdattyq keıin doktorlyq dıssertaııalaryn qorǵaǵan, Ulttyq ǵylym akademııasynyń M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń bólim meńgerýshisi, T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq Ulttyq óner akademııasynyń professory Baǵybek aǵaıdyń ańqyldap júrgen beınesi áli kóz aldymyzda, sańqyldaǵan daýysy – qulaǵymyzda...
B.Qundaqbaıuly 1926 jyly dúnıege kelgen. Tashkenttegi teatr jáne kórkemsýret óneri ınstıtýtynyń teatrtaný fakýltetinde (professorlar M.S.Grıgorev, M.M.Morozov, A.M.Efros, jáne Ia.S.Feldmannyń jetekshiligimen) 1950-1955 jyldary oqyp, 1955 jyly qazirgi Ǵ.Músirepov atyndaǵy akademııalyq balalar men jasóspirimder teatrynda ádebıet bóliminiń meńgerýshisi qyzmetine ornalasady. 1956-1958 jyldary Jambyldaǵy (qazirgi Taraz) respýblıkalyq Mádenı-aǵartý ýchılıesinde óner tarıhynan sabaq beredi. 1958 jyldyń mamyrynan bastap, ómiriniń sońǵy kúnine deıin Ulttyq ǵylym akademııasynyń M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ıntıtýtynda kishi, sosyn aǵa ǵylymı qyzmetker, sońǵy 25 jyl boıy bólim meńgerýshisi mindetin atqardy. 1961-1963 jyldar aralyǵynda B.Qundaqbaıuly A.Lýnacharskıı atyndaǵy Memlekettik teatr óneri ınstıtýtynyń (qazirgi Reseı teatr óneri akademııasy) aspırantýrasyn bitirdi (professor G.I.Goıan men N.I.Lvovtyń jetekshiligimen).
B.Qundaqbaıuly «Semeı qazaq teatrynyń týýy men damýy, qalyptasýy» (1964) taqyrybynda kandıdattyq, «Qazaq teatrynyń negizgi damý kezeńderi» (1996) atty doktorlyq dıssertaııa qorǵaǵan. Uzaq jylǵy ǵylymı jáne pedagogıkalyq eńbegi úshin B.Qundaqbaıuly 1995 jyly Qazaqstan Respýblıkasyna eńbek sińirgen qaıratkeri qurmetti ataǵymen, 2007 jyly «Qurmet» ordenimen, 2006 jyly «Uly Otan soǵysy kezindegi qajyrly eńbegi úshin» medalimen marapattaldy. Al 2005 jyly ónertaný ǵylymynda, sonyń ishinde teatrtaný salasynda tynymsyz eńbek etip, qazaq teatrynyń tarıhy jóninde irgeli de qundy zertteýleri úshin Shoqan Ýálıhanov atyndaǵy syılyqtyń ıegeri atandy. B.Qundaqbaıuly ónertaný salasynda akademık A.Jubanovtan keıingi bul syılyqtyń ekinshi ıegeri.
B.Qundaqbaıulynyń senarııi boıynsha akademııalyq drama teatrynyń jarty ǵasyrlyq tarıhy, Serke Qojamqulov týraly derekti (dokýmenttik) fılmder túsirildi. Ol ǵylymı-synı eńbekterimen birge, pedagogıka salasynda da muratyna jetken ustaz. 1988 jyldan sońǵy kúnderine deıin Baǵybek aǵa T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq Ulttyq óner akademııasynyń «Teatr óneriniń tarıhy men teorııasy» kafedrasynyń doenti, professory, sonymen birge 1993-1999 jyldary kafedra meńgerýshisi boldy. Kóptegen akterler, rejısserler, teatr sýretshileri professor B.Qundaqbaıulynan lekııa tyńdasa, 1990 jyldan beri Qazaq Ulttyq óner akademııasynda ózi ǵylymı jetekshi bolyp teatrtanýshylarǵa bilim berdi. Onyń jetekshiligimen 18 teatrtanýshy kandıdattyq dıssertaııa qorǵap shyqty. 1983 jyly Bolgarııanyń Sofıa qalasynda ótken «Teatr naıı – 83» álemdik teatr festıvaline halyqaralyq teatr synshylary assosaııasy atynan qatysyp, birneshe maqalalar jarııalady. 1991 jyly ol Nıý-Iorktegi Kolýmbııa ýnıversıtetiniń Azııa ortalyǵynyń shaqyrýymen bir aı ulttyq ónerimiz jaıynda lekııa oqyp qaıtty.
B.Qundaqbaıuly Qazaqstan Jazýshylar, Teatr Qaıratkerleri odaqtarynyń, QR Mádenıet mınıstrligi men teatrlardyń repertýarlyq, kórkemdik keńesteriniń múshesi retinde de úlken jumystar atqarǵan. Bilim jáne ǵylym Mınıstrligi Ǵylym komıteti M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty janynan qurylǵan ónertaný ǵylymdarynyń kandıdaty ǵylymı dárejesin berý jónindegi K 53.40.03 Dıssertaııalyq keńestiń tóraǵasy bolyp, táýelsiz Qazaqstan tarıhynda ónertaný salasy boıynsha usynylǵan kóptegen zertteý jumystardyń qorǵalýyna, olardyń joǵary deńgeıde ótýin jiti qadaǵalaǵan.
B.Qundaqbaıuly teatr týraly jazýdy stýdent kezinen bastap, respýblıka baspasózinde ǵylymı hám synı maqalalary úzilissiz jarııalanyp keldi. Onyń qalamynan kóptegen ǵylymı eńbekter týdy. «Rejısser jáne spektakl» (1971), «Pýt teatra» (1974), «Ýaqyt jáne teatr» (1981) kitaptary jáne «Oblystyq teatrlar» (1964), eki tomdyq «Qazaq teatrynyń tarıhy» (1975, 1978, kólemi 40 b.t), Máskeýde shyqqan 6 tomdyq «Istorııa sovetskogo dramatıcheskogo teatra» (1966-1971), «Istorııa teatrovedenııa narodov SSSR» (1987) syndy kúrdeli zertteýlerde qazaq teatryna baılanysty monografııalyq taraýlary jazyldy. Ǵalym «Muhtar Áýezov jáne teatr» (1997), «Zaman jáne teatr óneri» (2001), «Teatr týraly tolǵanystar» (2006) atty monografııalaryn jarııalady. Onyń Jambyl, Qyzylorda, Semeı, Torǵaı, Atyraý, Taldyqorǵan, Pavlodar, Shymkent, t.b. oblystyq qazaq teatrlary jaıynda da ǵylymı zertteýleri ár jyldary jaryq kórdi.
Sonymen qatar B.Qundaqbaıuly Qazaqtyń memlekettik M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama teatrynyń 40, 50, 60 jyldyq tarıhy belesterine arnap kitaptar jazdy. Onyń qalamynan 300 b.t. astam ǵylymı eńbekter men 700-ge tarta alýan túrli maqalalar týdy. Ulttyq teatr týraly synshynyń ǵylymı ocherki aǵylshyn, nemis, franýz tilderine aýdaryldy. Ol teatrdyń fotoshejiresin jasap, 1976 jyly «Voshojdenıe» degen atpen jarııalady. Máskeýde shyqqan eńbekterin «Teatr», «Lıteratýrnaıa Rossııa», «Lıteratýrnaıa gazeta» basylymdary joǵary baǵalaǵan.
Osy zertteýlerinde B.Qundaqbaıuly dramatýrgııa, rejıssýra, akterlik óner men qoıylymdardaǵy jetistikter men kemistikterdi synı kózqaraspen tujyrymdap, qazaq teatrynyń tarıhyna jańasha kelip, ótken jolyn jınaqtaǵan. Teatrdyń repertýar aýyrtpalyǵyn kóterip, kelbetin aıqyndaýda mol eńbek sińirgen N.Jantórın, Y.Noǵaıbaev, B.Qaltaev, Sh.Sákıev, Ǵ.Súleımenov, t.b. akterlerge jeke dara shyǵarmalyq portretter arnap, sheberlikteriniń ereksheligin ashqan. Munda qazaq teatrynyń irgetasyn qalaýshylarǵa ǵana toqtalmaı, ár jyldary trýppaǵa qosylǵan akterler jumystaryna jekelegen spektakldi taldaý ústinde toqtalyp, olardyń sahna ónerin kórkeıtýdegi, sheberlik dástúrdi jalǵastyryp damytýdaǵy, jyldar talabyna saı órkendeýindegi erekshelikterin jan-jaqty taldaǵan. Sonymen qatar B.Qundaqbaıuly qazaq sahnalyq ónerin damytýdaǵy eńbegi sińgen, ár kezeńde ózine tıisti júkti kótergen, ár betburysqa, jańa izdeniske tıek bolǵan, taqyryp qamtý jaǵynan da bir-birine uqsamaıtyn negizgi dramatýrgııalyq shyǵarmalarǵa toqtalǵan. Jáne ol shyǵarmalardyń sahnalyq qalyptasqan túrin ǵana almaı, onyń jazylý, qoıylý tarıhyna salystyrmaly túrde taldaý jasaýy tek dramatýrgııanyń ǵana emes, akterlik ónerdiń, rejıssýranyń jetilý, ósý kezeńderin de aıqyndap ashýǵa septigin tıgizgen. Kórermender, synshylar arasynda aıtys, ár túrli pikir qaıshylyqtaryn týdyratyn keıbir daýly spektaklderdi taldaý ústinde Baǵybek aǵaı oqýshy qaýymǵa óz oıyn, jeke kózqarasyn, túsinigin ǵana usynbaı, ol týraly aıtylǵan, jazylǵan belgili teatr synshylary men ǵalymdarynyń pikirin ortaǵa salyp, salystyryp, ortaq pikir qorytyndysyna kelýi de sahna ónerin taldaýǵa ǵylymı turǵydan qaraýynyń aıǵaǵy. Sondaı-aq, teatrtanýshy - ǵalym árdaıym jeke spektaklderdi sóz qylǵanda, ásirese ulttyq dramatýrgııamyzdyń asyl murasyna engen «Eńlik – Kebek», «Abaı», «Qarakóz», «Qozy Kórpesh – Baıan sulý», «Aqan seri – Aqtoqty» pesalarynyń bertindegi qoıylymdarymen aldyńǵy jyldarda qoıylǵan nusqalaryn salystyryp zertteýi, tek akademııalyq teatr tarıhynyń sheńberinde qalmaı oblystyq teatr sahnalarynda júrgen spektaklderdiń kórkemdik deńgeıin de saralap ótedi.
Ulttyq teatrymyzdyń dúnıege kelýinen bastap, kúni búginge deıingi shyǵarmalyq jolyn tutas qamtyp, kezeńdik qoıylymdaryn jan-jaqty taldaǵan. Teatr tarıhyna búgingi estetıkalyq talap bıiginen jańasha kelip, buryn aıtylmaǵan, keıde qısyq jazylǵan tustaryn ǵylymı parasattylyqpen qaıta zerdelegen. Ásirese, 1920-1930 jyldardaǵy sahna óneriniń kórkemdik bolmysyn avtor kezinde M.Áýezovpen kezdesý ústindegi aqyl-keńesin eskerip, qaıta qarastyryp, onyń damý baǵyt-baǵdaryn aıqyndaǵan. Ol M.Áýezov, B.Maılın, Ǵ.Músirepov, S.Muqanov, Á.Tájibaev, t.b pesalarynyń negizinde qoıylǵan spektaklderge erekshe toqtalyp, bulardy tek qana qazaq teatrynyń ǵana emes, tutas kópulttyq keńes sahna óneriniń tetigi retinde qarastyrýy – óziniń ulttyq qundylyǵyna degen jaýapker azamattyq sezimin, oı-tujyrymynyń mazmundylyǵyn kórsetetin qubylys. Kóp avtorlardyń teatr tarıhyn jazýdaǵy bir jerde toqtalýy – ǵylymı báseke ǵoı. Sol básekede aldyńǵylardyń qatarynan kórinýi B.Qundaqbaıuly jazǵan taraýlarǵa ortalyq baspasózde mamandar tarapynan joǵary baǵalanýy dálel.
Teatrtanýshy-ǵalymnyń zertteýlerinde kezinde ıdeologııanyń qýdalaýyna ushyrap, jazyqsyz japa shekken alash ulylarynyń dramatýrgııa men teatrǵa baılanysty jazǵandary men oı-tolǵamdary da keńinen sóz bolady. Shyǵarmalary uzaq ýaqyt jabýly bolǵan J.Aımaýytov, M.Dýlatov, Q.Kemeńgerov, S.Sadýaqasovtardyń ulttyq óner tarıhyndaǵy erekshe orny B.Qundaqbaıulynyń zertteýlerinde ádil de ǵylymı paıymdaýlar tapty. Ásirese, J. Aımaýytovtyń dramalyq shyǵarmalary men aýdarma pesalaryn burynnan jınastyryp júrgen synshy 1990 jyly «Shernııaz» degen atpen úlken kirispe jazyp jarııalady.
Avtor sonaý Barnaýyldan Máskeýge deıingi aralyqta J.Aımaýytov izi qalǵan jeriniń bárin aralap, tirnektep materıal jınastyrǵan. Bul arada kezinde joıyp jibergen J.Aımaýytovtyń dramatýrgııalyq shyǵarmalarynyń bizdiń elimizde joqtaryn Máskeýdegi Lenın atyndaǵy kitaphananyń Shyǵys bólimshesinen qarastyryp, solardyń kóshirmelerin túsirip alyp bir kitapqa toptastyrýy da úlken jumystyń nátıjesi. Basqasyn aıtpaǵannyń ózinde J.Aımaýytovtyń ulttyq dramatýrgııa men teatrdyń negizin qalaǵanyn avtor naqty shyǵarmalardy taldaý arqyly bergen. 1915 jyldyń 13 aqpanynda Semeıdegi prıkazıkter klýbynda J.Aımaýytov sahnalaǵan «Birjan – Sara» qazaq topyraǵyndaǵy tuńǵysh spektaklden ulttyq teatrdyń týǵanyn avtor kelisti taldap, dáleldegen. Tanymǵa qarshadaıynan zerek J.Aımaýytov Pýshkın, Gogol pesalaryn aýdaryp, ári Ostrovskıımen birge olardyń teatrlyq-estetıkalyq shyǵarmalarynan kórkemdik nár alyp, óziniń rejıssýradaǵy izdenisin qysqa da nusqasyn qaǵazǵa túsirgenin zertteýshi ǵylymı turǵydan dáleldep shyqqan. J.Aımaýytov ulttyq dramatýrgııa men teatrdyń negizin qalaǵan qyzmetin ashyp kórsetý B.Qundaqbaıulynyń zerektigi men batyldyǵyn tanytatyn qubylys. Alash tarlandarynyń eren shyǵarmashylyq eńbekteri jaıynda avtor olar aqtalmaı turǵanda-aq qalam tartqan.
B.Qundaqbaıuly teatrtanýmen qatar ádebıettanýǵa da óz úlesin dramatýrgııa salasyn zertteýimen de qosty. Ol teatr tarıhyn quraıtyn dramatýrgııa, rejıssýra, akterlik ónerdi baılanystyryp, qazaq teatr ónerin zerttegen. Pesalardyń jazylý, qoıylý tarıhyna toqtalyp taldaýlar jasaǵan. «Muhtar Áýezov jáne teatr» monografııasynda B.Qundaqbaıuly ulttyq mádenıetimizdiń uly qaıratkeri Muhtar Áýezovtiń qazaq dramatýrgııasynyń negizin qalap, ony ary qaraı damytýǵa erekshe kóńil bólgendigin zerttegen. Munda avtor dramatýrgtiń klassıkalyq úlgige aınalǵan «Eńlik – Kebek», «Qarakóz», «Aıman – Sholpan», «Abaı», «Túngi saryn», «Qaraqypshaq Qobylandy» pesalarynyń barlyq teatrlardaǵy qoıylymdaryn ǵana qarastyrmaı, mátinniń ózine de ádebıettaný turǵysynan taldaý jasap shyqqan. Osy pesalardyń ár kezeńdik ózgeristerge qaraı qaıta jazylǵandyǵy, ondaǵy keıipkerlerdiń harakter erekshelikteri synshynyń nazarynan tys qalmaǵan. Máselen: «Eńlik – Kebektiń» 1917, 1922, 1943, 1957, «Qarakózdiń» 1925, 1959 jyldardaǵy engizilgen ózgeristeri tarıhı dáldilikpen berilgen. Ásirese, uly dramatýrg ult teatrynyń balań shaǵynan kásibı baǵyt alý úrdisine erekshe kóńil bólgen. Álemdik klassıka men orys dramatýrgııasynyń ozyq úlgileriniń kúrdelilerin ózi qazaqshalap, keıbireýlerin basqalarǵa aýdartyp, ári olardyń sahnalanýlaryndaǵy rejısserlik jumystaryna ádebı taldaýlarymen, júıeli oı tujyrymdarymen tikeleı aralasyp otyrǵan. Sonymen birge M.Áýezovtiń teatrlyq, estetıkalyq kózqarasy, álemdik klassıkany qazaqshaǵa aýdarý jaıy, ár jyldary teatr men dramatýrgııa týraly jáne teatr syny tóńireginde jazǵandary da bul eńbekte jan-jaqty aıtylyp ketken.
B.Qundaqbaıulynyń «Zaman jáne teatr óneri» monografııasy ulttyq sahnamyzdyń keıingi 10-15 jyldyń kórkemdik izdenisterin saralaýǵa arnalǵan. Kitaptyń birinshi «Talanttar tobynan» bólimindegi «Júsipbek Aımaýytov jáne teatr óneri» taraýynda uly jazýshynyń dramatýrgııasy men sahnalyq izdenisteri júıeli túrde taldanǵan. Avtor J.Aımaýytovtyń pesalary jóninde, buǵan qosa Smaǵul Sádýaqasovtyń jeke shyǵarmashylyq qyzmetteri jaıly olar aqtalmaı turǵanda-aq qazaqsha, oryssha shyqqan zertteýlerinde jarııalaǵan bolatyn. Osy úshin B.Qundaqbaıuly «Alashorda ıdeıasyn teatr ónerinde nasıhattady» degen jalamen Ortalyq komıtetten esep kartochkasyna jazylyp, sógis alǵan edi. 1915 jyly 13 aqpanda J.Aımaýytov qoıǵan spektaklden ult teatrynyń tarıhynyń, soǵan qajet repertýar men rejıssýranyń dúnıege kelgenin avtor naqty arhıv derekterimen dáleldep otyr. Demek, bizdiń teatrymyzdyń úkimet qaýlysymen bekitilgen 1926 jylǵy 13 qańtar emes, odan áldeqaıda erte týǵany belgili boldy. Sodan beri qaraı qalyptasý proesi úzilmeı, Qyzylordada ashylǵan memleket teatry sonaý basta Semeıden bastaý alǵan teatr trýppasynyń jalǵasy degen tujyrymǵa keledi. Avtor keshegi totalıtarlyq júıeniń qurbany bolǵan J.Aımaýytovtyń alýan qyrly, ámbebap shyǵarmashylyǵyn ult óneri shejiresimen tyǵyz baılanystyrýdy ári ómiri men ónerin arhıvtik derekterge súıene otyryp, dáıektilikpen saralaýy da osy maqalanyń ǵylymı qundylyǵyn arttyra túsedi. Sonymen birge zertteýshi qazaq halqynyń asyl uldarynyń biri J.Aımaýytovtyń dramatýrg-jazýshy ǵana emes, oǵan qosa ol qazaqshalaǵan dúnıejúzilik dramalyq ári ózi jazǵan shyǵarmalardy qazaq topyraǵynda alǵash sahnalaǵan rejısserlik eńbegin kitapta eleýsiz qaldyrmaı ashyp kórsetedi. Shynynda da bul buryn qazaq teatrynyń tarıhynda sóz bolmaǵan tyń jańalyq boldy.
Monografııada osydan keıingi maqala qazaq sahna óneriniń qarlyǵashtarynyń biri Jumat Shanın shyǵarmalyǵyna arnalǵan. Bul zertteýinde avtor J.Shanınniń sahnalyq-shyǵarmalyq eńbek jolyn qazirgi M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama teatrynyń alǵashqy maýsymdarymen baılanysty qarastyryp taldaýmen onyń sol kezeńge asa qajetti uıymdastyrýshylyq qyzmetin joǵary baǵalaıdy. Rejısser shyǵarmalyǵy spektakl qoıýmen shektelmeıtini anyq, ol eń ádil ustaz, uıymdastyrýshy hám qoıýshy ekeni teatr álippesinen belgili ǵoı. Osyǵan oraı eńbekte J.Shanınniń óz ýaqytynda dóp kelgen kóp qyrly sýretkerlik shyǵarmalyq erekshelikterin ashyp, onyń qazaq teatr tarıhynda orny bar óner ıesi ekenin atap kórsetedi.
Budan basqa «Akter jáne ulttyq klassıka» (Q.Qýanyshbaev), «Sahna juldyzy» (E.Ómirzaqov), «Elý jyl óner órinde» (S.Qojamqulov), taǵy basqa maqalalarynda óner adamynyń shyǵarmashylyq ómir joly men daryn tabıǵatyn ashyp kórsetýge ári olardyń teatr tarıhynda alatyn ornyn naqtylaı belgileýge erekshe den qoıýymen qundy. Munda sonymen birge birtýar akterler Y.Noǵaıbaev, E.Jaısańbaev, búginde túrli oı-sheshimderimen tanylyp júrgen ustaz-rejısserler M.Baıserkenov, R.Seıtmetovterdiń shyǵarmashylyq portretteri berilgen. Avtor bulardyń daralyqtaryn ǵylymı teorııalyq negizge súıene otyryp, obraz jasaý tásilderin akterlik ónerin kásibı turǵydan taldaǵan. B.Qundaqbaıuly bul maqalalarynda akter men rejısser ónerin, ulttyq klassıka men osy zamanǵy dramatýrgııalyq týyndylardyń qoıylýymen tyǵyz baılanysta qarastyrý arqyly sahna sańlaqtarynyń izdenis ereksheligi men ónerde ustanǵan sýretkerlik pozıııasyn aıqyndaıdy. Olar somdaǵan sahnalyq beıneler men rejısserlik qoıylymdardyń qazaq sahnasyndaǵy tarıhı ornyn anyqtap tujyrymdaıdy. Bul maqalalar sahnalyq ónerge qatysy joq jalań, qyzyl sóz ben artyq áńgimelerden tys, qaıta árbir akter nemese rejısser ónerin ulttyq klassıkalyq týyndylardy qoıý men oryndaýshylyq ónerdi ózara qalyptastyra sahnalyq ónerdiń ózekti máselelerin kóterýimen de ǵylymı taldaý jaǵynan asa sapaly bolǵanyn atap ótý paryz.
Ekinshi bólimde sońǵy on jyl ishinde Orta Azııa men Qazaqstanda (Tashkent, Ashǵabad, Bishkek, Almaty) ótkizilgen Halyqaralyq teatr festıvaldary, Respýblıka jáne M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama teatrynyń Ulystyń Uly kúni Naýryz ben Halyqaralyq teatr kúni merekesi qarsańynda 1994 jyldan bastap «Teatr kóktemi» degen atpen jyl saıyn ótkizilgen saıystardyń qoıylymdary saralanǵan. Munda kórshiles elderdiń sahnalyq shyǵarmalary men qazaq teatrynyń qoıylymdary jan-jaqty taldanyp, repertýar saıasaty, akter men rejıssýra óneriniń erekshelikteri keńinen sóz bolyp, búgingi damý baǵyt-baǵdary men úrdisteri aıqyndalady. Mundaǵy qoıylymdarǵa álemdik turǵydan baǵa berýge umtylý krıterııdiń ulttyq sheńberde qalyp qoımaýynyń kepili.
Sonymen qatar «Zaman jáne teatr óneri» kitabynda B.Qundaqbaıuly sońǵy jyldardaǵy dramatýrgııaǵa toqtalyp, ondaǵy jańa baǵyt, jańa mazmun, jańa beıneler jasaýdaǵy dramatýrgterdiń qazirgi shyǵarmalaryn taldap, olardyń sahnalyq sheshimderin aıtyp ketken. Búgingi taqyrypqa jazylǵan dramatýrgııalyq shyǵarmalardy ujymdardyń meńgerý deńgeıi zerttelgen. Munda teatrdyń sońǵy jyldardaǵy qoıylymdaryna erekshe kóńil bólgen. Ásirese, M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama teatrynyń Abylaı han ómirine baılanysty jazylǵan Á.Kekilbaevtyń «Abylaı han» (rej. B.Atabaev) jáne M.Baıserkenovtyń «Abylaı hannyń aqyrǵy kúnderi» (M.Baıserkenov) atty spektaklderine erekshe kóńil aýdarylyp, dramatýrgııalyq, akterlik, rejısserlik jumystary turǵysynan jan-jaqty taldanǵan. Munda elimiz egemendik alǵannan keıingi kezeńdegi teatrdyń tarıhı taqyrypty meńgerý erekshelikteri men izdenisteri keńinen sóz bolǵan. Uly memleket qaıratkerine arnalǵan pesanyń ekeýi de ótken kúnniń tarıhı bolmysyn sýrettep qana qoımaı, mundaǵy avtorlyq ıdeıalar búgingi egemendik máselelerimen astasyp jatqanyn B.Qundaqbaıuly tereń zerttegen.
Al dramatýrg Shahımardenniń «Tomırıs» pesasynyń oqıǵasy ultymyzdyń kóne zamandaǵy jaýgershilik taqyrybyna arnalǵanymen onyń ıdeıasy astarly oıymen búgingi egemendik eldigimizdi qorǵaýmen astasyp jatyr. Kitapta qazaq teatrynyń jańa zamandaǵy tarıhı taqyrypty meńgerýdegi izdenisi ǵylymı turǵydan taldanyp sóz bolady.
Bul bólimde sonymen birge qazaq teatrlarynyń búgingi tirlik-tirshiligimizdi sýretteıtin pesalardyń sahnalyq kórinisteri de ádebı hám sahnalyq turǵydan taldanyp, keńinen sóz bolady. Keshegi qaıta qurý tusynda jazylǵan kóptegen pesalardyń kótergen máseleleri ıdeologııalyq ustanymǵa saı kelmeı, qoǵam ómirindegi áleýmettik qaıshylyqtardyń syryn ashýǵa baǵyttalǵan. Bulardyń negizinde qoıylǵan spektaklderdiń bılik tarapynan qýdalaýǵa ushyraǵandary da kitapta ashyq aıtylǵan. Jınaqtap aıtqanda, bul bólimde de dramatýrgııa men teatrdyń asa mańyzdy tájirıbelik jáne teorııalyq máseleleri kóterilgen.
Osy búgingi taqyrypty meńgerý jolynda keıbir dramatýrgter men rejısserlerdiń shyǵarmanyń sıýjetin oılastyrý men sahnalyq sheshimderinde ulttyq mentalıtetten aýytqyp, jappaı batys ónerine elikteýden sahnalanǵan shyǵarmalardy mysalǵa keltirip, naqty da tııanaqty taldaýlar jasaldy.
«Oblystyq teatrlar» dep atalatyn sońǵy bóliminde Almatyǵa kelip ónerlerin kórsetken nemese avtordyń ózi baryp spektaklderdiń negizinde oblystyq ujymdardyń shyǵarmashylyq damý belesteri, repertýar túzý saıasaty, akterlik jáne rejısserlik jumystary keńinen sóz bolǵan. Munda negizinen búgingi teatr óneriniń ózekti máselelerin tilge tıek ete otyryp, jalpy oblystyq teatrlardaǵy sahnalyq izdenister men olqylyqtaryn, olardyń damý tendenııalaryn, dramatýrgııalyq tyń shyǵarmalardyń ıdeıalyq-kórkemdik sapasyn, rejısserlerdiń spektakl qoıýdaǵy naqty qoltańbasyn, repertýar saıasaty men akterlik sheberlik máselelerin, ósip-órkendeý men damý barysyn, baǵyt-baǵdaryn tereń taldaýdan týǵan oılar tujyrymdalǵan.
Árıne, akademııalyq teatrlarmen qatar, oblystyq teatrlardy da tutas qamtyǵandyqtan repertýar uqsastyǵy jıi kezdesedi. Mundaıda avtor sahnalyq qoıylym aıyrmashylyǵyna, salystyrmaly tásildi jıi qoldanady. Negizinen rolderdi oryndaý men rejısserlik sheshimderde uqsastyq bolmaıdy, al mundaı uqsastyq bolǵan jaǵdaıda ol qaıtalaý nemese birine-biri elikteý bolyp sanalady. Oblystyq teatrlardy tutas alyp qarastyrǵanda, avtor olardyń árqaısysyna tán daralyqtary men kórkemdik erekshelikterine kóńil aýdaryp otyrady. Jalpy qaı zertteý eńbeginde bolmasyn B.Qundaqbaıuly teatr ónerimen birge dramatýrgııa máselesin de mindetti túrde qosa zerttep otyrady.
B.Qundaqbaıuly M.Áýezov shyǵarmalarynyń 50 tomdyq jınaǵynyń alǵashqy shyqqan úsh tomyna uly dramatýrgtiń pesalaryn taldap, olardyń ár túrli nusqalaryna ǵylymı túsinikter jazǵan. On tomdyq «Qazaq ádebıetiniń tarıhyna» engen «20-30 jyldardaǵy dramatýrgııa» taraýynda J.Aımaýytovtyń «Rábıǵa», «Qanapııa – Shárbaný», «Mansapqorlar», «Shernııaz», M.Áýezovtyń «Eńlik – Kebek», «Báıbishe – toqal», «Qarakóz», «Han Kene», «Túngi saryn», «Abaı», «Aıman – Sholpan», S.Seıfýllınniń «Baqyt jolynda», «Qyzyl suńqarlar», Q.Kemeńgerovtiń «Altyn saqına», M.Dýlatovtyń «Balqııa», J.Tilepbergenovtiń «Perızat – Ramazan», J.Shanınniń «Arqalyq batyr», B.Maılınniń «Taltańbaıdyń tártibi», I.Jansúgirovtiń «Kek», «Túrksib», «Isataı – Mahambet», Ǵ.Músirepovtiń «Qyz Jibek», «Qozy Kórpesh – Baıan sulý» pesalarynyń jazylý tarıhyna toqtalyp, olarǵa ádebı taldaý jasap ketken. Al osy kitaptyń kelesi tomyndaǵy «1941-1956 jyldardaǵy dramatýrgııa» taraýynda Ǵ.Músirepovtiń «Aqan seri – Aqtoqty», Q.Muqashevtyń «Dala dastany», S.Múqanovtyń «Shoqan Ýálıhanov», M.Aqynjanovtyń «Ybyraı Altynsarın», M.Áýezovtiń «Namys gvardııasy», «Qaraqypshaq Qobylandy», Sh.Qusaıynovtyń «Keshe men búgin», «Aldar kóse» pesalarynyń kórkemdik erekshelerin aıtyp, jan-jaqty ádebı taldaý jasaǵan. «Qazaq ádebıetiniń tarıhy» kitabynyń kelesi tomdaryna buryn-sońdy zertteý nysanasyna ilinbegen 1970-1990 jyldardaǵy qazaq dramatýrgııasy B.Qundaqbaıulynyń tııanaqty qarastyrýymen ádebıet tarıhynyń 9-tomyna usynyldy. Munda osy kezeńdegi janrdyń damý baǵyt-baǵdaryn aıqyndaıtyn O.Bókeıdiń, D.Isabekovtyń, A.Súleımenovtyń, M.Smataevtyń, Á.Taýasarovtyń, Á.Tarazıdiń, N.Orazalınniń, Sh.Nurtazanyń, t.b. dramatýrgııalyq shyǵarmalary taldanyp, kórkemdik erekshelikteri anyqtalǵan. Sol sııaqty kelesi tomǵa halyq jazýshysy Qaltaı Muhamedjanovtyń shyǵarmalyq portreti engen. Munda da B.Qundaqbaıuly dramatýrgtiń «Bóltirik bórik astynda», «Qudaǵy kelipti», «Kóktóbedegi kezdesý», «Jat elde», «Ózime de sol kerek» pesalaryna taldaý jasap, olardyń qazaq dramatýrgııasy men teatryndaǵy orny men kórkemdik deńgeıin anyqtaǵan.
B.Qundaqbaıulynyń búgingi qazaq teatr ónerindegi basty baǵyttar men úrdisterdi der kezinde kóre alatyn daralyǵyn jańa premeralarǵa qatysty jazǵan eńbekterinen de kórýge bolady. Teatr synshysy repertýar tańdaý, rejıssýra men akterlik ónerdegi kózge túser jańalyqtardy, sol sııaqty olardyń damymaı jatý sebepterin naqty aıtqan. Sol tyǵyryqtardan shyǵý joldaryn da kórsetip bergen. Synshy oıynyń ushqyrlyǵy, búgingi qazaq teatr óneriniń búkil ózekti máselelerin jetik biletindigi ár maqalasynan tereń ańǵarylady. Onyń synshylyq qarymy óte keń boldy. Qandaı taqyrypta áńgime qozǵasa da qazaq teatrynyń búgingi bet-alysy men bolashaq damýyna alańdaýshylyq bildirip otyrdy.
Baǵybek Qundaqbaıuly artynan ergen shákirtterine, óner súıer qaýymǵa mol mura qaldyryp ketti. Onyń ár maqalasy, ár kitaby tunyp jatqan teatr tarıhy. Baǵybek aǵaıdyń ketýimen qazaq teatrtaný ǵylymy úlken qazaǵa dýshar boldy. Elimizdiń teatrtaný salasyndaǵy jalǵyz doktory Baǵybek aǵaıdyń alda áli talaı isteri kútip turyp edi. Endi onyń jumysyn shákirtteri, izbasarlary jalǵastyrady.
Qazaq teatrtaný ǵylymynda jarqyn betterin qaldyrǵan kórnekti ǵalym, teatr synshysy, tamasha ustaz, aıaýly adam retinde Baǵybek Qundaqbaıulynyń jarqyn beınesi bizdiń júregimizde máńgi saqtalady.
