Ulttyq mádenıettiń damýy ár memleket saıasatynyń mańyzdy bóligi bolyp esepteledi. Osyny eskergen kóptegen elder keń kólemdi halyqaralyq jáne aımaqtyń festıvaldar ótkizedi. Festıval – teatr, mýzyka, estrada, ırk pen kıno óneriniń jetistikterin kórsetetin kópshilikke arnalǵan oıyn‑saýyqtyń bir túri. Festıvalder ashyq túrde ótip, oryndaýshylardyń shyǵarmashylyǵynyń damýyna, olardyń kásibı sheberliginiń arttýyna yqpal tıgizip, jas daryndar men jańashyldyqty qoldaıdy. Kóptegen tájirıbelerdiń kórsetýinshe, festıval ótken elderdiń ekonomıkasy men mádenıeti ósip, týrıster sany kóbeıip jáne jergilikti halyqtyń jumyspen qamtamasyz etilýi baıqalady.
HH ǵasyrdyń ortasyndaǵy mádenıettiń ereksheligi búkil álem elderiniń mádenıaralyq baılanystardy ornatýǵa degen umtylys bolyp tabylady. Onyń mysaly – ár eldiń «vızıt kartochkasyna» aınalǵan halyqaralyq festıvaldar, halyqaralyq ári jahandyq konertter, túrli akııalar.
Álemdik kózqaras turǵysynan alǵanda qaı elde de mádenı qundylyqtar artyp, adamzattyń rýhanı damý ereksheliginde aıtarlyqtaı tyń silkinister júrip jatyr. Ekonomıkalyq-demokratııalyq prınıpter barysyndaǵy búkil halyqtyq órkenıettiń tamyry tereńdep, joǵary deńgeıge kóterildi. Sondyqtan da, zamnaýı teatrdyń búkil jetistikteri men múmkindikterin baıqatatyn, baǵyt‑baǵdaryn aıqyndaıtyn halyqaralyq teatr festıvali – búgingi ómir talaby ári qajettiligi. Qoǵamnyń mádenı, áleýmettik jáne ekonomıkalyq damýyna tanymal rejısserlardyń jańalyqtaryna, teatrlardyń damý tendenııasyna tıgizetin áseriniń mańyzdylyǵyna baılanysty teatr festıvaldarynyń aqparattyq ınfraqurylymdaǵy orny erekshe ekenin atap ótken jón.
Informaııalyq almasý, teatr jetekshileriniń qarym-qatynasy, jańa jobalardy qurý, qazirgi zamannyń teatr festıval ómiriniń negizgi bóligin quraıdy. Óıtkeni, ınformaııanyń kóptigi men san qılylyǵy, teatr kórermenderiniń ózgerýi, komerııalanǵan teatr ujymdary sııaqty kóptegen faktorlar búgingi teatr ómirine óz áserin tıgizip keledi.
Ótken ǵasyrdyń 90-jyldary Qazaqstan memleketindegi saıası‑ıdeologııalyq kózqarasynyń ózgerýine baılanysty mádenı shekaralardyń keńeıip, sheteldermen mádenı baılanystar ornatylyp, halyqaralyq teatr festıvaldaryn tek postkeńestik qana emes, sondaı‑aq Eýropa memleketteriniń ókilderimen ótkize alý, qazaq teatrlarynyń halyqaralyq sharalarǵa shyǵý múmkindigi ashyla túsýi – qýantarlyq jaǵdaı.
Búgingi tańda otandyq art‑naryq qalyptasý úderisin basynan ótkizýde. Biraq qazaq teatrynyń álemdik mádenı keńistikte básekelestik deńgeıine jetý úshin áli talaı jumys isteý kerektigin elimizde ótetin teatr festıvalderi dáleldep otyr. Ulttyq teatrlarymyzdyń óz ónimin shetelge usyný men óz elimizdegi teatr festıvaldaryn uıymdastyrý problemasy óte ózekti.
Ulttyq teatrymyzdyń búgingi qal-jaǵdaıy elimizdiń óner súıer qaýymyn oılandyrtpaı otyrǵan emes. Tanymal teatrtanýshylar men rejısserlar, zııaly qaýym óz oılaryn baspasóz betine shyǵaryp, teatrdy toqyraýdan qalaı shyǵarý kerek degen oılaryn ortamyzǵa pash etip otyr.
Árıne, toqsan jyldyq tarıhy bar qazaq teatrynyń bıikke kóterilgen kezderin aǵa býynymyz kórip ósse, biz, jastar kitap betterinen oqydyq. Repertýarda jyldar boıy turaqtaǵan qoıylymdar, Keńes kóleminde tanymal bolǵan rejısserlar men akterlardy búgingi kúni umytpaı maqtan tutamyz. Qazaq teatr óneriniń damýy kezeńin sóz etkende, aldymen, elimizdiń bas teatry – M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama teatrynyń repertýary men jetken jetistikteri aıtylady. Óıtkeni, elimizdiń basqa teatrlarynyń izdenisine ol erekshe áser etip, baǵyt-baǵdar siltep otyr.
Táýelsizdikpen birge teatrlardyń da jumys isteý ádisi, repertýar saıasaty ózgeriske ushyrady. Búginde respýblıkamyzdaǵy barlyq teatrlarǵa shyǵarmashylyq erkindik berilgen. Repertýar tańdaý, spektakl qoıý, rejısser men akterlerdi iriktep alý, gastroldik saparlarǵa shyǵý-shyqpaý sekildi máselelerdi ár teatr ózi sheshedi. Munyń mysaly retinde M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama teatrynyń 1995 jyldan bastap «Teatr kóktemi» atty teatr festıvalin ótkizýi dástúrge aınalǵanyn aıtýǵa bolady. Bul festıvalde bir jyl ishinde qoıylǵan jańa spektaklder kórsetilip, teatrtanýshylar men belgili teatr qaıratkerleriniń pikiri ortaǵa salynady. Osy festıvaldiń arqasynda spektakldiń shyǵýyna qatysqan búkil shyǵarmashylyq toptyń sheberligin kórip, teatrdyń damý deńgeıin baqylaısyń. Ókinishke oraı, jyldan jylǵa «Teatr kóktemi» festıvaliniń kórkemdik sapasy tómendegenin aıta ketý jón. Birinshiden, eger bastapqy jyldary festıvalge alty‑jeti qoıylym qatyssa, ıaǵnı bir maýsymda osynshama premera ótken, sońǵy jyldary olardyń sany eki ese azaıdy. Ekinshiden, ádilqazylar alqasy ár qoıylymnan keıin pikirlerin búkil ujymnyń aldynda ǵana emes, sonymen qatar tyńdap, qatysam degen teatr mamandarynyń aldynda ashyq aıtsa, sońǵy kezde tek jabyq túrde ótip, al 2016 jyly spektaklder tipti talqylanbady. Kásibı mamandardyń pikirinen bas tartýy, akterlik, rejısserlik jumystarynyń ádil baǵasyn bilgisi kelmeýi – teatrdyń búgingi shyǵarmashylyǵynyń ósýine keri áserin tıgizetinin ujym basshylarynyń umytpaǵany durys.
Bul festıvalmen qatar jylyna bir ret respýblıkamyzdyń ár qalasynda arnaıy bir taqyrypqa baılanystyrylyp respýblıkalyq teatr festıvalin uıymdastyrylyp júr. Mádenıet mınıstrligi uıymdastyryp otyrǵan bul sharanyń da kórkemdik deńgeıi oılandyrady. Mundaǵy eń basty másele – qoıylymdardyń sapasynda. Ózge elderdiń tájirıbesinen baıqaǵandaı, festıvalǵa qatysatyn qoıylymdar úlken irikteýden ótý kerek. Qýantatyny, sońǵy úsh jyl kóleminde mınıstrlik tarapynan teatrtanýshylardy eksperttik keńeske shaqyryp, túsken ótinimderdi solarǵa tańdaýǵa múmkindik berip otyrǵanynda. Biraq bul jerde de úlken bir másele týyndap otyr. Máselen ótinim bergen otyz spektakldiń tek beseýiniń ǵana kórkemdik deńgeıi joǵary, biraq mamandar festıval baǵdarlamasyn ortańqol úsh‑tórt dúnıemen tolyqtyrýǵa májbúr bolyp otyr. Óıtkeni, mınıstrlik mindetti túrde segiz, ne toǵyz qoıylym bolý kerek dep talap etedi. Festıvalǵa tek rejıssýra, akterlik óner, ne dramatýrgııa jaǵynan izdenisi, jańalyǵy bar qoıylymdar qatysý kerek. Sol bes‑alty qoıylymmen‑aq festıvaldi ótkizýge ábden bolady. Bul irikteýden ótpeı qalǵan teatrlardy oılandyrady, izdeniske ıtermeleıdi, qoıylymdarynyń sapasyn kóterýge túrtki bolady. Ekinshi másele, ádilqazylar múshelerine kelip tireledi. Tek bizdiń elde ǵana, sonymen qatar tek teatr festıvalderinde ǵana ádilqazylar alqasynda teatrtanýshylardan basqasy bári otyrady. Bes, alty qazynyń ishinde bir ǵana teatr synshysy, qalǵandary dramatýrg, jýrnalıst, rejısser, akter, aqyn, fılosof, túrli bastyqtardyń orynbasarlary. Al, spektaklden keıingi talqylaýdyń aýyr júgin bir ǵana teatrtanýshy arqalap shyǵady. Bul másele árdaıym kóterilip otyrǵanyna qaramastan áli óz sheshimin taba almaı otyr.
Qazaqstanda egemendik alǵannan keıin halyqaralyq festıvalder ótkize bastady. Eń birinshi osyndaı festıval 1998 jyly Almatyda «Ońtústik-batys samaly» degen atpen ótti. Kelesi úlken festıval – 2000 jyly Almatyda ótken «Qazirgi zaman teatr festıvali».
QR Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń (qazirgi Mádenıet jáne sport mınıstrligi) uıymdastyrýymen 2006 jyldan Ortalyq Azııa memleketteriniń halyqaralyq teatrlar festıvali óz jumysyn bastaǵan. Eki jylda bir ret ótetin bul festıvaldiń da eń basty máselesi – uıymdastyrýshylardyń festıval ótkizer aldynda teatrlardan kelip túsken ótinishterdiń barlyǵy qabyldap, barlyǵyn qatysýǵa múmkindik bergeninde. San qýyp sapasyna kóńil bólmegendiginde. Bul ustanǵan saıasatty qalaı túsinemiz? Mınıstrlik josparynda bar eken dep jaǵrapııalyq, sandyq kórsetkish qýalaǵandyq pa? Oılaný kerek sekildi.
Basqa elder festıvalder tájirıbesinde kelip túsken ótinishterdiń ishinen tańdaýlysy ǵana shaqyrtylady. Al bizdiń halyqaralyq festıvalimizde kórkemdik jaǵynan da, rejısserlik jáne akterlik jaǵynan da jańalyqtarymen tańqaldyrǵan qoıylymdar jyldan jylǵa azaıyp barady. Árıne, qatysam degen ujymdardyń barlyǵyn shaqyryp, ózimizdiń halyqaralyq festıvalimizge «pıar» (PR) jasaımyz degen oıymyz da bolar. Biraq, kórkemdik deńgeıi ortańqol qoıylymdar qatysqan festıvaldiń «pıary» da nashar bolady emes pe? Sonymen qatar, álemniń iri festıvalderine eń úzdik qoıylymdardy shyǵarmashylyq tájirıbe almasý úshin, biriniń-biri jańa jumys tásilderin baıqaý úshin, jańa forma, eksperımentterimen synǵa túsý úshin shyǵaratyn edi. Biz jalpaqshesheılikke salynyp ketken sekildimiz. Qatysqan ár teatr ujymyna at mingizbesek te, qulyn jetektetip, al bas júldeni óz teatrymyzdyń enshisine alyp qalýǵa tyrysamyz (akademııalyq teatrymyz qatyssa – mindetti túrde soǵan). Bul jaıt respýblıkalyq festıvalder de jıi kezdesip otyratyn turaqty qubylysqa aınaldy. Teatr festıvali qaı oblys ortalyǵynda ótse, sol oblystyq teatr bas, qyl aıaǵy birinshi júldeni ıemdenip qalady.
Bastapqy jyldary festıvalge qatysqan qoıylymdarǵa ádilqazylar alqasy júldelerin bólip berse, synshylar kollegııasy ár spektaklden keıin oryndaýshylar men festıvalǵa qatysýshylar arasynda taldaý jasap, óz baǵalaryn berip otyrdy. Sońǵy jyldary mınıstrlik synshylar kollegııasynan da bas tartty. Iaǵnı, halyqaralyq deńgeıdegi teatr festıvalimizdiń ádilqazylar alqasynyń máselesi dál joǵaryda aıtylǵandaı jaıda.
Osydan uıymdastyrýshylarǵa kelesi suraq týady: ádilqazylar múshelerin tańdap alý qandaı prınıppen júrgizildi? Basqa elderden arnaıy qarajat bólip shaqyrtqanda nelikten bilikti mamandardy shaqyrmasqa?
Sońǵy jyldary Ortalyq Azııa memleketteriniń halyqaralyq teatrlar festıvalinde taǵy bir úlken másele paıda boldy. Ol – ótkizilý jerine baılanysty. Mádenıet mınıstrliginiń sheshimimen jyl saıyn Almatyda ótip júrgen festıval endi kóshpeli halge endi. 2014 jyly Aqtaýda, 2016 jyly Taldyqorǵanda ótýi – teatrsúıer qaýymdy qatty qobaljytty. Sonymen qatar, festıvalǵa bir‑eki apta ýaqyt qalǵansha naqty qaı qalada, qaı ýaqytta ótetinin, qandaı qoıylymdar qatysatynyn, ádilqazylar alqasynda kim bolatynyn bilmeı dal bolý – óte uıat qubylys.
Qorytyndylaı kele, festıvaldi uıymdastyrý komıtetine óz tarapymyzdan usynys engizgimiz keledi. Birinshiden, festıvaldiń naqty ótetin ýaqyty men qalasyn bir jyl buryn anyqtap, ınternet jelisine aqparatty taratyp, ótinim berýdiń merzimin kórsetý kerek. Túsken ótinimderdi mindetti túrde teatrtanýshylardyń eksperttik pikirinen ótkizý kerek. Bul dúnıejúzinde ótetin teatr festıvalderiniń talaptary. Ekinshiden, qazylar alqasynda qoıylymdy talqylap, obektıvti pikirin bere alatyn sheteldik jáne otandyq teatr synshylary otyrý kerek. Úshinshiden, ózimizdiń jas teatrtanýshylardy osyndaı alaman báıgede salmaǵanda qashan, qaıtip kásibı tárbıeleımiz. Respýblıkalyq, halyqaralyq teatr forýmdarynda jas teatrtanýshylar únine de qulaq salǵan jón bolar edi. Jastarǵa dep bólinetin azyn‑aýlaq qarajat birer jylda kásibı synshylarymyzdyń ósip jetilýine múmkindik beredi.
Ýaqyt talabyna saı bolǵan ómirdegi jáne adamdardyń kózqarasyndaǵy ózgeristerdi qoǵamdyq mańyzy zor óner túri – teatrdyń sahnasynan kórinip keledi. Búgingi kún teatrynyń barlyq qarama-qaıshylyqtaryn, sharyqtaýy men quldyraýynyń aıǵaǵyn osy festıvaldar kórsetedi. Sońǵy ótken halyqaralyq festıvalimiz tájirıbe almasýdaǵy jańa múmkindikterge qol jetkize aldy ma eken? Muny ýaqyt-synshy kelesi festıvalderden kórseter.
