Maqala
Qazaqstanda teatr festıvalderin ótkizýdiń keıbir máseleleri
Búgingi kún teatrynyń barlyq qarama-qaıshylyqtaryn, sharyqtaýy men quldyraýynyń aıǵaǵyn osy festıvaldar kórsetedi.
Bólim: Teatr
Datasy: 18.01.2017
Avtory: Анар Еркебай
Maqala
Qazaqstanda teatr festıvalderin ótkizýdiń keıbir máseleleri
Búgingi kún teatrynyń barlyq qarama-qaıshylyqtaryn, sharyqtaýy men quldyraýynyń aıǵaǵyn osy festıvaldar kórsetedi.
Bólim: Teatr
Datasy: 18.01.2017
Avtory: Анар Еркебай
Qazaqstanda teatr festıvalderin ótkizýdiń keıbir máseleleri

Anar Erkebaı

Ónertaný kandıdaty

M.O.Áýezov atyndaǵy ádebıet jáne óner ınstıtýty

Teatr jáne kıno bóliminiń aǵa ǵylymı qyzmetkeri


Ulttyq mádenıettiń damýy
ár memleket saıasatynyń mańyzdy bóligi bolyp esepteledi. Osyny eskergen kóptegen
elder keń kólemdi halyqaralyq jáne aımaqtyń festıvaldar ótkizedi. Festıval –
teatr, mýzyka, estrada, ırk pen kıno óneriniń jetistikterin kórsetetin
kópshilikke arnalǵan oıyn‑saýyqtyń bir túri. Festıvalder ashyq túrde ótip,
oryndaýshylardyń shyǵarmashylyǵynyń damýyna, olardyń kásibı sheberliginiń arttýyna
yqpal tıgizip, jas daryndar men jańashyldyqty qoldaıdy. Kóptegen tájirıbelerdiń
kórsetýinshe, festıval ótken elderdiń ekonomıkasy men mádenıeti ósip, týrıster
sany kóbeıip jáne jergilikti halyqtyń jumyspen qamtamasyz etilýi baıqalady.

HH ǵasyrdyń ortasyndaǵy
mádenıettiń ereksheligi búkil álem elderiniń mádenıaralyq baılanystardy ornatýǵa
degen umtylys bolyp tabylady. Onyń mysaly – ár eldiń «vızıt kartochkasyna»
aınalǵan halyqaralyq festıvaldar, halyqaralyq ári jahandyq konertter, túrli akııalar.

Álemdik kózqaras turǵysynan alǵanda qaı elde de mádenı
qundylyqtar artyp, adamzattyń rýhanı damý ereksheliginde aıtarlyqtaı tyń
silkinister júrip jatyr. Ekonomıkalyq-demokratııalyq prınıpter barysyndaǵy
búkil halyqtyq órkenıettiń tamyry tereńdep, joǵary deńgeıge kóterildi. Sondyqtan da, zamnaýı
teatrdyń búkil jetistikteri men múmkindikterin baıqatatyn, baǵyt‑baǵdaryn
aıqyndaıtyn halyqaralyq teatr festıvali – búgingi ómir talaby ári qajettiligi. Qoǵamnyń mádenı, áleýmettik jáne ekonomıkalyq
damýyna tanymal rejısserlardyń jańalyqtaryna, teatrlardyń damý tendenııasyna
tıgizetin áseriniń mańyzdylyǵyna baılanysty teatr festıvaldarynyń  aqparattyq ınfraqurylymdaǵy orny erekshe
ekenin atap ótken jón.

Informaııalyq almasý, teatr jetekshileriniń
qarym-qatynasy, jańa jobalardy qurý, qazirgi zamannyń teatr festıval ómiriniń
negizgi bóligin quraıdy. Óıtkeni, ınformaııanyń kóptigi men san qılylyǵy, teatr
kórermenderiniń ózgerýi, komerııalanǵan teatr ujymdary sııaqty kóptegen
faktorlar búgingi teatr ómirine óz áserin tıgizip keledi.

Ótken ǵasyrdyń 90-jyldary
Qazaqstan memleketindegi saıası‑ıdeologııalyq kózqarasynyń ózgerýine baılanysty
mádenı shekaralardyń keńeıip, sheteldermen mádenı baılanystar ornatylyp,
halyqaralyq teatr festıvaldaryn tek postkeńestik qana emes, sondaı‑aq Eýropa
memleketteriniń ókilderimen ótkize alý, qazaq teatrlarynyń halyqaralyq
sharalarǵa shyǵý múmkindigi ashyla túsýi – qýantarlyq jaǵdaı.

Búgingi tańda otandyq art‑naryq
qalyptasý úderisin basynan ótkizýde. Biraq qazaq teatrynyń álemdik mádenı
keńistikte básekelestik deńgeıine jetý úshin áli talaı jumys isteý kerektigin
elimizde ótetin teatr festıvalderi dáleldep otyr. Ulttyq teatrlarymyzdyń óz
ónimin shetelge usyný men óz elimizdegi teatr festıvaldaryn uıymdastyrý
problemasy óte ózekti.

Ulttyq teatrymyzdyń búgingi
qal-jaǵdaıy elimizdiń óner súıer qaýymyn oılandyrtpaı otyrǵan emes. Tanymal
teatrtanýshylar men rejısserlar, zııaly qaýym óz oılaryn baspasóz betine shyǵaryp,
teatrdy toqyraýdan qalaı shyǵarý kerek degen oılaryn ortamyzǵa pash etip otyr.

Árıne, toqsan jyldyq tarıhy bar
qazaq teatrynyń bıikke kóterilgen kezderin aǵa býynymyz kórip ósse, biz, jastar
kitap betterinen oqydyq. Repertýarda jyldar boıy turaqtaǵan qoıylymdar, Keńes
kóleminde tanymal bolǵan rejısserlar men akterlardy búgingi kúni umytpaı maqtan
tutamyz.
Qazaq teatr
óneriniń damýy kezeńin sóz etkende, aldymen, elimizdiń bas teatry – M.Áýezov
atyndaǵy akademııalyq drama teatrynyń repertýary men jetken jetistikteri
aıtylady. Óıtkeni, elimizdiń basqa teatrlarynyń izdenisine ol erekshe áser etip,
baǵyt-baǵdar siltep otyr.

Táýelsizdikpen birge teatrlardyń
da jumys isteý ádisi, repertýar saıasaty ózgeriske ushyrady.
Búginde
respýblıkamyzdaǵy barlyq teatrlarǵa shyǵarmashylyq erkindik berilgen. Repertýar
tańdaý, spektakl qoıý, rejısser men akterlerdi iriktep alý, gastroldik
saparlarǵa shyǵý-shyqpaý sekildi máselelerdi ár teatr ózi sheshedi. Munyń mysaly
retinde M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama teatrynyń 1995 jyldan bastap «Teatr
kóktemi» atty teatr festıvalin ótkizýi dástúrge aınalǵanyn aıtýǵa bolady. Bul
festıvalde bir jyl ishinde qoıylǵan jańa spektaklder kórsetilip,
teatrtanýshylar men belgili teatr qaıratkerleriniń pikiri ortaǵa salynady. Osy
festıvaldiń arqasynda spektakldiń shyǵýyna qatysqan búkil shyǵarmashylyq toptyń
sheberligin kórip, teatrdyń damý deńgeıin baqylaısyń. Ókinishke oraı, jyldan
jylǵa «Teatr kóktemi» festıvaliniń kórkemdik sapasy tómendegenin aıta ketý jón.
Birinshiden, eger bastapqy jyldary festıvalge alty‑jeti qoıylym qatyssa, ıaǵnı
bir maýsymda osynshama premera ótken, sońǵy jyldary olardyń sany eki ese
azaıdy. Ekinshiden, ádilqazylar alqasy ár qoıylymnan keıin pikirlerin búkil
ujymnyń aldynda ǵana emes, sonymen qatar tyńdap, qatysam degen teatr
mamandarynyń aldynda ashyq aıtsa, sońǵy kezde tek jabyq túrde ótip, al 2016 jyly
spektaklder tipti talqylanbady. Kásibı mamandardyń pikirinen bas tartýy,
akterlik, rejısserlik jumystarynyń ádil baǵasyn bilgisi kelmeýi – teatrdyń
búgingi shyǵarmashylyǵynyń ósýine keri áserin tıgizetinin ujym basshylarynyń
umytpaǵany durys.

Bul festıvalmen qatar jylyna bir ret
respýblıkamyzdyń ár qalasynda arnaıy bir taqyrypqa baılanystyrylyp respýblıkalyq
teatr festıvalin uıymdastyrylyp júr. Mádenıet mınıstrligi uıymdastyryp otyrǵan
bul sharanyń da kórkemdik deńgeıi oılandyrady.  Mundaǵy eń basty másele – qoıylymdardyń
sapasynda. Ózge elderdiń tájirıbesinen baıqaǵandaı, festıvalǵa qatysatyn
qoıylymdar úlken irikteýden ótý kerek. Qýantatyny, sońǵy úsh jyl kóleminde
mınıstrlik tarapynan teatrtanýshylardy eksperttik keńeske shaqyryp, túsken
ótinimderdi solarǵa tańdaýǵa múmkindik berip otyrǵanynda. Biraq bul jerde de
úlken bir másele týyndap otyr. Máselen ótinim bergen otyz spektakldiń tek
beseýiniń ǵana kórkemdik deńgeıi joǵary, biraq mamandar festıval baǵdarlamasyn
ortańqol úsh‑tórt dúnıemen tolyqtyrýǵa májbúr bolyp otyr. Óıtkeni, mınıstrlik
mindetti túrde segiz, ne toǵyz qoıylym bolý kerek dep talap etedi. Festıvalǵa
tek rejıssýra, akterlik óner, ne dramatýrgııa jaǵynan izdenisi, jańalyǵy bar
qoıylymdar qatysý kerek. Sol bes‑alty qoıylymmen‑aq festıvaldi ótkizýge ábden
bolady. Bul irikteýden ótpeı qalǵan teatrlardy oılandyrady, izdeniske ıtermeleıdi,
qoıylymdarynyń sapasyn kóterýge túrtki bolady. Ekinshi másele, ádilqazylar
múshelerine kelip tireledi. Tek bizdiń elde ǵana, sonymen qatar tek teatr
festıvalderinde  ǵana ádilqazylar alqasynda
teatrtanýshylardan basqasy bári otyrady. Bes, alty qazynyń ishinde bir ǵana teatr
synshysy, qalǵandary dramatýrg, jýrnalıst, rejısser, akter, aqyn, fılosof, túrli
bastyqtardyń orynbasarlary. Al, spektaklden keıingi talqylaýdyń aýyr júgin bir
ǵana teatrtanýshy arqalap shyǵady. Bul másele árdaıym kóterilip otyrǵanyna
qaramastan áli óz sheshimin taba almaı otyr.

Qazaqstanda egemendik alǵannan
keıin halyqaralyq festıvalder ótkize bastady. Eń birinshi osyndaı  festıval 1998 jyly Almatyda «Ońtústik-batys
samaly» degen atpen ótti. Kelesi úlken festıval – 2000 jyly Almatyda ótken «Qazirgi
zaman teatr festıvali».

QR Mádenıet jáne aqparat
mınıstrliginiń (qazirgi Mádenıet jáne sport mınıstrligi) uıymdastyrýymen 2006
jyldan Ortalyq Azııa memleketteriniń halyqaralyq teatrlar festıvali óz jumysyn
bastaǵan. Eki jylda bir ret ótetin bul festıvaldiń da eń basty máselesi –
uıymdastyrýshylardyń festıval ótkizer aldynda teatrlardan kelip túsken
ótinishterdiń barlyǵy qabyldap, barlyǵyn qatysýǵa múmkindik bergeninde. San qýyp
sapasyna kóńil bólmegendiginde. Bul ustanǵan saıasatty qalaı túsinemiz?
Mınıstrlik josparynda bar eken dep jaǵrapııalyq, sandyq kórsetkish qýalaǵandyq
pa? Oılaný kerek sekildi.

Basqa elder festıvalder
tájirıbesinde kelip túsken ótinishterdiń ishinen tańdaýlysy ǵana shaqyrtylady. Al
bizdiń halyqaralyq festıvalimizde kórkemdik jaǵynan da, rejısserlik jáne akterlik
jaǵynan da jańalyqtarymen tańqaldyrǵan qoıylymdar jyldan jylǵa azaıyp barady. Árıne,
qatysam degen ujymdardyń barlyǵyn shaqyryp, ózimizdiń halyqaralyq festıvalimizge
«pıar» (PR) jasaımyz degen oıymyz da bolar. Biraq, kórkemdik deńgeıi ortańqol qoıylymdar
qatysqan festıvaldiń «pıary» da nashar bolady emes pe? Sonymen qatar, álemniń
iri festıvalderine eń úzdik qoıylymdardy shyǵarmashylyq tájirıbe almasý úshin,
biriniń-biri jańa jumys tásilderin baıqaý úshin, jańa forma, eksperımentterimen
synǵa túsý úshin shyǵaratyn edi. Biz jalpaqshesheılikke salynyp ketken sekildimiz.
Qatysqan ár teatr ujymyna at mingizbesek te, qulyn jetektetip, al bas júldeni
óz teatrymyzdyń enshisine alyp qalýǵa tyrysamyz (akademııalyq teatrymyz qatyssa –
mindetti túrde soǵan). Bul jaıt respýblıkalyq festıvalder de jıi kezdesip
otyratyn turaqty qubylysqa aınaldy. Teatr festıvali qaı oblys ortalyǵynda ótse,
sol oblystyq teatr bas, qyl aıaǵy birinshi júldeni ıemdenip qalady. 

Bastapqy jyldary festıvalge
qatysqan qoıylymdarǵa ádilqazylar alqasy júldelerin bólip berse, synshylar
kollegııasy ár spektaklden keıin oryndaýshylar men festıvalǵa qatysýshylar
arasynda taldaý jasap, óz baǵalaryn berip otyrdy. Sońǵy jyldary mınıstrlik synshylar
kollegııasynan da bas tartty. Iaǵnı, halyqaralyq deńgeıdegi teatr festıvalimizdiń
ádilqazylar alqasynyń máselesi dál joǵaryda aıtylǵandaı jaıda. 

Osydan uıymdastyrýshylarǵa kelesi
suraq týady: ádilqazylar múshelerin tańdap alý qandaı prınıppen júrgizildi?
Basqa elderden arnaıy qarajat bólip shaqyrtqanda nelikten bilikti mamandardy
shaqyrmasqa?

Sońǵy jyldary Ortalyq Azııa
memleketteriniń halyqaralyq teatrlar festıvalinde taǵy bir úlken másele paıda
boldy. Ol – ótkizilý jerine baılanysty. Mádenıet mınıstrliginiń sheshimimen  jyl saıyn Almatyda ótip júrgen festıval endi
kóshpeli halge endi. 2014 jyly Aqtaýda, 2016 jyly Taldyqorǵanda ótýi –
teatrsúıer qaýymdy qatty qobaljytty. Sonymen qatar, festıvalǵa bir‑eki apta
ýaqyt qalǵansha naqty qaı qalada, qaı ýaqytta ótetinin, qandaı qoıylymdar
qatysatynyn, ádilqazylar alqasynda kim bolatynyn bilmeı dal bolý – óte uıat qubylys.

Qorytyndylaı kele, festıvaldi uıymdastyrý
komıtetine óz tarapymyzdan usynys engizgimiz keledi. Birinshiden, festıvaldiń
naqty ótetin ýaqyty men qalasyn bir jyl buryn anyqtap, ınternet jelisine
aqparatty taratyp, ótinim berýdiń merzimin kórsetý kerek. Túsken ótinimderdi
mindetti túrde teatrtanýshylardyń eksperttik pikirinen ótkizý kerek. Bul
dúnıejúzinde ótetin teatr festıvalderiniń talaptary. Ekinshiden, qazylar
alqasynda qoıylymdy talqylap, obektıvti pikirin bere alatyn sheteldik jáne
otandyq teatr synshylary otyrý kerek. Úshinshiden, ózimizdiń jas teatrtanýshylardy
osyndaı alaman báıgede salmaǵanda qashan, qaıtip kásibı tárbıeleımiz.
Respýblıkalyq, halyqaralyq teatr forýmdarynda jas teatrtanýshylar únine de qulaq
salǵan jón bolar edi. Jastarǵa dep bólinetin azyn‑aýlaq qarajat birer jylda
kásibı synshylarymyzdyń ósip jetilýine múmkindik beredi. 

Ýaqyt talabyna saı bolǵan
ómirdegi jáne adamdardyń kózqarasyndaǵy ózgeristerdi qoǵamdyq mańyzy zor óner
túri – teatrdyń sahnasynan kórinip keledi. Búgingi kún teatrynyń barlyq
qarama-qaıshylyqtaryn, sharyqtaýy  men
quldyraýynyń aıǵaǵyn osy festıvaldar kórsetedi. Sońǵy ótken halyqaralyq
festıvalimiz tájirıbe almasýdaǵy jańa múmkindikterge qol jetkize aldy ma eken?
Muny ýaqyt-synshy kelesi festıvalderden kórseter.