Qoıylymnyń kórkemdik sheshimi

Qııal kózinsiz ónerdiń opa tappaıtynyn bárimiz jattap óstik. Qoıylymnyń sáttiligi – rejısser bastaǵan toptyń qııal órisi men akterdiń oryndaýshylyq sheberliginiń deńgeıimen eseptelinedi. Óner adamy tirshilikte kórgen-bilgen, oqyǵan-estigen adamdardyń beınesin jadyna saqtaýǵa daǵdylanady. Kezi kelgende kóńiline túıgenderin óz shyǵarmashylyǵyna mindetti túrde qoldanatyny jasyryn emes. Sol kúıinde kóshire salmaı, qııalymen baıytyp, oı órisimen órbitip baryp qoldanady. Almasty qyrlap, óńdep gaýharǵa aınaldyrǵan zergerge uqsaýy kerek. Halyq: «Ne ekseń, sony orasyń!» – dese, Abaı: «ekkeniń tiken bolsa, oraryń balaýsa bolmas» – demeı me?! K.S.Stanıslavskıı aıtatyn qoıylym men roldiń «dániniń» (zerno) bar máni osynda jatyr. Osy «dándi» rejısser pesany alǵan kúnnen bastap durys taba bilgeni qajet. Úıtkeni, qoılym men kórkemdik sheshimniń qalaı bolmaǵy osyǵan baılanysty ekenin umytpaǵanymyz jón.

Pesanyń qurylymyna emes, qaqtyǵystary men keıipkerleriniń is-áreketterine, sózderininiń astaryndaǵy oıdyń tereńdigine kóńil aýdarǵan rejısser: dramatýrgııany qaı deńgeıde baıyta aldy? Qandaı kórkemdik sheshim tapty jáne onysyn qanshalyqty dárejede iske asyra aldy? Dramatýrg tirshiliktegi bolǵan nemese bolar oqıǵalar men adamdardan baıqaǵanyn jazady. Al, rejısser men akter pesadan alǵan áserleri men jadynda saqtalǵan «portretter galerııasyn» qoldana otyryp kórkem dúnıege qol jetkizedi. Kóp kezdesetin jaǵdaı: rejısser bolashaq qoıylymnyń qalaı bastalyp, qalaı aıaqtalaryn daıyndyqtyń alǵashqy kezeńderinde-aq kóre bastaǵanymen, eki aralyqtaǵy kórinisterdiń qalaı bolaryn elestete almaı qınalady. Al, ol tyǵyryqtan shyǵar jol pesaǵa áreketti taldaýdy tııanaqty túrde jasaý barysynda tabylady. Sondyqtan da is-árekettiń oqıǵadan oqıǵa damýyn muqııat anyqtaı bilgenimiz qajet.

Ár shyǵarmanyń ózine tán «qurlym ereksheligi» bolady. Ony is-áreketterdiń negizgi kezeńderi: qatyǵystyń basy, sharyqtaý shegi jáne sheshilýi arqyly anyqtaıtynymyzdy aıtyp kettik. Oqıǵalar men faktilerge baılanysty is-áreketter belgili bir zańdylyqqa baǵyna otyryp órbıdi, epızodtar bir-birmen qısyndy túrde jalǵasyp otyrady. Kompozıııa – shyǵarmanyń jeke bólikterin ortaq bir kórkemdik zańdylyqqa baǵyndyra otyryp jınaqtaý. Qaqtyǵystar aǵymynan týyndap, rejısserlik sheshim, sýretshiniń bezendirýi, mýyzkasy men akterlik oıyn arqyly órnekteledi. Avtorlyq oı men qaqtyǵys tabıǵatyn, janr ereksheligin saqtaı otyryp qoılymnyń kórkemdik tutasytyǵyna durys kompozıııalyq sheshim arqyly qol jetkizýge bolady. «Durys kompozıııanyń» mindetti túrde qyzyqty mánge ıe bolǵany kerek.

Qoıylymnyń kórkemdik sheshimi bizdiń janymyzdy tolǵandyryp júrgen ómirlik faktilerden týyndaýy múmkin. Mysaly, meni es bilgeli «Sovet úkimetiniń jaýy atanyp, jat jurtqa ketken qandastarymyzdyń» taǵdyry tolǵandyryp júrdi. «Jańa úkimettiń» qysymyna ushyrap, qyryla bastaǵan qazaqtardyń shekara asýyna týra keldi. Qoldan jasalǵan 1916- jylǵy jasyryn jarlyq, 1932-jylǵy ashashylyq, 1937-38 jyldardaǵy josparly qyrǵyndar qazaq ultyn qurtyp, jerin alýdyń Petr-I patshadan beri kele jatqan Orys ımperııasynyń «saıası oıyny» ekeni belgili. Osyny túsinip ult bolashǵy men urpaqty aman alyp qalýǵa tyrysqan alash azamattaryn «jaý» atandyrdy. Sholaq belsendilerge bılik tizginin ustatyp, el taǵdyryn «senip tapsyrdy». M.Áýezovtyń «Qıly zamany» men B.Toǵysbaevtiń «Altynnan ardaqty» (J.Shanın atyndaǵy teatrda qoıylǵan), O.Bókeıdiń «Teketires», As.Súleımenovtyń «Sıtýaııalar» («Qyzdaı jesir-shtat qysqartý», «Jetinshi palata», «Tórt taqta-jaınamaz») atty úsh taǵanyndaǵy, T.Mámeseıittiń «Bákeı qyz» pesalaryndaǵy urpaq taǵdyry men týǵan topyraq taqyryby qoıylymdarymdardaǵy kórkemdik sheshimderime negiz boldy. Ótken ǵasyrdyń 16-shy men 38-jyldar aralyǵyndaǵy aýmaly-tókpeli zamandardaǵy halyq aıtqan myna óleńder «Qıly zamannyń» basty sheshimin aıǵaqtap berdi:

Altyn besik qosh endi qaıran elim,
Dushpanǵa da dám-tuzyn jaıǵan elim.
Topyraǵyńdy bir ýys ala kettim
Basar jer óz ornyńdy qaıda seniń?!

Bul óleń joldary 16-32-jyldary qytaıǵa aýǵan eldiń zary bolsa,

Sarsý bolǵan kóńilimniń zapyranyn,
Sanamenen sarǵaıyp sapyramyn.
Dám buıyryp ózińe qaıta oralsam
Áke-sheshe tabam ba topyraǵyn?

degen óleń joldary 52-shi jyldary tıbet arqyly ındııaǵa aýǵan qytaı qazaqtarynyń zary edi. «Elim-aı» ániniń árbir jolynda, ár sózderinde qanshama sýret, kórinis, taǵdyr, tebirenis jatyr emes pe! Mine sizge kórkemdik sheshim! Halyq ánderi sahnalyq kórkem kórinisterge meıilinshe baı qazynamyz. Keıbir qoılymnyń sheshimin mýzykadan, sýretten, bıden tabýǵa bolady.

Á.Tarazıdiń «Aqyn. Perishte. Mahabbat» pesasynyń sheshimin «taǵdyrlar kartınasy» retinde kórsem, S.Toraıǵyrovtyń «Qamar sulýyn» sheńberdi buzyp shyǵyp, ala arqandy «attaǵandardyń» qazaly halge ushyraıtyny týraly sezindim. Sol sebepti roman men pesada tiri qalatyn Qamar, qoıylymda qanqyzyl bop batqan kúnge kirip máńgilikke joq bolyp ketedi. E.Amanshaevtiń «Úzilgen besik jyrynda» qýyrshaq taǵdyrǵa kóndige almaǵan Ol men Kelinsheginen ózgelerdiń aty joǵalyp, kásipterimen atalatyndyqtan barlyǵyna robotqa laıyq túr berdik. Bos besikti terbetken boıjetken, pátersizdiktiń kesirinen shetinegen sábıdiń jany kóbelekke aınalýlary arqyly ult pen urpaq taǵdyry týraly oıdy jetkizýge baǵyttalǵan sheshimder edi. Osyndaı sebepke baılanysty burynǵy «Búgingi kúnniń Qorqyty» degen aty da ózgertildi. As.Súleımenovtyń úshtaǵanyn buryshy joq qoǵamdyq júıeniń dóńgelek qorshaýy retinde kórdim. Bas keıipkerler tek qurbandyqtary arqyly buzyp shyqqanymen, qalǵandarynyń «máńgilik aınalymǵa» etteri ólip ketkendikten sol sheńberlerinde qala beredi.

Óner adamy ómirde kórgen, estigen nemese oqyǵan qyzyqty epızodtaryn kórkemdik sheshim turǵysynan baǵalap este saqtaǵany durys. Esinde saqtalǵan osyndaı kórinister qajetti kezinde kórkemdik beınelerdiń dúnıege kelýine, shyǵarmashylyq oqys sheshimderdiń paıda bolýyna mindetti túrde kómegi tıeri sózsiz. Kúndelikti ómirimizdiń ózindegi árbir qubylystar men oqıǵalardyń, faktilerdiń árqaısysynyń ózindik kórkemdik sheshimge ıe bolar elementteri bar. Tek sony kóre bilýimiz kerek. Mysaly, aıaldamada turǵan úsh adamnyń bireýin jeke menshik shoferi mashınamen alyp ketsin de, bireýi avtobýsty kútip qalsyn, úshinshisi úmiti úzilip jaıaý ketti delik. Qarapaıym osynaý kórinisten qanshama astar, qanshama sheshim tabýǵa bolar edi deseńizshi!..

Rejısser kúni buryn kórermenderdiń qoıylymdy qalaı kórip, qalaı qabyldaıtynyn jaqsy bilýi shart. Qaı tusta qandaı emoııalyq áser alatynyn anyq sezingeni jón. Rejısserlik oıdan paıda bolǵan ushqyndy, barlyq daıyndyq kezeńderindegi akterlarmen jáne qoıylym tobymen jumysy barysynda óshirip almaı, bir shyǵarmashylyq maqsatqa jumyldyra otyryp laýlatyp alyp barǵany abzal. Rejısserlik oı – qoıylym tobyn garmonııalyq úndestikke biriktirýdiń kepili. Qoıylymnyń kórkemdik tutastyǵynyń negizi osy oıdan bastaý alatynyn umytpaǵanymyz jón.