Qoıylym jáne mýzyka

«Rejısser eń aldymen pesany estı bilýi kerek» – deıdi V.E.Meıerhold. Bul jerde Vsevolod Emılovıch qoıylymnyń mýzykalyq úni týraly aıtyp otyr. Dramalyq is-áreketpen tyǵyz baılanystaǵy mýzyka onyń mán-maǵynasynyń tereńdigin ashýǵa, keıipkerdiń jan-dúnıesindegi tebirenisterin, kóńil-kúıin kórermenge jetkizýde aıryqsha oryn alatynyn jaqsy bilemiz. Dramadaǵy mýzyka qoıylymnyń mazmunyn, poetıkasyn jáne stılıstıkasyn aıqyndaıdy. Búginderi teatr – mýzykaǵa, túrli-tústi jaryqqa, tehnıkalyq effektilerge toly alýan palıtraly qoıylymdarǵa jıi baryp júr. Bul ýaqyt talaby. Sondyqtan, ondaı qoıylymdardyń kórkemdik tutastyǵy mýzykaǵa tikeleı baılanysty. Kórkemdeýdiń jóni osy eken dep qoıylymnyń estetıkalyq talǵamyn joǵaltyp, sahnalyq áreketten alshaq ketip, orynsyz mýzykamen áýestenip júrgen rejısserlar da joq emes. Munyń bári teatr mýzykasynyń atqarar mıssııasyna jeńil-jelpi qaraýdan, mýzykalyq mádenıettiń joqtyǵynan. Keıbir qoıylymdardaǵy berilgen mýzykanyń sahnadaǵy keıipkerge eshqandaı áseri men kómegi tımeıtin sátterdi de jıi baıqaımyz. Bul qoıylymnyń mýzykasyna rejısserlik sheshimniń asa qajetti bóligi retinde emes, jalań ıllıýstraııa retinde ǵana qaraýdan ketetin qatelikter.

Teatrda mýzyka sózden bastalyp, yrǵaqqa (rıtm) jalǵasyp, áýezdi áýenge ulasady. Osylaısha mýzyka teatr qoıylymdarynyń negizgi quramdarynyń birine aınalady. Bizdiń (oryndaýshylar men kórermenderdiń) sahnalyq atmosferanyń tynys-tirshiligin sezinýimizge áser etedi. Til qudireti jetkize almaǵan astarly sezimder men oılardy jetkizetin quralymyz. Teatrda mýzyka óz betinshe eshteńe tyndyra almaıdy. Tek sahnalyq is-áreketpen úndestik tapqan áýenniń atqarary ushan-teńiz. Qoıylymdaǵy áýen kórermenderge ǵana yqpal etip qoımaı, akterdiń shyǵarmashylyq oı-sezimine oń áserin tıgizip, keıipkerdiń beınesine kirýine, sahnalyq atmosferany sezinýine kómektesedi.

Qoıylymnyń mýzykalyq bezendirilýi barysynda mynandaı jumys kezeńderin ataǵanymyz jón bolar:

mýzykalyq bezendirilýdiń rejısserlik sheshimi;
arnaıy jazylatyn nemese jınaqtalatyn mýzyka;
qoıylymnyń mýzykamen daıyndyǵynyń merzimin belgileý;
qoıylym kezindegi mýzykanyń júrgizilý erekshelikteri.

Pesadaǵy dramalyq oqıǵalar men keıipkerlerdiń is-áreketterin anyqtaǵan sátterden bastap rejısser bolashaq qoıylymdy kórýmen qatar «estı» bastaıdy. Mýzykasynyń qandaı bolaryn basqa bir tanys áýender arqyly uǵyna da, ózgelerge uǵyndyra da alady.

Mýzyka qoıylymnyń janryn da qalyptastyrady. Pantomımadan bastap tragedııaǵa deıingi janrlardyń ózine tán sazy men áýeni, aspaptyq oryndalý ereksheligi bar. Mysaly, V.E.Meıerhold óz qoıylymdaryndaǵy mýzykanyń azdyǵyna qaramastan sımfonııa retinde qurdy. Ol mýzykaly teatrdyń tásilin teatr dramatýrgııasyna aınaldyrýdy maqsat etti. A.Ia.Taırov mýzykany drama óneriniń qudiretti tiregi retinde baǵalap, A.P.Chehovtyń pesalaryn úzdiksiz mýzykanyń jeteginde qoımaq boldy. Mýzyka arqyly sahnadaǵy áreket pen adam janynyń rýhyn kórsetý úshin emes, dramalyq shıelenestiń órbýi men garmonııalyq úndestikke qol jetkizýdi armandady.

Dramalyq qaqtyǵysyna, keıipkerlerdiń jasalýyna, qoıylymnyń janryna, qoıylý mánerine bolsyn mýzykanyń tıgizer áseri orasan. Qaqtyǵystyń shıelenisýin mýzyka arqyly erekshe daralap, kórermenniń kórgenin saz arqyly «qulaǵyna quıyp», kóńiline uıalatyp tastaımyz. Qaqtyǵys qoıylym mýzykasynyń arqasynda burynǵydan da tereń áserge ıe bolady.

Pesanyń qurylymy men tebirenis dárejesin mýzykanyń kómegimen jetkizý rejısserdiń oı-seziminiń tereńdigine táýeldi. Mýzyka akterlik oıynnyń áser kúshin arttyrary sózsiz, sonymen qatar, óziniń sahnadaǵy ótip jatqan áreketterge degen táýelsizdigin de saqtaǵany jón. Mýzykaly teatrda án men kúı basty mindet atqaryp, birinshi planda oryndalsa, dramada saz asa qajettilikten týyndap, is-áreketimizdi, sezim-tebirenisterimizdiń áserin kúsheıtý maqsatymen fon retinde ekinshi, úshinshi planda oryndalady. Mýzyka árekettiń shıelenisýin ashý kerek. Eger olaı bolmaǵan kúnde qaqtyǵystyń áser kúshine keri áserin tıgizedi. Keıipkerlerdiń tolyqqandy ashylýyna bóget jasaıdy, kórermenniń qoıylym týraly túsinigin basqa baǵytqa buryp jiberýi de ǵajap emes.

Mýzykanyń keıipker bolmysyn ashýmen birge rejısserdiń kórkemdik oıyn, dúnıe-tanymyn, estetıkalyq deńgeıin kórsetetini anyq. Shyǵarmashylyq izdenistegi rejısser avtor oıyn júzege asyrýda aldymen qoıylymnyń mýzykalyq partıtýrasyna basa nazar aýdarary sózsiz. Mýzyka dramalyq qoıylymdarda: tikeleı oqıǵany nemese keıipkerdiń jan-sezimin jetkizý úshin berilse, endi birde oqıǵaǵa, ótip jatqan is-áreketke, keıipkerdiń kóńil-kúıine qarama-qarsy (kontrast) maǵynada berilip qoıylymnyń dramatızmin kúsheıte túsedi.

Sahnalyq mýzyka ýaqyt birligine baǵynbaıdy. Keıde eki-úsh mınýtke, keıde toǵyz-on sekýndqa ǵana sozylýy múmkin. Ol ári qysqa, ári naqty, ári qarapaıym bolýy kerek. Dramalyq qoıylym úlken sımfonııalyq orkestrdiń oryndaýyndaǵy mýzykaǵa onsha táýeldi emes. Úıtkeni ondaı áýen sahnadaǵy is-áreketti múldem «jutyp» qoıýy ábden múmkin. Áýen men qoıylym arasyndaǵy tepe-teńdik buzylǵan sátte kórermenniń spektakldiń kórkemdik tutastyǵy týraly túsinigi buzylady. Akademııalyq mýzykaǵa qoıylar talaptardyń sahnalyq qoıylymǵa kóbine úılese bermeıtinin umytpaýymyz qajet. Opera nemese sımfonııalyq shyǵarmalarmen qatar qoıyp salystyrýǵa bolmaıdy. Dramalyq teatrdaǵy shaǵyn orkestrlik toptyń ózi rejısserdiń qalaýymen birde sahna syrtynda, birde sahnada, endi birde balkonda, foıede mýzyka oınaýlary arqyly qoıylym keıipkerlerine aınalyp ketetini jáne bar.

Montajdalǵan kadrlardy kóre otyryp, fılmge mýzyka jazý sazger úshin barlyǵy anyq bolǵanymen, teatr qoıylymyna mýzyka jazý áldeqaıda qıyn. Qıyndyǵy sol pesany oqyp, rejıssermen áńgimeleskennen keıin onyń ne jazaryn eshkim bilmeıdi. Eń bastysy kompozıtor dramalyq qaqtyǵystyń mýzykalyq versııasyn jasaýy kerek. Rejısser kompozıtormen jumys barysynda óz oımen qosa qoıylymnyń bezendirilýi, akterlik oıyn úlgisi týraly tolyq túsindirýi qajet. Qaı jerge qandaı mýzykanyń, qandaı aspaptarmen qansha sekýnd oryndalatynyna deıin tolyq maǵlumat berýi kerek. Keıbir kompozıtor árbir mýzykalyq taqyryptyń ólshemin (qansha sekýnd, mınýt oryndalýyn) suraıdy. Qoıylymda oryndalatyn mýzykanyń taqyrybynyń naqtylyǵy men ólsheminiń dáldigi onyń qaqtyǵysty nemese oı-sezimdi kórsetýdiń barynsha jınaqy bolýyn qamtamasyz etedi. Shubalańqy mýzykany ómirde bolmasa, dramalyq qoıylymda tyńdaýǵa kórermenniń shydamy jetpeıdi. Dramanyń basty mindeti mýzyka tyńdatý emes, keıipkerlerdiń qaqtyǵysyn kórsetý. Árıne rejısser qandaı mýzyka ekenin ózi de bilmegenimen, oı túbindegi sezimin, tanys áýender arqyly túsindirýine bolady. Mysaly, «Qıly zaman» qoıylymynyń mýzykasyn jazǵan B.Dáldenbaımen jumys barysynda: «Shekara asqan eldiń tragedııasyn kórsetetin «Dáýren-aı!» ániniń negizinde jazylǵan úsh mınýttyq, ostakovıchtiń №7 sımfonııasyna saryndas fınaldyq mýzyka kerek. Negizginen áskerı barabannyń órshelene túsken úni men ishekti (strýnnyı grýppa) aspaptardyń arpalysy bolýy kerek. Úreı men týǵan jerden jat jurtqa aýǵan halyqtyń kóz jasyn jetkizýimiz kerek.» – dep, túsindirip, birge jumys jasadyq. Áserli mýzykaǵa qol jetkizdik.

Qoıylymǵa mýzyka jazdyrý úshin kompozıtordy shaqyrýdan buryn onyń shyǵarmalaryn, stıldik ereksheligin, orkestrge túsirý tásilin zerttep, múmkindigin eseptep baryp táýekel etý kerek. Sebebi sazgerdiń bári birdeı qoıylymǵa mýzyka jaza almaıdy. Óıtkeni, onyń ózindik ereksheligi men qupııasy bar ekenin esten shyǵarmaǵanymyz jón.

Kompozıtordy tańdaýda – sazger, rejısser oıynyń áýendik joramalyn jasaýǵa múmkindigi bar ma, joq pa, orkestrovka jasaı ala ma soǵan nazar aýdarylady. Oryndalar mýzykanyń aspaptyq quramy sahnalyq beıneniń oı-aǵymyn, ekpin-yrǵaǵyn, sóıleý áýezdiligin, t.t. ashýdaǵy mańyzy óte zor. Sondyqtan, kompozıtor men rejısser bolashaq jazylar mýzykanyń qandaı orkestrlik quramda, qandaı mánerde oryndalatyndyǵyn anyqtap alǵandary jón. Jaqsy mýzyka orkestrdiń úlken-kishiligine emes, aspaptardyń úndestigine, áýenniń taza shyǵýyna baılanysty.

Mýzyka sahnalyq is-áreketke bóget bolmaýy tıis. Jas rejısser birde anyq, birde kómeski oıyn kompozıtorǵa qalaı jetkizýi kerek? Shashyrandy oı ushqyndaryn jınaýdy neden bastaýy kerek? Ondaı sátterde, jas shákirtterge qoıylymnyń kompozıtoryna, sýretshisine «hat jazdyrǵandaı» tásildi qoldana otyryp oıyn qaǵazǵa túsirý óte paıdaly bolmaq. Onda ol spektakldiń bezendirilýin, onda qoldanylatyn boıaýlar palıtrasyn, aspaptyq oryndaýlardy, akterlik oıyndar men qaqtyǵys tabıǵatyn, janr ereksheligin naqty mysaldar arqyly ózinishe túsindirýge tyrysady. Sol arqyly ózi de kóp nársege qanyǵady.

Dramalyq qoıylymda mýzykany birneshe shartty túrge bólýge bolady:

Ývertıýra – kórermendi qoıylymnyń atmosferasyna engizip, oqıǵa ótetin dáýirmen, qoǵamdyq ortamen tanystyrady.

Mýzykaly úzilis (kóriniske, áreketke kirispe) – kórinister arasyndaǵy sahnalyq ózgerister kezindegi úzilisterdi tolyqtyrady. Kórermenniń kózinen tys tasada ótip jatqan oqıǵalar men is-áreketterden habardar etip otyrady. Estigen áýeni men dybystyq shýlarydy qııaldary arqyly kókirek kózderimen elestetedi. Bul áýen ótken kórinistegi áserdiń jalǵasy, bolatyn kórinistegi alar áserdiń basy bolmaq.

Kórinistiń nemese qoıylymnyń sońǵy mýzykasy – ývertıýrada bastalǵan mýzykalyq oıdyń sońǵy núktesi.

Is-áreket barysyndaǵy mýzykalyq nomer (oryndaýlar): sıýjettik jáne shartty mýzykalyq nomer bolyp bólinedi.

Sıýjettik mýzyka kóbine pesada jazylyp, avtorlyq remarkalarda kórsetiledi: keıipkerlerdiń oryndaýyndaǵy án men kúı, radıo men magnıtofon, televızordan beriletin áýender, bıler men marshtar, sahna syrtynan estilip turatyn ánder, sazdy dybystar, t.t. Sahnalyq áreket barysynda, oqıǵalarǵa, is-áreketterge baılanysty týyndap, kórinistiń ishki-syrtqy mánin, keıipkerdiń minez-qulqyn ashyp kórsetedi. Sahna keńistiginiń shekteýli múmkindigin keńeıtedi. Mysaly sahna syrtynan beriletin úlken qalanyń shýlary, meıramhanalardan nemese kóshelerden estilip turǵan áýender men sazdar kórermendi eriksiz sol megapolıstiń atmosferasyna baýrap alady. Sıýjettik mýzyka keıipker týraly, oqıǵa ótetin ýaqyt pen oryn týraly maǵylumat berýmen qatar, qoıylymnyń atmosferasyna engizip, kórermenniń kózinen tys faktilerdi qııal kózimen paıymdaýyna kómektesedi.

Pesada kórsetilmegen, biraq rejısser qoldanǵan mýzykalardy sharttylyq áýender dep ataýǵa bolady. Bul mýzykany kórermen estigenimen sahnadaǵy keıipkerlerdiń beıhabar bolýy múmkin. Úıtkeni bul keıipkerdiń ishki jan-dúnıesiniń, psıhologııalyq qalpynyń kórinisin beıneleıdi. Rejısser qoldanǵan shartty mýzyka kórermeniń sahnalyq is-áreketterdi asa bir sezimtaldyq ásermen qabyldaýyna, akterlardyń emoııalyq sezimmen áreket etýlerine yqpalyn tıgizedi. Sıýjettik mýzykanyń áserli bolǵanyna qaramastan, shartty mýzyka rejısserlik oıdy ashýda, qoıylymnyń kórkemdik sheshimin jetkizýde, emoııalyq tutastyǵyn berýde mańyzdy mindet atqaratyny daýsyz.

Shartty mýzyka:

sahnalyq sóz áreketiniń áserin emoııalyq turǵydan kúsheıtedi,
keıipkerlerdiń minezderin ashady,
qoıylymnyń kompozıııalyq qurylymyn aıǵaqtaıdy,
qaqtyǵysty ýshyqtyrady,
sahnadan tys is-áreketterden habardar etedi.

Bul tizimdi qoldanýymyzǵa baılanysty jalǵastyra berýge bolady.

Mýzykanyń aspaptyq quramy men oryndalý órnegi (aranjırovkasy) qoıylymnyń janry men senografııasyna tikeleı baılanysty. Jeńil ashyq boıaýly dekoraııasy bar komedııalyq qoıylymǵa sımfonııalyq mýzykadan góri aspaptyq mýzykany qoldaný kerek. «Gamletke» qajetti mýzyka, «Eki myrzaǵa bir qyzmetshige» múldem qabyspaıdy. Keı kezderde bir áýendi leıtmotıv (negizgi áýen) etip alý arqyly qoıylymnyń negizgi mýzykalyq taqyrybyn ashýǵa da bolady. Leıtmotıv – belgili bir keıipkerdiń, oqıǵanyń, sıýjettiń, shyǵarmanyń ón-boıynda qaıtalanar mýzykalyq beınesi. Bul tásildi rejısserlar kórermenderdiń qajetti sezim áserin týdyrý úshin jıi qoldanyp jatady. Leıtmotıvti alǵanda onyń ár kórinis saıyn aspaptyq quramynyń kóbeıe berýine, áser kúshiniń ósip qoıýlana berýine kóńil aýdarǵan jón. Árbir ózgeris keıipkerdiń jan-dúnıesiniń nemese oqıǵa men is-árekettegi ózgeristerdi bildirip, kórermenderdi habardar etip otyratynyn este ustaǵanymyz jón. Bir ǵana oryndaýdaǵy áýen bir-eki ret oryndalǵannan keıin áserinen aıyrylyp, bir saryndylyqqa urynady. Al, ondaı mýzykanyń kórermenge de, akter oıynyna da zııany kóp. Spektaklde birneshe leıtmotıv bolýy jáne olardyń taqyryptyq jáne kompozıııalyq jaǵynan basty bir áýenge baǵynýy múmkin. Sıýjettiń ózgerýine qaraı olar da ózgeriske ushyraı, dramalyq jaǵdaıdy órshite otyryp fınalǵa umtylady. Osylaısha ol qur qaıtalaný emes, qoıylymnyń ishki mánin tereń ashý maqsatyna qyzmet atqarady.

Kóbine rejısserlar múmkindiginiń joqtyǵynan kompozıtorǵa arnaıy mýzyka jazdyrǵannan góri, daıyn mýzykalardan jınaqtap qoıylymdaryna qoldanǵandy jón kóredi. Ondaı kezde rejısser mýzykalardyń janrlyq, stıldik ereksheligine, tarıhı taqyrybyna, ulttyq boıaýyna, aspaptyq quramyna, aranjırovkalaryna, oryndaýshylyq mánerleriniń uqsastyǵyna kóńil qoıýy kerek. Qoldanylǵan mýzykalardyń stıldik úndestiginiń bolǵany jón. Sonymen birge, ol shyǵarmalardyń kórermenderge beıtanys bolǵany durys. Eger de ózine tanys mýzykany estigen kórermen sahnadaǵy kórinisten aýytqyp, mýzykanyń jeteginde: «qaıdan estidim?» ne bolmasa «Pálenshe bárimiz, pálen jerde ándetip bılep edik!» degendeı basqa oıǵa aýysyp ketedi. Tipti, astarly bir oıdy aıtý úshin tanys mýzyka qoıylymǵa asa qajet bolǵanda, jurt onsha kóp bile bermeıtin óńdelgen túrin qoldanǵan utymdy bolary daýsyz. Keıde mýzyka sahnalyq is-áreketke múlde keraǵar bolýy múmkin. Máselen, jol apatyna ushyraǵan mashınanyń júrgizýshisi men jolaýshylary qanǵa bógip jatyr delik. Qırap, shashylyp qalǵan mashınanyń radıosynan Sh.Qaldaıaqovtyń «Baqyt qushaǵynda» áni aıtylyp jatsa... Qalaı áser eterin paıymdaı berýge bolady. Al, keıde úlken áser týdyrý úshin sahnalyq shýlar men ártúrli dybystar retinde mýzykalyq dybystardy (K.Penderekıı, Vandjelıs, J.M.Jarr mýzykalary sııaqty) qoldanyp jatamyz. Qalaı bolǵanda da qoıylymǵa qoldanylǵan mýzykanyń avtoryn, qandaı orkestrdiń oryndaǵanyn jáne ol mýzyka ne týraly ekendiginen tolyq maǵlumat alyp baryp qoldanǵan jón. Kóp rejısserlar muny eskermeı, unasa boldy ala salyp qoldanyp jatady. Bul avtorlyq quqyq turǵysynan zańsyzdyq ekeni óz aldyna, bilimsizdik jáne mádenıetsizdik bolyp tabylatynyn esten shyǵarýǵa múlde bolmaıdy.

Sahnalyq shýlar (senıcheskıe shýmy) akterlardyń is-áreketinen tys bolǵanymen, olardy baǵalap, kóńil aýdaramyz. Kóbine olar keıipkerdiń is-áreketiniń qısyndy saldary retinde týyndap jatady. Mysaly: Uıqytap jatqan Dezdemonanyń tóseginiń qasynda turǵan Otelloǵa shatyrlap oınaǵan naızaǵaıdiń jarqyly tústi delik. Ne bolmasa kelip toqtaǵan mashınanyń, nemese kúrkiregen kúnniń, jylaǵan balanyń, ulyǵan qasqyrdyń, suńqyldaǵan baıǵyzdyń, ánshiniń daýystary estildi delik. Osylardyń barlyǵy biz úshin belgili bir sahna syrtyndaǵy tirshiliktiń habarshysy bolýmen qatar, keıipkerlerdiń ishki sezimderimen, sahnalyq is-áreketpen astasyp jatady. Sahnalyq atmosferany tolyqtyrady. Mýzykaǵa qaraǵynda shýlar naqty ári kóremdik mánge, astarly oıǵa ıe bola alady. Tamshyny – óz máninde de nemese kóz jasy retinde de qoldanýǵa ábden bolady. Saǵattyń dybysy – ótip bara jatqan ómir, t.t. Mysaly: «Otyz ulyń bolǵansha...» qoıylymynda keıipkerlerdiń ózderi týraly aıtatyn tustaryndaǵy tamshynyń dybysy olardyń ishten tynǵan kóz jastary, aıta almaı júrgen úzik syrlary, tragedııalary...

Rejısserdiń sımfonııalyq mýzyka men aspaptyq mýzykalar jınaǵany durys. Sol arqyly óziniń mýzykalyq biliktiligin jetildirýi shart. Kóp jaǵydaıda qoıylymnyń sheshimin tabýda mýzykanyń atqarar mindeti orasan zor ekenin umytpaǵan abzal. Á.M.Mámbetovtyń qoıylymdarynyń jetistiginiń elý paıyzy Ǵ.A.Jubanovanyń mýzykasynyń arqasy desek, qatelese qoımaımyz: «Ana-Jer ana», «Qobylandy», «Ǵasyrdan da uzaq kún», «Qan men ter», t.b. qoıylymdaryna jazǵan mýzykalary kórermenniń jan túkpirinde jatqan sezim tebirenisterin eriksiz sýyryp alady emes pe?! Al, N.A.Tilendıevtiń «Qaragóz» spektakline jazǵan mýzykasy she?! Kórermendi birden qoıylymnyń atmosferasyna baýrap almaı ma! Sondyqtan, mýzyka rejısserdiń kórkemdik sheshiminiń tutastyǵyna qol jetkizýdiń mańyzdy bir bóligi.