Maqala
Rejısser sheberligi. Qaqtyǵys
Qaqtyǵys (konflıkt)
Bólim: Teatr
Datasy: 25.12.2016
Avtory: Әубәкір Рахимов
Maqala
Rejısser sheberligi. Qaqtyǵys
Qaqtyǵys (konflıkt)
Bólim: Teatr
Datasy: 25.12.2016
Avtory: Әубәкір Рахимов
Rejısser sheberligi. Qaqtyǵys

Qaqtyǵys 

(konflıkt)

Ómir – tolassyz qaıtalanýlar men
sheńber boıyndaǵy máńgilik qozǵalys. Toqtaýǵa mejelep qoıǵan núkteń joq. Quladyń
bitti, ózgelerdiń aıaqtarynyń astyna taptaldyń!
Bizdiń tirligimizde jasap júrgen bir qalypty qozǵalysymyzdaǵy
qaqtyǵystardy sýretker «dramatızmge» jetkizedi. Pesa - adamdardy dramalyq
áreketterge qatystyrý arqyly, olardyń minez-qulyqtaryn ashýdy, ómirlik
ustanymdaryn (avtorlyq pozıııa) jetkizýdi maqsat tutady. Dramalyq árekettiń
neden týyndap, nege ákep soqqandyǵynyń barlyǵyn qaqtyǵys arqyly anyqtaımyz.
Keıipkerlerdiń «is-áreketi» men «minez-qulyqtary» da qaqtyǵysqa baılanysty,
ómirdegiden ózgeshe ekpin-yrqaqpen damıdy. Bireýdiń dramalyq halin baıqaý
degenimiz: qaqtyǵysty baıqaý jáne sol qaqtyǵysqa sezim-tebirenisterimizdi
bildirip áreket etý. Sondyqtan dramatýrgııanyń eń basty sharty – QAQTYǴYS  (keıde tartys retinde de qarastyryp júrmiz.)
ekenin umytpaǵanymyz abzal. Qur qaqtyǵystyń ózi de drama bola almaıdy. Qaqtyǵys
adamnyń ishki-syrtqy ózgeris áserlerinen bolatyn «jan-dúnıesiniń shıryǵýy».
Shyńǵyrýy. Dramalyq sıtýaııany kórý degenimiz ondaǵy qaqtyǵystyń elementterin
kórý jáne solarǵa degen ózińniń kózqarasyńdy (qýanysh, renish, qarsylyq,
qoldaý,t.b.) bildirý. K.S.Stanıslavskıı: «Drama
– avtordyń túsiniktemelerin (remarkalaryn) jáne keıipkerlerdiń ózara qaqtyǵystaryn
beıneleý. ...Sóz áreketteriniń úzilmes legi» - dep anyqtama beredi. Qaqtyǵys - ótip jatqan oqıǵaǵa,
is-áreketke, aıtylǵan pikirlerge keıipkerlerdiń ártúrli kózqarasynan týyndaıdy.
Ár adamnyń ómirtanymy, talǵamy, kózdegen maqsat-múddesi san túrli bolǵandyqtan,
qarapaıym zatqa da ártúli pikir qalyptasady. Top-top bolyp óz degenderin
dáleldeýge tyrysady. «Ólispeı berispeıtin» tartysqa túsedi. Bul daý-damaı
toptardyń arasynda ǵana emes, adamdy óz-ózimen (ishki jan-dúnıesindegi) dramalyq
qaqtyǵysqa túsirip, arpalystyryp qoıatynyn jaqsy bilemiz.

Qaqtyǵys - adamzat tirshiliginiń bir
kórinisi. Onyń negizgi sebebin rýhanı qanaǵatsyzdyqtan qarastyryp júrmiz. Tirshilikte
adam ýaqytsha jaǵdaıdan, belgili bir oqıǵadan, daý-janjaldan týyndaǵan qatyǵysqa
ushyraıdy. Ondaı qaqtystyń sheshimin adamdardyń aralasýymen, bolmasa óziniń
is-áreketimen taýyp jatady. Bul qaqtyǵystardyń kóbine syrttaı nyshandary basym
bolady. Jaǵdaıdyń bıliginen týyndaǵan qaqtyǵystar kórkem ádebıet pen óner
týyndylarynyń barlyǵynda kórinis taýyp keledi. «Qozy kórpesh-Baıan sulý»
pesasyndaǵy qaqtyǵysty alyp qarańyz. Qarabaıdyń Baıandy Qozyǵa emes, Qodarǵa
bermek bolýynan týyndap otyr. Kerisinshe Qarabaı rızalyǵyn bildirgende bul is oń
sheshimin tabar edi. Olaı bolmaı aqyry eki ǵashyq ólip, basqasha sheshim taýyp
qaıǵymen aıaqtaldy. Qaqtyǵys bitti. Al, ekinshi bir sheshimi tabylmaıtyn
qaqtyǵystarǵa da kezdesip jatamyz. Ol negizinen rýhanı qaqtyǵystar. Onyń sheshimi
tarıhı, ne bolmasa tabıǵı ózgeristerdiń enshisinde bolady. As.Súleımenov
pesalaryndaǵy qaqtyǵystardyń túpqazyǵy «ıdealdyń kúıreýinde» jatyr. «Úshtaǵan»
drama dıalogtaryndaǵy úlken ózgerissiz sheshimin taptyrmas qaqtyǵystar: «halyqtyq
memlekettiń» - sybaılastardyń bıligine, qoǵamdyq júıeniń - jemqorlardyń
jutqynshaǵyna aınalǵandyǵynda jatyr. Qarsylasyp qaýqar tanytqanymen jeke
tulǵanyń «júıege» shamasy kelmeıdi. Kónbese ózi qurban bolady nemese amalsyzdan
kónip, ishten tynady. Bul qoǵamdyq júıe bar da bolatyn máńgilik qaqtyǵys. Qarabaıdyń
jan-dúnıesinde jatqan asa qaýipti qaqtyǵystyń bary ras. Ol Sarybaıdyń ólimine
baılanysty ony ishten tynýǵa májbúr etken qaqtyǵysy. Bul onyń jeke basynyń máńgilik
qatyǵysy. Odan ol «ólip te qutyla almaq» emes. Ózge mysal keltirer bolsaq
qoǵamdyq júıe men áleýmettik teńsizdikterden týatyn rýhanı qaqtyǵystardyń
sheshimin tarıhı ózgerister ǵana sheshýi múmkin. Onyń ózinde túbegeıli sheshedi deý
qıyn. Adamdar óz taǵdyrynyń paıdaly sheshimi úshin, ózgelerdiń taǵdyryna qııanat
jasamaı tura almaıdy. Demek, bir qaqtyǵystyń saldary kelesi bir jańa
qaqtyǵystyń sebebine aınalatynyn baıqaımyz. Rýhanı qaqtyǵystyń adam mineziniń
qalyptasýyna tikeleı áser etetinin umytpaýymyz kerek: kemtar adam, tuıyq adam,
zarjaq adam, zymııan adam, t.t. Bul ataýlardyń belgili bir ishki sebebi týdyrǵan,
syrt dúnıemen qaqtyǵysy bar. Olardyń minez-qulqynan «týyndaǵan» áreketteri sol
qaqtyǵystyń syrtqy kórinisi. Osy bir adamdardyń «minezderindegi erekshelik» birtindep
olar úshin syrtqy kúshterden qorǵanýdyń tásiline aınalyp ketedi.

Psıhologııalyq realızmniń ókili, aǵylshyndyq
jazýshy Edvard Forster ( 1879 – 1970 ): «Patsha
ólip, artynan patshaıym óldi  desek, bul
tarıh. Jaı ǵana sıýjet. Al, egerde:  Patsha
ólip, artynan patshaıym qaıǵydan óldi desek, bul endi drama» – deıdi. Olaı
bolatyny qaıǵyda qaqtyǵysty
týdyratyn sebepter (faktiler) jatyr. Dramalyq qaqtyǵystyń sharyqtaýy
qaıshylyqtardy týdyratyn sebepterdiń tolassyz týyndaýyna tikeleı baılanysty
ekeni aıtpasa da belgili.  Osyny kóptegen
avtorlar eskere bermeıdi. E.Forster aıtqan oıdyń aldyńǵy shartyn oryndaǵanymen,
sońǵy sharttyń sheshýin qarastyrmaıdy. Nege?.. Qalaı?.. Qandaı jaǵdaıda?.. degen
suraqtarǵa jaýap izdestirmeıdi. Sondyqtan birtalaıynyń jazǵandary ınformaııa
deńgeıinen aspaı qalyp jatatynyn jıi baıqaımyz. Pesaǵa arqaý etip alǵan
ómirdegi keleli máselelerdi (problemalardy), keıipkerler arasyndaǵy «bitispes
tartystar», «ymyraǵa kelmes qaqtyǵystar» turǵysynan qarastyrýymyz shart. Dramatýrg
úshin qaqtyǵys - pesa jazýdyń tehnologııasy emes, aqıqat pen bolmysqa
(deıstvıtelnost), qoǵamdyq qaıshylyqtar men tarıhı aǵymdarǵa degen kózqarasy.   

Amerıkandyq aqyn, esseshi, estet Djordj Santaıan (1863 – 1952 ) : «Romanıst-jazýshy ómirdegi oqıǵalardy adamdardyń sana-seziminiń prızmasy
arqyly kórse, dramatýrg adamdardyń sana-sezimin ómirdegi oqıǵalardyń prızmasy
arqyly kóredi» - deıdi. Bylaısha aıtqanda jazýshy ómirdegi oqıǵalarǵa
keıipkerlerdiń oı-pikiri, is-áreketimen qarasa, dramatýrg keıipkerleriniń
oı-pikiri men is-áreketiniń sebepterin ómirdegi oqıǵalardyń saldary retinde
qarastyrady. Demek, drama óneri - ómirdegi ózgerister men qoǵamdaǵy
qubylystardyń adamdarǵa jáne olardyń sana-sezimine, is-áreketine tıgizer
yqpalyn ashyp kórsetýi qajet. Dramatýrgııanyń adam delebesin qozdyryp qyzyqtyrar qudireti:
«endi ne bolar eken?» -degizip, taǵatyn taýysyp kúttirýinde. Kúdik pen kúmánǵa
toly «qupııany» kórinisten kóriniske shırata otyryp, pesanyń sońyna deıin
kórermenniń qushtarlyǵyn joǵaltpaı alyp barýynda! Sahnalyq ómir – oı eńbeginiń
jemisi. Al, keıipker: aldymen dramalyq is-áreketti júzege asyrýshy, odan keıin
baryp - tulǵa (jaǵymdy nemese jaǵymsyz, t.s.).

Eger drama – tótenshe jaǵdaılardy
kórkemdep jetkizer ónerdiń túri bolǵanda, sıýjet
– sýretkerdiń qaqtyǵystardy kórseter quraly. Fabýla – oqıǵalar leginiń jalań qozǵalysy. Sıýjet – avtordyń oqıǵalarǵa degen azamattyq kózqarasyn keıipkerler
arqyly berýi. Qaqtyǵystyń qısyndy túrde damýy. Sezim tebirenisterimizdiń
tasqyny. 

M.Áýezov, Ǵ.Músirepovter dramalaryna
epostar ( «Qara qypshaq – Qobylandy», «Qozy kórpesh – Baıan sulý», «Qyz – Jibek» )
men ózge avtorlardyń shyǵarmalaryn ( Shákárim Qudaıberdıev. «Eńlik – Kebek» )
arqaý etkende, keıipkerlerdiń ara-qatynasyn qaıta qarastyryp, qaqtyǵysty da túpnusqadan
ózgeshe qurady. Sondaǵy oqıǵalarǵa basqasha talap deńgeıinen qarap, baǵa beredi. Tar
aýqymnan shyǵyp, halyqtyq tragedııa deńgeıine kóteredi. Bul olardyń M.Gorkıı
aıtqan: «ádebıettiń eń qıyn janry»
dramany keremetteı meńgergeniniń aıǵaǵy. Dramatýrgtyń jeńisi men jeńilisi -
pesanyń keleli máselelerdi kótere bilýinde ǵana emes, sol pesany qoıatyn teatr
ujymynyń shyǵarmashylyq izdenisterine, sýretkerlik pozıııasyna da táýeldi bolady.
Muqań men Ǵabeńderdiń tabysty eńbek etýleri teatrmen tyǵyz baılanysta
bolǵandyǵynda jatyr. Pesalarynyń kóbi teatrda jazyldy. Ózderi, rejısserler men
akterlardan úırenýge, óz bilgenderin úıretýge belsene aralasty. Repetıııalarda
otyryp kemshilikterin túzep, tolyqtyryp, qaıtadan jazyp ter tókti.

Jaqsy dramatýrgııa túrli janrlardyń jıyntyǵy bolýy
kerek. Ómirdiń ózinde kúlki menen kóz jasy, qaıǵysy menen qýanyshy qatar júrmeı
me!?. «Qaragózdegi» kelinshekter men tabaqshylar, «Eńlik – Kebektegi » Japal,
«Aqan seri – Aqtoqtydaǵy» Qońqaıdyń kórinisterin kúlkige kómile otyryp
kórgenińizben, qanshama oryndalmaıtyn arman, janqaıǵysy jatqanyn sezesiz. Al,
Chehovtyń pesalary she! Komedııa dep jazylǵan pesalardan drama , tipti keıde
tragedııalyq qoıylymdar kórip jatamyz?!. Múmkin Anton Pavlovıch ol dramalarǵa
kúlkimen, ıronııamen, basqasha kózqaraspen, múlde basqa uǵymmen qaraǵan bolar?  Shyǵarmalarynyń qatparlarynan A.P.Chehov
meńzegen «shyndyqty» baıqamaǵan shyǵarmyz? B.Maılınnyń pesalary da tereń, astarly, qupııa
qazyna emes pe! Sovettik zobalańdy satıra sadaǵyna túıregen de ózge emes, osy
ózimizdiń Beıimbettiń shyǵarmalary emes pe edi?!