Áreket arqyly taldaý tásili
Konstantın Sergeevıchtiń bizderge «júıe» («sıstema») retinde emes, keńes retinde usynǵan «áreket arqyly taldaý tásiliniń», basqa ádebı týyndylardy taldaýlardan ózgesheligi nede? Sahna - áreket oryny. Akter - áreket etýshi. Demek, sahnalyq shyǵarmanyń aıtpaǵyn, kótergen máselelerin, ondaǵy ótetin oqıǵalar men keıipkerleriniń is-áreketi men sóz áreketterin anyqtaý arqyly tabamyz. Akter sahnada nendeı áreket etetinin jáne ony qalaı júzege asyryp, qandaı jaǵdaıda, ne úshin jasaıtynyn anyqtaý maqsatynda áreket arqyly taldaý jasalady.
Ol negizgi áreketti taldaý jáne áreket arqyly taldaý retinde eki túrli tásilge bólinip, daıyndyqtyń alǵashqy eki kezeńinde júzege asyrylady. Birinshisi ústel basyndaǵy jumys kezeńi – avtor usynǵan dramtýrgııalyq týyndynǵa «oısha barlaý» («razvedka ýmom») jasaý. Onan keıin «Ómir romany» («roman jıznı») etinde ádebı nusqanyń mazmunyn keıipkerlerdiń pesadaǵy áreketteri arqyly birinshi jaqta aıtyp shyǵyp, bolǵan oqıǵalarǵa qaný. «Keıipker bul áreketterdi nege istedi?» - degen suraqtardyń jaýabyn qarastyramyz. «Óz basynan» ótkizý arqyly shyǵarmany óz tabıǵatyńa ıkemdeý. Keıipkerlerdiń «ómirbaıandaryn» anyqtaý. Al, ekinshi kezeń - áreketke kóshý (izdenýidiń etıýdtik tásili nemese «razvedka telom») arqyly taldaý, ústel basynda tapqandaryńdy júzege asyrý men izdenisterdi jalǵastyrý. «Mundaı jaǵdaıda ne isteýi kerek edi?» degen suraqtyń is-áreketin qarastyramyz. Eki kezeńde asa mańyzdy mindet atqaratyndyqtan, birinen ekinshisin artyq sanap, kóńil bólmeı ketýge bolmaıdy.
Árekettiń: týyndaýy men tartystyń basy, árekettiń órshýi, tartystyń sharyqtaý shegi men sheshilýi bolatynyn bárimiz jaqsy bilemiz. K.S.Stanıslavskıdiń akterlarǵa aıtqan myna bir qarapaıym keńesin este ustaǵanymyz jón bolar: Áreketti (maqsatqa jetý men áriptesine áser etý úshin jasalatyn keıipker-akterdiń psıhofızıkalyq umtylysy) - «ne istep jatyrmyn?», qarapaıym maqsatty (keıipker is-áreketiniń sebepkeri) – «Ne úshin áreket etýdemin?», usynylǵan shartty jaǵdaıdy (predlagaemye obstoıatelstvo) («Pesanyń fabýlasy, faktileri, oqıǵasy, dáýiri, mezgili men oryny, tirshilik jaǵdaıy, pesa týraly akter, rejısser retindegi túsinigimiz, óz tarapymyzdan qosqan mızansenamyz, qoıylymymyz, sýretshiniń bezendirýi men kıimderi, býtaforııa, jaryq, shý men dybystar, t.t. qysqasy shyǵarmashylyq kezinde usynylǵan jaǵydaıdyń bárine de akter zeıin qoıýy kerek» K.S.S.) – «qandaı jaǵdaıda áreket etýdemin?», beıimdelý nemese ıkemdelýdi (prısposoblenıe)(keıipkerlerdiń minezderine, bolmystaryna, ótip jatqan jaǵydaılarǵa baılanysty týyndaıtyn, adamdar arasyndaǵy ishki-syrtqy qatynastyń psıhofızıkalyq erekshe túri.) – «qalaı áreket etýdemin?», taqyrypty – «shyǵarma ne týraly?», ıdeıany – «avtor osy shyǵarmamen ne aıtpaq boldy?» - degen, qarapaıym suraqtar qoıý arqyly tabýǵa bolatynyn ýaǵyzdaǵanyn jaqsy bilemiz. Kóptegen avtorlar óz shyǵarmalaryndaǵy ıdeıany taqyryp etip alady: «Abaı joly», «Óli jandar», «Shyńyraý túbinde», «Qasqyrlar men qoılar», t.t. Mine osynyń ózi izdenis jolyn qaı baǵytta damytýdy kórsetip beredi.
Rejısser sahnalyq keıipkerlerdiń mindetin, áreket arqaýyn jáne árqaısysynyń túpki maqsatyn anyqtap beredi. Sahnalyq mindetti anyqtaý - keıipkerdiń maqsattaryna jetý úshin ár epızodtaǵy atqarar is-áreketin tabý. Áreket arqaýy (skvoznoe deıstvıe) – keıipkerdiń túpki maqsatyna jetý jolyndaǵy tolassyz is-áreketi.
Taldaý - pesanyń janry men oqıǵalar legin anyqtaýdan bastalady. Oqıǵalar legi. Sýretker bolmystyń ózin oqıǵalar tizbegi retinde qabyldaıdy. G.A.Tovstonogov bylaı deıdi: «...pesaǵa qııalmen barlaý jasaǵan sátten – aq, rejısserde ózi qoımaq spektakldiń astapqy oqıǵasynan bastap, odan - negizgi, ortalyq jáne sońǵy oqıǵalary arqyly eń basty oqıǵa deıin qalaı damıtyny týraly túsinik qalyptasa bastaıdy». Endi, osyndaǵy ártúrli ataýǵa ıe oqıǵalardy jeke-jeke qarastyraıyq. Sózdikte: «Oqıǵa – jeke ómirimizde bolǵan erekshe qubylys, qoǵamdyq fakt» delingen. Ony teatr tiline aýdarsaq: oqıǵa degenimiz – osy jerde, dál qazir, kóz aldymyzda ótip jatqan áreketti fakt. Ortaq áreketten týyndap, jańadan usynylǵan shartty jaǵdaılardyń jıyntyǵy. Qarapaıym sózben órnektesek - usynylǵan shartty jaǵdaıdy, ondaǵy keıipkelerdiń is-áreketin, kóńil-kúıin, ómirlik tanymy men kózqarasyn, sol shaqtaǵy maqsatyn ózgeriske ushyratatyn tosyn qubylys, erekshe ózgeris. Biraq, bul qubylys túpki maqsatqa áser etpek emes. Mysaly: shákirtter sabaq tyńdap otyr delik. Báriniń zeıini ustazdyń aıtqanyn qalt jibermeýge baǵyttalǵan. Maqsattary sabaqty túsiný. Túpki maqsattary bilimdi maman bolý delik. Osy kezde syrttan alqyna kelgen bireý: «Neǵyp otyrsyńdar! Mektep órtenip jatyr!» - dep, habar aıtsyn delik. Shákirtterdiń biri órtti sóndirýge, biri qyzyq kórýge, sabaqtan qashýǵa syltaý tappaı otyrǵan biri máz bolyp zytýǵa, endi biri qorqyp jylap úıine tez jetýge áreket jasaıdy. Órtke baılanysty kóńil-kúı de, maqsat ta, áreket te ózgergenimen, bilimdi maman bolsam degen túpki maqsattary ózgermeıdi. Oqıǵa qas-qaǵym sátti qamtıdy da, jańadan usynylǵan shartty jaǵdaı bolyp qalyptasatynyn bárimiz jaqsy bilemiz. M.O.Knebel: «...bastan keshken oqıǵa, ýaqyt ótisimen jańadan usynylǵan shartty jaǵdaı bolyp aýysady» - dep, túsindiredi. Joǵardaǵy mysal boıynsha: «...Endi mektep órtenip jatsa ne isteýim kerek?» - degen, suraqqa jaýap izdep, áreket etýge tıisti bolady. Psadaǵy tartysqa toly árekettiń shıelenise órbýin oqıǵa arqyly kóremiz.
Sonymen, bastapqy oqıǵa degenimiz ne, ony qalaı anyqtaýymyz kerek? Men óz shákirtterime: «Pesanyń basqasha emes, dál osylaı jazylýyna, oqıǵalarynyń dál osylaı ótýine, keıipkerleriniń qarym-qatynastarynyń osylaı qurylýyna, dál osylaı áreket etýine áserin tıgizetin oqıǵany aıtamyz. Bastapqy oqıǵada qaqtyǵystyń alǵashqy faktileri jatady» - dep túsindiremin. Bastapqy oqıǵa sahna syrtynda, nemese pesanyń basynda, ortasynda, kereginde eń sońynda ótýi de múmkin. Bul avtordyń qoldanǵan tásiline baılanysty. Mysaly, «Qozy kórpesh – Baıan sulý» pesasynyń bastapqy oqıǵasy Qarabaı men Sarybaı ekeýiniń, shymyldyq ashylǵanǵa deıingi on jeti jyl burynǵy bolǵan oqıǵada - «Quda bolamyz» - dep, anttasýlarynda jatsa, «Gamlet» te ákesiniń arýaǵymen kezdesýinde, «Revızor» da: «Bizge revızor kele jatyr!» - degen sýyt habarda, «Ana-Jer ana» da soǵys degen zulmatta jatyr. Ony anyqtaý úshin biz ózimizge túrli suraqtar qoıýymyz kerek. Qarabaı nege Sarybaıdy óltirdi, qyzǵanysh neden týdy? «Quda bolamyz!» dep, ýádelesken soń, shart boıynsha Qarabaı ony oryndaýǵa mindetti. Tirnektep jıǵan sonshama maldyń búgingi ıesi ózi bolǵanymen, erteń qyzy Baıanǵa qalsa, ol Qozyǵa qosylǵan kúni, bar baılyqtyń qojasy Qozy bolyp shyǵa kelmeı me!? Oǵan Qarabaı qalaı kónsin! Jesir Maqpal men jetim Qozyny nege aýyldan qýdy? Eki bala eseıe kele atastyrylǵandaryn bilse, Sarybaıdyń óliminiń de syry ashylyp qalýy bek múmkin. Ekeýiniń bir-birine degen yntyqtyǵy órshimeı turǵanda qutylý kerek boldy. Nege Maqpal men Kúnikeı: «Qozy men Baıandy on jetige tolǵanda qosamyz» - dep qan quıysyp serttesti? Kúıeýleri anttarynan aınyp, Alla aldynda kúnáli boldy. Endi sol olqylyqty toltyrý úshin osylaı etýge májbúr boldy. Baıan nege Aıdar men Qodardyń sozǵan qoldarynan qaqty? Joǵarydaǵy oqıǵalardy anyq bilmesede, kóńilinde kómeski bolsada bir sezimniń bary ras. Sábı shaqtaryn birge ótkizgen Qozy týraly elden estigeni bar, emis-emis bolsa da esinde saqtalǵan bir qupııanyń yqpaly bolar. Bolmasa, Qodardaı batyrdyń, jany jomart jigittiń jary bolý kez kelgen qyzdyń armany emes pe edi. Maqpal bul aýylǵa nege keldi? Qarabaı nege tanymas syńaı kórsetti? Qozy Baıandy alǵash kórgende-aq unatsa da, anasy aıtqan aıdaladaǵy qyz úshin sezimin nege ashyp jetkize almady? Qarabaıdyń malyna ıe bolsam dep dámelenip júrgen Jantyq nege Qozydan qutylýdyń jolyn qarastyrady?, Qodarǵa qanjar siltetken ne? Baıannyń ólimimen aıaqtalar tragedııanyń barlyq suraqtarynyń jaýaby «qudalasýǵa» baryp toǵysady. Egerde sol bir «qudalasý» bolmaǵanda bári basqasha bolǵan bolar edi. Qarabaı Sarybaıdy óltirmes edi. Nahaq qandy moıynyna artyp nesi bar? Baıanyn kimge kúıeýge berse de óz erki. Qalyń malyn atap turyp, sol Sarybaımen basqasha qudalyq jasasar edi. Múmkin Baıanda batyrlyqqa qyzyqsa Qodarǵa, baılyqqa qyzyqsa Aıdarǵa turmysqa shyǵyp, baqytty ǵumyr kesherme edi?.. Biraq, ol múlde basqa pesa bolǵan bolar edi.
Negizgi oqıǵa degenimiz - pesadaǵy qaqtyǵystyń (konflıktnaıa sıtýaııa) bastalýyna áser etken oqıǵa. «Qozy kórpesh – Baıan sulý» da Qarabaıdyń qalyń jylqysyn namystanǵan Qodardyń shaýyp ketkeni shıelenistiń basy bolsa, «Revızor» da jalǵan revızor – Hlestakovtyń kelýi bar «páleniń» basy bolyp turǵan joq pa!.. Bul tusta kóńil bóletin mańyzdy nárse – qaqtyǵystyń týýyna sebep bolar faktilerge (deıstvennye fakty) muqııat nazar aýdarý qajet. Mysaly: Baıannyń kúıeýler jasaǵan usynystardy qabyldamaı, «at-shapan aıybyn» tólep, shyǵaryp salǵany, Tańsyq bastaǵan qyzdardyń batyrdy kúlkige aınaldyrýlary Qodardyń namysyna tıdi. Osy faktiler jylqylardy shabý oqıǵasyna ákep soqty. Bobchınskıı men Dobchınskılerdiń Hlestakov týraly aıtqandary, onyń Peterbordan jasyryn kelgen «revızor» ekenine báriniń senýine májbúr etken fakt. Faktiler - qaqtyǵystyń týyndaýyna, shıelenisterdiń órshı túseýine sebepshi bolady. Olaı bolmaǵan kúnde ondaı faktilerdi usynylǵan shartty jaǵdaıdyń quramyna jatqyzǵanymyz durys. Usynylǵan shartty jaǵdaı - ortaq qaqtyǵysty kórsetetin faktilerdi daıyndaıdy. Ony «qaqtyǵys faktisi» (konflıktnye fakty) dep shartty túrde atap júrmiz. Bul qarapaıym ataý «oqıǵa» ataýynyń júgin kóterip, mindetin atqarmaǵanymen, soǵan shamalas. «Tosynnan bolǵan jaǵdaı», «dál sol tustaǵy usynylǵan shartty jaǵdaı», joǵaryda qarastyryp ketken «áreketti fakt», tipti, jaı «fakt» uǵymdary qaqtyǵystyń ártúrli jaǵdaıda kórinis tabýyna sebepker bolatynyn aıqyndap beredi. Pesadaǵy negizgi tartys belgili bir faktiden nemese oqıǵadan bastalǵanymen, sol tartystyń birtindep jınalýyna, óziniń shegine jetkende syrtqa shyǵyp jarylýyna «jaı faktiler» men «tosynnan bolǵan jaǵdaılar» sebep bolady. Eki adamnyń tartysy - eki toptyń qaqtyǵysyna, ol – bútindeı bir qoǵamnyń, memleketterdiń, kerek deseńiz álemdik elderdiń qaqtyǵystaryna ulasyp ketýi bek múmkin. Dúnıejúzdik soǵystaryńyzdyń da túp-tórkini jeke adamdardyń qaqtyǵysynan bastaý alǵanyn ańǵarý qıyn emes. Sol qaqtyǵystardy boldyrmaýǵa tyrysqanymyzben, kóbine erkimizden tys faktiler yrqymyzǵa kóndirmeıdi. Kórermenge, sahnadaǵy akterdiń birden qaqtyǵysty oınaǵanynan góri, qaqtyǵysty boldyrmaýǵa tyrysyp, arpalysqany álde qaıda áserli. «Shydamnyń da shegi bar!» degen sózdiń satysynan ótkende baryp qyzyqtyrmaq. Gamlet ákesiniń jumbaq ólimine kóngenimen, «topyraǵy qurǵap úlgirmegen» kúıeýin aza tutýdyń ornyna, sheshesiniń, taqqa otyrǵan Klavdıge turmysqa shyǵyp, máz bolyp júrgenine qınalady... Qaıǵysyna ortaqtasyp kelgen dostary Goraıo men Marelldiń aldynda yńǵaısyzdyqqa dýshar bolady... Klavdıdiń «ulymyz Gamlet...» degen sózi ony taq muragerliginen aıyrydy... Áldebir saıası oıynnyń ıirimine batyp bara jatqanyn sezine bastady... Sondyqtan da, Ofelııa men Laert jáne Polonılarǵa degen senimi men sezimine kúdiktiń kóleńkesi túse bastady... Osy jáne ózge faktiler «jarylýǵa» sebep tappaı ishteı tynyp júrgen hanzadaǵa, ákesiniń arýaǵynan shyndyqty estigennen keıin, kek jolyna túsýine bel baılatty.
Jaǵdaıǵa baılanysty, adam ártúrli sezimderdiń qushaǵynda bolady. Óziniń zeıinin aýdarǵan dúnıe adamnyń oıy men sezimin neǵurlym jaýlap alsa, soǵurlym soǵan baılanysty áreketiniń belsendiligin artyrady. Sezimniń týý konepııasyn: qajettilik - áreket – qanaǵat atty uǵymdardyń birliginen izdestirý mańyzdy. «Sezim - ózińe qajetti dúnıeń men soǵan qol jetkizip, qanaǵat tabý úshin jasalatyn áreketińnen týyndaıdy» - deıdi, K.Stanıslavskıı. Adam jaı ómirdiń ózin de tartystyń tarazysynda júredi. Óziniń ishindegi, qarama-qarsy pikirdegi eki «Meniniń» talastarynyń qaısysyn tańdasa, solaı áreket jasaıdy. Mysaly, eki «Menniń» biri: «...sáti kelip tur, urlyq jasa!» dese, ekinshisi: «...ustalyp qalsań masqara bolady. Jasama!» - dep, shyr-pyr bolady. Qaısy «Menniń» dáleli kúshti bolsa, adam sonyń jeteginde ketedi.
Maqsatqa jetý jolynda qaqtyǵys týdyratyn kedergiler aıqyn da, kómeski de, tipti, zer salyp izdegenniń ózinde de áreń baıqalatyn bolymsyz faktilerden quralýy múmkin. Qalaı bolǵanda da olar sahnalyq áreketter men keıipkerlerdiń sezimderine túrtki bolatyn, ári sebepker, ári qozǵaýshy kúshi bolmaq. Belsendi túrde áreket etýge sebepshi sezim kúshterin tabý úshin, keıipkerdiń kúndelikti tirshilik etip júrgen ómiri men ómir súrmek bolyp armandaǵan, talpynys jasaǵan, sanasyna uıalatqan álemimen eki aradaǵy qaıshylyqty, sodan týyndaıtyn qaqtyǵysty bilýi kerek. Bylaısha aıtqanda, arman men múmkindiktiń sáıkessizdiginen týyndaıtyn shıelenisti tabýymyz qajet. Arman – túpki maqsat bolǵanda, soǵan umtylysym- áreket arqaýy bolmaq. Ekeýi birigip pesadaǵy áreketterdiń durys baǵytta damýynyń kepiline aınalady. Rejısser bul izdenister barysynda jattandy nobaıǵa salyp, oqıǵalar legin tizbektep ǵana emes, keıipkerlerdiń araqatynastaryn, usynylǵan shartty jaǵdaılardyń irili-usaqty faktilerine deıin qalt jibermeýge tıisti. Negizgi qaqtyǵystyń tabıǵatyn ashý úshin, rejısser usynylǵan shartty jaǵdaılardy iriktep, qaısysyn qalaı kórsetýdi, neni basty maqsat etetinin ózi sheshedi. Keıipkerlerdiń araqatynastaryn, is-qımyldaryn, sezimderin, oqıǵa ótip jatqan ortanyń atmosferasyn, ekpin-yrǵaǵyn, t.b. ózinshe ózgertedi. Qaqtyǵys - akterlardyń sahnadaǵy ótip jatqan is-áreketter men oqıǵalardy qısyndy (logıkalyq) turǵydan durys baǵalaýlarynyń, nanymdy ómir súrýleriniń kepili ekenin esten shyǵarmaǵanymyz jón.
Ortalyq oqıǵa – qaqtyǵystyń (shıelenistiń) sharyqtaý shegi. Pesanyń
barlyq keıipkerlerine áserin tıgizetin oqıǵany aıtamyz. Olaı deıtinimiz pesadaǵy oqıǵalardyń bári birdeı barlyq qatynasýshylarǵa áser ete bermeıdi. Jalǵyz adamnyń basynan ótken nemese eki-úsh adamǵa ǵana áserin tıgizip, ózgelerdi selt etkizbeıtin oqıǵalar bolady. Máselen: Qozynyń anasymen bolǵan sahnasyndaǵy oqıǵalar ekeýinen basqa eshkimge áser etpek emes. Al, Qozynyń Qodardy baılap ákelgen kórinisindegi Baıan ekeýiniń bir-birin tanyp, tabysýy Qarabaı men Jantyqtyń tóbesinen jáı túsirse, Kúnikeı men kópshilikti qýanyshqa, Qodardy muńǵa batyrǵan ortalyq oqıǵa edi. «Gamlet» te barlyq keıipkerdi kúdik pen qorqynyshqa bólegen «qaqpan» sahnasy bolsa, «Revızor» da Hlestakovtyń joldasyna jazǵan hatynda «N» qalasyndaǵylardyń barlyǵyna sıpattama berip masqaralaýynda jatyr.
Sońǵy oqıǵada qaqtyǵystyń yqpaly aıaqtalyp, shıelenis sheshiledi. Birinshide – Qodar men Jantyqtyń elden qýylýynda, ekinshide - Gamlettiń Klavdıdi óltirýinde, sońǵysynda - naǵyz revızordyń kelgen habarynda jatyr. Al, eń basty oqıǵada avtordyń aıtpaq bolǵan negizgi oıy jatady. «Meniń, áńgimem nemese povesim týraly oqyrmannyń jalpy áserin qalyptastyrar fınaldy jasandy jolmen bolsa da jasaýyma týra keledi. Sońyn oılap taba alsam, pesany eki-aq aptada jazamyn» - dep, A.Chehov aıtqandaı, avtordyń túıindi sózi pesanyń sońynda jatady. Alǵashqy faktiden bastaý alyp, shıelenispen órbigen negizgi qaqtyǵys, pesadaǵy eń sońǵy faktilerdiń kezinde tolyq ashylady. Negizgi tartystyń mánin tolyqtaı ashatyn faktor, aıtylar basty oı, stılıstıkalyq erekshelikteri de pesanyń sońynda bolary anyq. Daryndy dramatýrgııalarda tartys pesanyń eń sońǵy núktesine deıin sheshimin taptyrmaı, kórermenin bir sátke bosańsytpaı, shıelenisý dárejesinde jasalady. Qoıylymnyń ıdeıasy, sahnalyq óner tilinde aıtsaq - kókeıkesti maqsaty eń sońǵy oqıǵada, keıipkerdiń sońǵy is-áreketinde kórinis tabady. Bastapqy oqıǵada pesadaǵy barlyq is-árekettiń sebepteri jatsa, basty oqıǵada sonyń saldarlary jatady. Bas keıipkerdiń sońǵy sózinde pesanyń qortyndysy aıtylady:
Baıannyń sońǵy sózi: Qushaǵyńdy asha ber, Qozym!
Romeonyń sońǵy sózi: Súıip jatyp óleıin!
Gamlettiń sońǵy sózi: Basqa jaıdan lám deme!
Dýanbasynyń sońǵy sózi: Ózderińe ózderiń kúlesińder!
Garpagonnyń sońǵy sózi: Sandyqshama júgirem!
Satınniń sońǵy sózi: Eh... aqymaqtyń... ándi bólip jibergenin kórdiń be!
Fedranyń sońǵy sózi: Páktik!
Prometeıdiń sońǵy sózi: Shydaımyn!
Mavrdyń sońǵy sózi: Baýyzdap edim osylaı!, t. t.
Árqashanda sońǵy sóz sýretkerdiń enshisinde. Meniń, mysal retinde qarastyrǵan pesalardyń oqıǵalar legindegi – negizgi, ortalyq, basty oqıǵalardy, rejısserdiń qoıylymynda nendeı maqsatty murat tutqanyna, aıtpaq oıyna, alǵan tásili men janryna baılanysty basqasha baǵalap, olardyń salmaq dárejelerin ózinshe anyqtaýy ábden múmkin. Spektakl Qozy men Baıannyń mahabbaty týraly emes, Qarabaıdaı óz isine myǵym, eńbekqor «bıznesmen» nemese Jantyqtaı pysyq «dıler» týraly qoıylsa, ondaǵy negizgi, bolmasa ortalyq jáne basty oqıǵalar biz ataǵannan ózgeshe bolýy ǵajap emes. Ol rejısserdiń sheshimine baılanysty. Biraq, bastapqy oqıǵa men oqıǵalar legi óz retimen saqtalyp qalary aqıqat. Pesadaǵy oqıǵalarǵa baılanysty ár keıipkerdiń ózderiniń jeke basynan ótetin oqıǵalar leginiń bolatynyn jáne olardy da áreket arqyly taldaý jasaý jolymen anyqtaıtynymyzdy bárimiz bilemiz.
Ýaqyttyń tek bir baǵytta ǵana, ótken kúnnen - búgingi kún arqyly - erteńgi kúnge, odan bolashaqqa jyljıtyny sııaqty, pesadaǵy is- áreketter de oqıǵadan oqıǵaǵa úzdiksiz damý dárejesinde bolady. Sahnalyq árekettiń basty ereksheligi – úzilmeı toqtaýsyz júrýinde.
Bastapqy kórinisterde kóringen keıipkerdiń, araǵa úzilis salyp sońǵy kóriniste bir-aq shyǵatyn kezderi bolady. Qalaı bolǵanda da, ol eki kórinis aralyǵynda (sahna syrtynda) óz maqsatyna jetý úshin jantalasty. Sol áreketin jalǵastyryp sahnaǵa shyqty. Keıipkerdiń áreketi sahnadaǵy aıtar sózimenen birge aıaqtalmaıdy. Tynys alý degenimizdiń ózi árekettiń bir túri. Únsizdik (paýza) – toqtaý emes. Ol kezde oıyńyzda arpalystar júrip jatady: kórgen – bilgenińizdi baǵalap, sheshim qabyldap, ne isteıtinińizdi, oıyńyzdy qalaı júzege asyratynyńyzdy josparlap jatasyz.
Únsizdik – sahnalyq árekettiń eń bıik satysy, sharyqtaý shegi deýge bolady. Aıtarǵa sóz tappaı, tiliń baılanyp qalatyn nemese tóbeńnen jáı túskendeı (qýanyshtysy bar, qorqynyshtysy bar) tosyn jaǵdaılarda, oı tarazysyna salyp eksheıtin tustarda, t. b. kezderde adam eriksiz paýza ustaýǵa májbúr bolǵanymen, áreket etýin bir sátke tolastatpaq emes. Únsizdik te sheshendiktiń bir túri. Sóz taba almaı qalǵan adamnyń is-qımyly men júzinen qanshama oılardy oqýǵa bolatynyn bárimiz óte jaqsy bilemiz. Astan-kesten bolǵan ishki arpalystaryn únsiz jetkizý sheshendik pen sheberlik emeı nemene! «Akter únsizdikte tanylady» - degen, teatrdyń erteden kele jatqan sózi beker aıtylmasa kerek. Akterlar bir-biriniń sózin, usynylǵan shartty jaǵdaıdyń ereksheligin, oqıǵalar legin, barlyq faktilerdi baǵalaı otyryp, maqsattaryna baılanysty oısha óz keıipkerleriniń áreketin izdestiredi. Rejısser osy izdenisterdiń bir arnada toǵysýyna, bolashaq spektakldegi kókeıkesti maqsatqa jetý jolynda ortaqtasa áreket etýine kúsh salýy qajet.
Oqıǵalar legin, tartystyń sebepterin anyqtaǵannan keıin, keıipkerlerdiń maqsattary men is-áreketteri aıqyndalady. Olar áreket etip otyrǵan orta, ýaqyt, mezgil, t. t., bir sózben aıtqanda usynylǵan shartty jaǵdaı tolyq kórinis taýyp, kóptegen maǵulymattarmen tolyǵa beredi. Rejısserdiń akterlarmen birige otyryp jasaǵan áreket arqyly taldaýy, eń aldymen keıipkerlerdiń is-qımyldarynyń qısyny (logıka) men retterin tabýǵa arnalady.
HH ǵasyrdyń basyndaǵy teatr qaıratkerleriniń tájirıbeleri men jazǵan eńbekterinde pesany usaq «bólikterge» (epızodtarǵa) bólip, keıipkelerdiń sol bóliktegi «maqsatqa» baılanysty is-áreketin anyqtap bolǵannan keıin baryp, kelesi «bólikke» kóship jumys istegenderin kitaptardan oqımyz. Onda pesany kóptegen epızodtarǵa bólip, ártúrli ataý qoıyp, jeke-jeke qarastyrǵan. «Osy epızodtaǵy maqsatym ne?» degen saýalǵa jaýap izdegen. Mysaly, Molerdiń «Tartıýf» pesasy jıyrma bes epızodqa bólingen. Birinshi jáne ekinshi kórinistegi bólikteriniń keıbir attaryna qarańyzshy: «Pysyq kempir», «Tartıýf, Tartıýf, Tartıýf!», «Al, Tartıýf she?», «Erkin oıly jáne kórsoqyr», «Bary ne, joǵy ne», «Qupııa qudalyq», «Órkókirek omaqa asar», t.t. Zer salyp baıqasańyzdar bul ataýlar keıipkerlerdiń is-áreketterin damytýdyń ornyna, kerisinshe bóget bolatynyn ańǵaramyz. Bir epızodtarda tabylǵan is-qımyl, kelesi epızodta óziniń zańdy jalǵasyn tabýdyń ornyna, jańa «ataýǵa» laıyqty týyndaǵan maqsatty anyqtaýmen ǵana shektelýi múmkin. Qazirgi rejısserler óz tájirıbelerinde ol «bólshekterdi» oqıǵalarmen almastyryp taldap júr. Oqıǵalar legi birinen biri týyndap órbıdi. Jańa oqıǵa ótken oqıǵanyń zańdy jalǵasy retinde damıtyndyqtan, keıipkerlerdiń de áreketteri túpki maqsattaryna qaraı úzilisiz jalǵasa beredi. Biz, munda ár «bóliktegideı» maqsatty emes, oqıǵalar men faktilerge baılanysty týyndaǵan áreketterdi qarastyramyz. «Túpki maqsatqa
jetý úshin, dál osy oqıǵa kezinde ne isteımin?» - degen saýalǵa jaýap qarastyramyz. K.S.Stanıslavskıı áreket arqaýyn (skvoznoe deıstvıe) túpki maqsatqa adastyrmaı aparar «qyzyl jipke» (krasnyı nıt) teńegende, keıipkerlerdiń is-áreketteri qandaı kedergige ushyrasada, túpki maqsatqa degen baǵytynan bir sátke de aıyrylmaýy tıis ekenin atap kórsetkeni. Keıipkerdiń bastapqy oqıǵadan bastalǵan áreketi, túpki maqsatqa jetý úshin eń tóte, bir syzyqtyqtyń boıyna ornalasqan túzý joldy tańdaıdy. Maqsatqa jetý úshin bolǵan arpalysta ártúrli kedergilerge tap bolsa da, týra joldan adaspaýǵa, alshaqtamaýǵa kúsh salady. Sahnalyq beıneni oqıǵalar arqyly qarastyrý pesanyń áreket arqaýynyń damý jolyna óziniń oń áserin tıgizedi. Túpki maqsat – qoıylymnyń áreket arqaýyn (skvoznoe deıstvıe), keıipkerlerdiń ne úshin tartysyp, nemenege umtylyǵandaryn anyqtaıdy. Áreket arqaýy oqıǵalar legi arqyly júzege asyrylady. Pesadaǵy keıipkerlerge áser etetin oqıǵalar men faktilerdiń irli-usaǵyna, ótetin ýaqytyna deıin muqııat zerttegende baryp sahnalyq beıne týraly túsinik tolyǵymen qalyptasa bastaıdy. Pesanyń teksti arqyly ár keıipkerdiń sóz qoryn, mádenıettilik deńgeıin anyqtap, zerdeleý barysynda dramatýrgtiń keıipker jaıly qalyptasqan oı-pikirin paıymdaýǵa bolady.
Rejısserge qajetti nátıjege qol jetkizý úshin akterge beriler baǵyt-baǵdardy áreket arqyly taldaý kezinde anyqtaýǵa bolady. Rejısserdiń basshylyǵymen oqıǵalar legi men keıipkerlerdiń is-áreketterin akterdiń júzege asyrýy barysyndaǵy izdenisteri - sahnalyq beıneniń alǵashqy «dáni» bolmaq. Biz joǵaryda sóz qylǵan «oısha barlaý», «áreketpen barlaý» degen uǵymdar (shartty túrde aıtylǵan uǵymdar) is-árekettiń qısynyn ǵana emes, emoııalyq sezimderin de tabýdy qamtamasyz etedi. Óıtkeni akter psıhofızıkalyq áreketpen ómir súredi: is-qımyly, aqyl-oıy, sezim men senim tebirenisteri birge bir maqsatqa jumyldyrylady. Daıyndyq barysynda rejısser akterlaryna bir epızodtyń alýan túrli kórinisin jasatý arqyly shyǵarmashylyq qııalyna qanat bitire alady. Biraq ondaı tásildiń rejısser-dıktattyń «myjyma myljyńdyǵyna» emes, akterlardyń sýyrypsalmalyq qabiletine arqa súıegeni abzal. Daıyndyq barysynda izdenýdiń ortaq atmosferasyn qalyptastyrý rejısserlik ónerdiń eń joǵarǵy satysy ekenin árqashan este ustaý kerek. Taldaýdyń eki satysy da jazylǵandy qısyndy, ári senimdi áreketke aınaldyrýǵa baǵyttalǵan. Barlyq qoıylym tobynyń dramatýrgııalyq oıǵa tereń boılaýy, óz betterinshe izdeniýiniń durys-burystyǵy rejısserdiń pesany durys taldaı bilýine tikeleı baılanysty. Qoıylymnyń da keıipkerlerdiń de egiler «dáni» osy sátten bastalady. Áreketti taldaý – shyǵarmadaǵy oqıǵalar men oıǵa ózińniń jeke kózqarasyńdy bildirý. Pesadaǵy oqıǵalar jalpyǵa ortaq bolǵanymen, keıipkerlerdiń oǵan degen qatynastary ózgeshe bolady jáne is-áreketteri arqyly olardyń ártúrli kózqarastary kórinis tabady. Izdenis – shyǵarmanyń janry men qaqtyǵysty eskere otyryp jasalýy kerek. Qoıylymnyń kókeıkesti maqsatyna qol jetkizý úshin rejısser - barlyq akterlardyń tolassyz is-áreketin oılastyryp, shyǵarmashylyq izdenisterin qanattandyryp, qamtamasyz ete alǵanda ǵana tabysqa jetedi.
Áreket arqyly taldaý pesa men roldiń oqıǵalary men olardyń ótetin ýaqytyn, maqsat-múddesin anyqtap qana qoıýmen shektelmeıdi. Osy oraıda oqıǵalar men faktilerdi baǵalaý týraly anyqtama bere ketken jón bolar. Oqıǵa men faktini baǵalaý – olardyń ózińe jáne ózgege, jalpy ortaǵa tıigizer áser kúshin paıymdaý. Astarly oıdy seziný. Soǵan baılanysty ózińshe bir baılamǵa kelý. Marııa Osıpovna Knebel: «Oqıǵa men faktini qaqtyǵys arqyly baǵalaý kerek» - deıdi. Sahnadaǵy oqıǵalar - osy shaqta (dál qazir), birinshi jaqta (menimen): «Keshe. Búgin. Erteń.» negizinde ótetindikten, akterdiń osy jaǵdaılardaǵy ómir súrý tásilin qarastyramyz. Biz kóbinese, keıipkerdiń: «Búginindegi» is-áreketter jıyntyǵynyń qalaı qurylǵandyǵyna emes, sony qalaı iske asyrýǵa bolatynyna basa nazar aýdaramyz. Sol úshin ústel basyndaǵy daıyndyqtan keıin, aqyryndap áreketke («vygorodkaǵa shyǵý» dep te júrmiz), taldaýdyń kelesi kezeńine - áreket arqyly taldaýǵa (etıýdtyq tásilge) kóshemiz.
