Sýretker ózi ómir súrgen ýaqyttyń tynys-tirshiligin kópke baıandap jetkizýshi ǵana emes (ol shejireshiniń enshisindegi sharýa), ay shyndyqtyń sebep-saldaryn ashyp, óziniń azamattyǵyn tanyta otyryp aqıqatty aıtar – Tulǵa. Asqardyń ózi aıtqandaı: «Shyndyq - kóp, aqıqat – jalqy». Iá, árkimniń ózin-ózi aqtaıtyn shyndyǵy bar: jeke adamnyń, toptyń, qoǵamdyq júıeniń, t.t. Al, aqıqat - Allanyń bir aty. Sondyqtan da jalǵyz. Zaman aǵymyna ilesemiz dep júrip aqıqattan aýa tartyp, adasqanymyzdy ańǵarmaı qalǵan kezeńderimiz az bolǵan joq.
Úreıge boı aldyryp aıaǵymyzdy ańdap basamyz dep júrip opqa batsaq ta opyq jeýge júreksindik. «Erteńgi jarqyn bolashaqqa» - degen eleske úmittendik. Ultjandylyqty ultshyldyq degen sóz tirkesimen almastyryp, jylyqy minez tanytyp, asaýlyq kórsetkenderdi jaý dep tanyp, adasqandarǵa balap buǵaýlaýǵa, býyndyryp buqtyrýǵa tyrystyq. Ólermen «otan súıgish», dúmshe zııaly toptyń dúrmegine dúbir qosqan uranshyl «oıshyldar» kóbeıdi.
Óner men ádebıette «kommýnızmde ómir súretin adamnyń beınesin jasaýdy» sharıǵattyń shartyndaı qabyldadyq. Keńestik ónerde «qaqtyǵyssyz dramatýrgııa» («bezkonflıktnaıa dramatýrgııa») janry paıda boldy. Ulttyq óner eriksiz uzatylǵan jetim qyzdaı jaýtańdap, ózgelerge telmirip, ishten tynyp qumyǵyp kún keshti. Elýinshi jyldardyń sońynda jeke basqa tabynýdy áshkerelegen saıası naýqan bastalyp, qoǵamdyq júıege erkindik lebi kele bastady. Joǵaltqan asyldarymyzben qaıta qaýyshtyq. Deı turǵanda, uzyn arqan, keń tusaýdyń» qaǵıdasyn berik ustanǵan KSRO atty alyp derjava áli de bolsa óz yrqyna kóndirý tásilinen taımady. Solaı bolǵan kúnniń ózinde úmit pen armanǵa jol ashqan jylymyq jyldary ádebıet pen ónerge kelgen býyn erkin oı, jańasha izdenisterimen erekshelendi. Uran-úndeýlerge ún qosýdy emes, aqıqatty izdeýdi murat tutty. Asqar Súleımenov sol býynnyń kórnekti ókilderiniń biregeıi ekeni daýsyz.
Izdenis jolyn alpysynshy jyldary ádebı synnan bastap, kórkem prozada «Besin», «Adasqaq» sııaqty kitaptarymen, «Kek», «Erýlik», «Sıtýaııalar» (trıptıhi) drama-dıalogtarymen, sondaı-aq «Shashylyp túsken tirkester» fálsafalyq oı-tolǵamdary, «Bolmyspen betpe-bet» atty syn maqalalary men esseler jınaǵy, kınosenarıleri, ádebıaýdarmalarynyń sanymen emes, sapasymen mol mura qaldyrǵan Asqardy ádebıetimiz ben ónerimizdegi oryny erekshe tulǵa dep túsingenimiz abzal.
Onyń qalamynan týǵan týyndylar - on altynshy jylǵy ult azattyq qoǵalysynan bastap («Besatar» povesi), táýelsizdik alǵanǵa deıingi aralyqta qandaı edik, kim boldyq degen oı-tolǵaýlary («Sıtýaııalar» úshtaǵany) arqyly ýaqyt pen qoǵamdyq yndyqtardy saralap beredi: «Ýyz kókke shylqyp toıǵan elik pen jemge bókken kekilik órisi men uıasynan bezdi; qundyz túgin jańada ǵana toǵytyp, túıe jún noqtaǵa jańada ǵana kóndige bastaǵan serek qulaq kóp qulyn mol nópirmen qýǵynǵa túsip, sógilmegen qoltyǵyn zorlanyp sókti…». On altynyń dúrbeleńi týdyrǵan, odan keıingi zamandardaǵy ult taǵdyry osy sýretteýde bar shyndyǵymen kórinis taýyp turǵany aıqyn. Esimderiniń ózi arǵy-bergi tarıhtan aıǵaılap aıan berip turǵan Inozemev, Kreıgel, Golonojkınderdiń sálem berip usynǵan qos qolyna, eki búktegen qamshysyn s uǵa salǵan túıe jún aq shekpendi, qundyz bórik kıip, qarala mingen aqquba shaldyń órliginen aıyrylǵan keıingi urpaq óz qulynyn ózi qurbandyqqa shalar ımansyzdyqqa barǵan: Málik, Sátov, Tábıev, Jaqııalar tárizdi teksiz tulǵalarǵa aınalyp usaqtap ketkendigimizdiń bar bolmysyn aıǵaqtap berdi.
Asqar Súleımenov shyǵarmalarynyń basty erekshelikteriniń biri – tili men stılıstıkalyq qurylymynda. Sóılemniń, tipti, ár sózdiń astarynda qat-qabat fálsafalyq oılardyń jatatyǵynda. Olardy túsinip, túısikke jetkizý úshin oqyrman bolsyn nemese akter bolsyn avtordyń ózindik sóz saptaý mánerine, áýez-yrǵaǵyna, erekshe úlgisine kóńil bólip, zeıin qoıýy kerek. Olaı bolmaǵan kúnde aıtylar oıdy túsiný bylaı tursyn, ne oqyp otyrǵanyńdy paıymdaý qıynǵa túseri daýsyz. Al, ony sahnadan kórermenderge jetkize bilý úshin akterge has sheberlik pen qosa sóz zergeri bolmaq qajet. Ǵabıt Músirepov aıtqandaı: «Asqardy sydyrtyp oqymaı, ishke túıe oqý kerek».
Asqardyń dramatýrgııasy Sóz qudyretiniń qyry men syryn pash eter kúrdeli týyndylar. «Jetinshi palata» drama-dıalogyndaǵy Sárýár aıtqandaı: «Bıblııany» kúı basy: «aldymen týǵan Sóz edi, sol sóz Qudaı bolatyn!». Mine, bul uǵymǵa As.Súleımenov shyǵarmalaryn oqyp otyryp, qanyqqandaı bolasyń. Kóne zamannan bizge qyzýy ketip, jylýy jetken, shoǵy sónip, kúli jetken jyraýlarǵa tán Sóz qadirin qaıta jańǵyrtqandaı áser alasyń. Tiliniń oı-órnegi baıyrǵy qazaqı uǵym tabıǵatynan tamyr tartyp, bútindeı bir jańa maǵyna alyp ketken. Sheshendik úlgidegi sóz saptaýlary, sóz ıirimderi oıly jańalyqtarǵa: oı astaryna, uǵym astaryna, sezim astaryna toly.
Dramatýrgııa kóp jurtqa qalpaqpen uryp alar ońaı janr bolyp kórinedi. Sekseninshi jyldary pesa jazbaǵan mamandyq ıesi kemde-kem. Aqyn-jazýshylar da, dáriger de, ekonomıst te, mılııoner de, zootehnık te, t.b. bári de jazdy. Pesa jazý jappaı indetke aınaldy. Dramatýrgııanyń ne ekenin túsinbegeni kóp te, túsingeni az edi. «Men osy pesaǵa ketirgen ýaqyt ishinde bir povest jazyp, baspadan bastyryp shyǵarar edim. Pesa qur dıalogtar ǵana ma desem, mynaýyń qııamet-qaıym eken» - dep, júregi shaılyǵyp qalǵandary da barshylyq. Árıne, ádebıettiń ishindegi eń qıyn janr - dramatýrgııa. Al, Asqar bul janrǵa kóldeneń kelgen kók atty bolyp emes, onyń qyr-syryn zerdelep-zerttep baryp, aıtar oıyn talǵam tarazysynan ótkizip baryp, aldymen B.Breht, E.Hemıngýeı, T.Ýılıams, J.B.Moler, M.Býlgakov, E.Shvar, t.b. pesalaryn qazaqshaǵa aýdaryp baryp qalam tartty. «Qazaqfılm» kınostýdııasynda senarıst, redaktor bolyp qyzmet istep júrip «Qulager» («As») fılminiń senarııin jazdy. «Qyz Jibek» fılminiń redaktorlyq jumysyn atqaryp, onyń kórkemdik deńgeıiniń shyńdalýyna kóp úles qosty. M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq teatrda uzaq jyldar ádebıet bólimin basqardy jáne barlyq pesalary túgeldeı osy teatrda jazyldy.
A.Súleımenovtyń paıymdaýynsha árbir tarıhı kezeńniń óz saryny bar:
1. «Aqtaban…» - Syrym-Kenesary-Mahambet. Saryny: «Elim-aı!»,
2. Kenesary-Mahambet-Eset-1916 jyl. Saryny: «Elim-aı!», «Kisen ashqan»,
3. 1916-1934 jyldar. Saryny: «Elim-aı!», «Kisen ashqan», «Atyńnan aınalaıyn Qarqaraly».
4. 1934-1958 jyldar. Tyń. Saryny joq.
5. Tyń - Jeltoqsan 1986 jyl. Saryny: eki birdeı Gımn.
Saryn- ótkeniń men joǵaltqanyńdy joqtap, el halinen habardar etetin úreı aralas ashynýy, óksik aralas ókinishi bar áýen. undaı tustarda sýretker qaıda qarap qalmaq? Asqardy túsiný men túısiný úshin Sarynnyń («Kek») myna sózderine júgineıik:
Qarakók mynaý
Alqarakók fánıge
Kelgender kóp –
Kelmegender kóbirek.
Kelgen kóptiń biri men.
Iri bolý, pir bolý
Keleme qoldan – bilmeımin.
Jaı pendeniń biri bolý
Kelmeıdi taǵy qolymnan –
Nege keldim?..
…Keldim.
Kórdim.
Sútteı appaq bul jaryq
Otasypty túnekpen
Kúıesindeı qazannyń.
Aıtpaýǵa da bolǵan-dy
Bolmady, biraq:
Kórgenin kórmeı tura almas
Men – adammyn…
Osynaý tirkesterde avtordyń oı-tolǵanysy men azamattyq murat-múddesi jatqanyn ańǵarý qıynǵa túspeıdi. Sıtýaııalar úshtaǵany (« Jetinshi palata», «Qyzdaı jesir - shtat qysqartý», «Tórt taqta – jaınamaz») naqty faktilerdi arqaý ete otyryp, qoǵamdyq júıeniń ádiletsizdigin jaıyp salyp otyr. Qoǵam bar jerde, qoǵamdyq júıe bar. Kez kelgen qoǵam ózin aqtaý úshin, qorǵaý úshin zań shyǵarady, qorǵaýshy kúshterin ustaıdy. Demek, «sıstemaǵa» aınalǵan qoǵamdyq múddeler paıda bolady. Ártúrli ...ızmderge bólinip alamyz da, ózgeni dattap, ózimizdi maqtap syńar jaq jalań uǵymdarmen kún keshemiz. Úshtaǵandaǵy Jumat, Úrııa, Seıtnásim shal, Hadıdja kempir, kelin bizdiń Sovettik sıstemamen qaqtyǵysqa ushyrasady. Kúıreıdi. Bul, klassıkalyq keıipkerler: Gamlettiń, Otellonyń, Romeo men Djýlettanyń, Eńlik pen Kebektiń, t. b. basynan ótkergen halderi. Sebebi, qandaı ádil zań bolsyn, ol jeke adam úshin emes, eń aldymen qoǵamdyq júıe úshin qyzmet etedi. Jeke adamnyń kúıreýi - qaýymnyń - halyqtyń - ulttyń kúıreýi. Úshtaǵandaǵy joǵaryda atalǵan keıipkerlerden ózgeleri qoǵamdyq júıeniń qýyrshaqtary. Bıliktiń bir qalyptan shyqqan (shtampovka) betperdeli ókilderi. Máńgúrtteri. Pesanyń ón boıynda «akterlik rolde» oınaýshylar. Ómirde solaı bolǵan, bolady da, bola bermek. Óıtkeni qoǵamdyq júıe barda, ol da bar. Bul kún kórýdiń tásili. Al, qurbandyqqa shalynyp, aıaq asty bolǵan qazaqy tektilik pen ımandylyq. Ádilet ár kezde de álsiz. «Shyndyq jeńedi» degen sóz -ıdeologııa. Asqardyń: «Ózge halyq maımyldan jaralsa jaralǵan shyǵar, biraq qazaq jylqydan jaralǵan» - dep, ózi aıtqandaı, jylqy minezdi halyqtyń taǵdyry jatyr. Onyń pesalary jetpisinshi-sekseninshi jyldary jazylsa da sahnaǵa kesheýildep baryp shyqqany osy sebepterge baılanysty.
Aýdarmashy adamnyń ádebıetshiligi óz aldyna, enıklopedııalyq sóz baılyǵyna ıe bolýy kerek. Aýdarmanyń kóptiń kóńiline tól týyndydaı bolyp jetkeni ǵana uzaq ǵumyrly bolmaq. M.Áýezov teatrynda qoıylǵan: «Qar hanym» (E. Shvar. «Snejnaıa koroleva»), «Kúl qyz, kún qyz» (E.Shvar. «Zolýshka»), «Aqymaq bolǵan basym-aı!» (J.B.Moler.«Jorj Danden ılı odýrachennyı mýj»), «Jendetter» (M.Býlgakov. «Kabala svıatosh»), «Kelinder kóterilisi»(S.Ahmad. «Kelınlar qozǵolońı»), t.b. As.Súleımenovtiń aýdarmalary edi jáne shuraıly tiliniń túp-nusqadan da qulpyryp ketetin tustary mol boldy. Bul onyń ózge tildegi uǵymdar men oqıǵalardyń avtorlyq stılin buzbaı qazaqy balamasyn dóp tabýynda. Mysaly, «Zolýshkany» - aýdaryp kórelik: zola- qara kúıe. Sonda: « Zolýshka»–«Kúıelesh», «Qojalaq» bolyp shyǵar edi. Bul esim balalardyń súıikti keıipkeri, bolashaq hanshaǵa, tipti qyz balaǵa jaraspaıdy. Asqar ony: «Kúltáı» - dep, qazaqy ádemi at qoıyp aýdarǵan. Nemese «Jendetterdegi» Molerdiń:
Ajal qushqym keledi!
Tas kedeıdiń tirliginiń tozǵany meni sharshatty.
Taýyq mıly qaltalynyń ozǵany meni sharshatty.
Kúni qarań senimimniń sozbaǵy meni sharshatty.
Kóriner kózge zulymdyqtyń qozǵany meni sharshatty.
Ajal qushqym keledi!
Qyz sorlynyń namysynyń taptalǵany sharshatty.
Qas ónerdiń ozbasynyń jattalǵany sharshatty.
Áljýazdan, qudirettiń aqtalǵany sharshatty.
Jaryq kórmeı aqyl-oıdyń saqtalǵany sharshatty.
Ajal qushqym keledi!
Kemeńgerdi keelerdiń zorlaǵany sharshatty.
Shyn meıirdi, jendetterdiń qorlaǵany sharshatty.
Bulqynǵandy buǵaýlap ap torlaǵany sharshatty.
Ajal qushqym keledi! Ajal qushqym...
Qushar em.
Jalǵyz dosym, jan súıerim,
Sonda beıbaq –
Haliń seniń ne bolmaq?! - dep, aıtylatyn sózderi pesada joq. Rejısserge osy monologtyń qajettiligin aıtyp, jazyp ákeldi. Prologta Nurmuhan Jantýrınniń (Moler) oryndaýynda oqylatyn osy bir joldarda tek Molerdiń ǵana tragedııasy emes, bıliktiń bıshigin ustaǵan (túrin ózgertkenimen túbi bir qoǵamdyq júıe) toptardyń ónerge degen ústemdigi jatyr. Daryndylardy tabanǵa salyp taptaı almasa da (ol tipten múmkin emes), tas buǵaýda ustaý, túbegeıli tunshyqtyra almasa da tumshalap ustaý týraly ay aqıqat.
Jazýshy dramatýrgııasynyń tól basy «Kek» tragedııasy. HII-ǵasyr. Aǵaıyn arasyna jik túsip, jattaı jaýlasqandar Qanjýǵan ózeniniń atqa miner (oń jaq) jáne qamshylar (sol jaq) jaq jaǵalaryn en salyp, enshilep alǵan. Tógiler ar men taptalar namystyń synǵa túser oryny – kúmbezi túsken eski meshittiń uly maıdany… Eshkimge táýelsiz beıtarap jer, beıtarap ǵımarat. Bir kezderi arazdasqan aǵaıyndardy yntymaqqa shaqyryp, ımandylyqqa uıytqan meshit, bul kúnderi ańdysqandardyń aıqasar maıdanyna, shetsiz, sheksiz óshpendiliginiń oryndalar ornyna aınalyp otyr… Synyqqa syltaý izdegen Qazannyń Bekterge taǵar aıyby: «Men qonǵanda sen qonbaısyń, sen qonǵanda men qonbaımyn» - degen, ákeler shartynyń buzylýy. Bul berisi, arysy ashyp aıtylmaǵanymen Kejimde jatyr:
Qazan.…Jobamda jutqandy tastar kez keldi. Bizdiń qannyń túsi qyzyl…
Bekter.Túsi qyzyl bolǵanmen alaýy kem. Oǵan qosarym…
Qazan.Boldy. Qandym…Saǵan da jutqyzǵanym bar-tyn… bir súıek azdyq eter, kemirerge Shuǵanyń da súıegin qaldyramyn...
Baıǵyz suńqyldaıdy.
Bul jerdegi jutqanyń men jutqyzǵanyń ne? Durysy - kim? Áńgime Kejim týraly bolyp tur. Bir kezderi boldy ma, álde bolmaq istiń esesin qaıyrýdyń amalyn kóksep júrgen Qazan: «kıeli kıikke qatyn ertip shyqtyń» - degen syltaýdy jeleý etip, temirqazyqty kýá qyp, Shuǵanyń abroıyn tógedi. Aıǵaqty aıyp taǵylmaǵanymen, qarymta qaıyrýdyń áreketi jatyr. Kek jatyr. Jaratylys pen bolmysqa táńirindeı tabynǵan el úshin tabıǵattan asqan kýáger joq. «Kók kýá», «Jer kýá», «Tún jamylyp otyrmyn», t.t. uǵymdarmen anttasyp jatatyndyǵymyz sodan. Temirqazyqty kýálikke tartý búgingi kektiń sońy, erteńgi kektiń basy. Prology osylaı bastalyp bes jyl burynǵy oqıǵadan habardar etetin tragedııa ýaqyt pen oryn birligin saqtaı otyryp, bir táýlik (juldyz týǵannan – kelesi kúnniń juldyzdy shaǵyna deıin) ishinde, sol eski meshitte órbıdi. Buzylmaıtyn shek, taptalmaıtyn shekara joq. Biraq, ar-namystyń shekarasynyń taptalǵany qasiret. Shóńge egip, shóp orǵan eshkim joq. Bekterdiń kek qaıtarmaq is-áreketi kúnásiz bozbala Saryn men arashashy ana Kejimniń ólimine, kekshildikke toly fanı-jalǵandy tárik etip tastaýyna ákelip soǵady. Jalǵan namysty jalaý etken aǵaıyn arasynyń jaýlyǵy qantógis uly maıdanǵa ulasady. Kekten tek qana kek týmaq. Ómirdiń bul ıirim-tartpasyna túsken pendesine odan shyǵý joq. Bul barshaǵa aıan aqıqat. Osyny dramatýrg qalaı órnekteıdi, órbitedi? Ol úshin pesaǵa júgineıik.
1 - kórinis. Bekter toby kek qaıyrýdyń sátin araǵa bes jyl salyp aqyry túsirdi. Qazannyń jary Kejim men uly Saryn tobymen qudalyqtan qaıtyp kele jatqanda abaısyzda qanjýǵan (atyna kóńil bólińiz) ózeninen ótip ketedi. Shekara buzyldy. Tutqynǵa tústi. Urda jyq serigi Atoıǵa Bekter :«Ómirdi búldirgennen ónerdi búldirgen jaman. Oıyn bar búgin. Oıyn!» - dep, kesirli baılam jasaıdy. Ómir - oıyn bolǵan da, oıynnyń bári - óner emes. Oıyn- ermek, óner - eńbek. Bekterdiń oıyny qaı oıyn? Qazannyń nemere inisi Betaıǵa: «Ýaqytqa qarap shabamyz (qutyrǵandaı). Temirqazyq... qulyny emes – enesi. Umytpa, biraq, bıesi týlasa qulynǵa qater» - dep, kelini Kejimmen eki araǵa jeńgellike jumsaıdy. Tańdaý qaldyrmaıdy. Bes jyl burynǵy oqıǵany tuspaldaǵanymen, aıtpaıdy. Qysqa qaıyrylǵan osynaý sóz ıirimderinde qanshama sýret, qanshama is-áreket, qanshama kek, qatygez baılam jatyr. Kek qaıtarý Bekter úshin qan shyǵarý emes, taptalǵan namystyń esesin dál ózindeı etip qaıtarý. Ajal – tarazy. Ólim men ómir eki basy. Kimniń kim ekeni osy sátte baıqalmaq. Qasıet tutqan uǵymdardyń synǵa túsip, syry ashylmaq. Mine, Bekterdiń oılap tapqan oıyny osy.
2 - kórinis. Tutqyndar men beıtanys áıel (Shuǵa). Qazannyń atqosshysy Saqaý ǵana kektiń shyn sebebin biledi, óıtkeni ózi bes jyl buryn kýá bolǵan. Biraq, úreıge boı aldyrǵan kýágerdiń qashanda sheshendik tanytpasy málim… Saryn men Serige bolǵandy baıandaýǵa beti joq. Esi aýysqan beıtanys áıel kóringen saıyn kúdik kúsheıip, úreı údeı túsedi. Bekterdiń bul isin atalardan qalǵan kóp kesirli qyńyrlyqtyń biri dep túsingen Seri ózinshe órlik tanytyp, ózgelerdi erlikke shaqyra bastaıdy:
Seri. (Saqaýǵa qadalyp qaraıdy, Sarynǵa) Keýde bastyrmaý kerek dep bilem. (Óleńdeı shegelep) Baýyzdalǵan qońdy mal julynǵa pyshaq tıgende bulqynarǵa mindetti. Namysty qamystaı orǵyzbaý kerek dep bilem.
Beıtanys áıel jelkesin qasyp biraz turady da shyǵyp ketedi. Paýza.
Saryn. Bólek bir báleniń tynysy kelgendeı sezik bar. Aǵa, munyń atyn ne deısiń?
Saqaý úndemeıdi.
Seri. Qorqaqtyq deıdi muny. Áıel tirsektenip qaltyrady deıdi muny.
Syrttaı qarapaıym kóringen osynaý dıalogtar qarabaıyr sóz emes, tutqyndardyń kóńil kúıin, oı-sezimin anyq berip tur emes pe? Sarynǵa úreı týdyra bastaǵan sezigi ne? Dúnıe-jaryqty sútteı appaq tazalyqtaı sezinip júrgen bozbala alǵash ret qaqpanǵa túsip, qataldyqpen betpe-bet kelgeli otyr. Qolǵa túskenimen qylburaý áli salynǵan joq. Beıtanys áıeldiń bul araǵa qandaı qatysy bar? Demek, bul qan kegi emes, ar kegi bolyp shyqsa she?, t.b. jaýapsyz suraqtar Saryndy mazalaı bastaıdy…
3 - kórinis. Tutqyndaǵy Kejim jáne qos kelinshek. Betaı Bekterdiń talabyn jetkizdi. Kelini kelisse bári aman qalmaq. Kejim úshin jar aldyndaǵy adaldyǵy men perezent aldyndaǵy analyq abroıy qymbat. Bekter kúdik pen kúmánǵa toly úreıli oıyn usyndy. Qylburaý salyp qyınaý bastaldy. El aǵasy bop: «Tánniń mańdaıyna aıqaıdy jazǵan. Jan buqpasa bolǵany» - dep, júrgen Betaı jan úshin «jeńgetaı» bop shyqty. Úreı eles bergen sátte biri tastandy, biri pushpaǵy qanamaǵan qos kelinshektiń biri «kókbet», biri «uıatty» bolyp shyǵa keldi. Qulyny Saryn qylburaýdyń kezegin kútip turǵan Kejimge ne istemekke kerek? Bir túndik toıat ańsaǵan adamnyń aldyna kúshpen barǵany abroı bolar edi. Endi mine, ulynyń amandyǵy úshin óz aıaǵymen barýy kerek bop tur. Qandaı sheshim qabyldaýy qajet?!.
4 - kórinis. Jaýaptasý. Bul kóriniste tergeý men tekserýdiń, aıyptaý men aqtalýdyń kóne zamanǵy úlgisin kórgendeı áserde bolatynyń kámil:
Seri. Sen, Bekter, qaýmadyń bizdi, qamadyń. Nege? Elsiń sen.Úlkensiń. Úlken bolǵanmen otaýsyń. Shańyraq bizde. Men jipsimeı sen terleme.
Atoı. Jatqan mamyǵyńa tún asqan naıza bop, sup-sýyq jylan kirdi deıik. Jylan. ( Seri basyn ızeıdi) . Shorshısyń ǵoı? Atyp, qasyńdaǵyny tastap syrtqa shyǵýyń múmkin. Múmkin be? ( Seri basyn ızeıdi ). Degende otanyń men oshaǵyńdy jylanǵa jaılatyp túzge qashpaıtyn shyǵarsyń. Úreıdiń aptyǵyn basqan soń oralasyń qaıtyp. Ezesiń jylandy. Ne jylandy qarmaısyń da qumyraǵa sap qoıasyń. Qumyradasyńdar!
Sóz uǵar adamǵa týrasyn aıtpaǵanymen tuspaldap jetkizip turǵan bul dáıektemeler ótkennen de, óter isten de habardar etip turǵandaı. Nemese, Bekterdiń myna bir tujyrymyna zer salyp kóreıik: «Ǵalamyń seniń qyryq pushpaq. Ár pushpaqta bir pyshaq… ǵaryshyńdy bilmedim, ǵalamyńda en salynbaǵan múıis, ıin, ıirim joq. Mal joq. Jan joq. Jan!». Jalǵandy meniki men senikine bólip alyp, ózgenikine kóz alartar pendelikterimiz týraly uǵymdardy ayna aıtyp turǵan Bekterdiń ózek jardy ókinishi de ańǵarylady. Oıyna alǵan oıyndy doǵarýyna da bolar edi, biraq, qulaǵynda qalyp qoıǵan: «Táńiri atsyn, Qazan !..» - degen Shuǵanyń úni dert bolyp sińip alǵan. Beıtanys áıelge kózi túsken saıyn boıyn KEK-tiń órti sharpıdy. Endigi jerde ózge jol qalǵan joq, tańdaýdy: «Jan ol - qan emes. Qan - jan. Tóge almaı júrseń óziń bil…» - dep, Serige tastaıdy. Osyǵan deıin ór minezdilik tanytqan ol satqyndyqqa deıin barady. Nege? Bekterdiń «oıynyn» alǵashynda aǵaıyn arasynyń arazdyǵyndaı sezingen edi. Qabylandaı Qazanǵa senip edi. Qaqpan bop qapqan Bekterdiń qupııasyna qanyqpaǵan edi. Endi mine, sezingen saıyn boıyn úreı bıleı bastady… shydamady mort syndy. Tutqyn toptyń arashaǵa jarar degen aqsaqaly Saqaý - ózi kýá bolǵan oqıǵanyń keginen úreılenip buǵyp qalýdan ózge aıla taba almaı, qyl ústindegi Serini kináleýden aryǵa bara almaıdy. Perezent súımeı júrgen kelinshektiń ójettik tanytyp, arashaǵa túsip aynǵan kezinde ǵana «namystanyp» batyldyqqa barǵan onyń qurbandyǵyn endi Bekter qabyldamady. Kesh qaldy - bir. Ekinshiden, Qazanǵa jetkizerge - qaıtar kekke Bekter úshin kýá kerek. Ólim ólsheýish bolǵanda, irilik pen izgilik qasıetterdiń synalar tusynda adamdyq adyra qalyp, pendeshiliktiń bel alǵany sheberlikpen órnektelgen. Tutqyndardyń taǵdyryna arasha bolmaq oımen, berilý úshin emes, bettesý úshin Kejim ózi keldi. Kek qaıtarmaq Bekterge keregi osy. Kúshpen zorlap emes, óz erkimen (balasy úshin be, basqasy úshin be, bul tusta esep emes ) berilse bolǵany. Kek qaıtyp, jalǵasyn tappaıdy - sebebi Kejimniń «ózi» berildi, zorlyq bolǵan joq, tutqyndar qysym kórgenimen qan shyqpaıdy dep oılady.
5 - kóriniste Biz Kejim men Bekter arasyndaǵy erterektegi bir qańqý sózdiń kýási bolamyz.
1- kelinshek: «…Kóner jerde kergime, kónbes jerde búgilme. Kezinde barǵan qoınyńa». Kejimniń kelispeske amaly qalmaıdy. Kelesi kóriniste Bekterdiń Sarynǵa: «Qaqtyń aýylyn qulan, balanyń ákesin sheshe bilgen durys qoı ózi… Shesheń bizden ketken… Bir oraıda jıensiń-aý sen maǵan» - degen tustary qanshama oı ıirimderine jetekteıdi. Neni meńzep, neni tuspaldaǵany bir ózine ǵana aıan: sezgeni me álde sezigi me, jıenge burǵany – aıaǵany ma… Qanshama sheshim tabýǵa múmkindik berer astarly oılar jatqan joq pa!.. Bekter kektiń sebebin aıtpaı turyp, Saryn men Serige shart qoıyp: «Qazannyń aqtyǵyna» bastarymen jaýapty bolatyndyqtary úshin kelisimderin alyp alady. Prolog qaıtalanady. «Kirshiksiz» - dep, júrgen áke kúnáhar, «Qabylan» - dep júrgen Qazan qorqaý bolyp shyqty. Kómbesi tereń qupııa oıynnyń syry ashyldy. Ýádeniń bir aty – ajal. Maıysqaqtyǵy úshin Seri ajal qushty. Ánsheıinde aıǵaıshyl, jeme-jemge kelgende jymysqy tirliktiń tabary osy. Bekter oılaǵan oıynnyń sharty buzyldy. Qan tógildi… Kelesi kórinisterdegi Bekter men Kejimniń, Kejim men Sarynnyń arasyndaǵy ótetin sahnalar Asqar Súleımenov dramatýrgııasynyń eshkimge uqsamas erekshelikterin, óreli sózdiń órisi men fásafalyq oıdyń tereńdigin kórseter tustar. Jyraýlyq úlgidegi tolǵanystar, sheber órilgen sheshendik sóz tirkesteri men astarly uǵymdar - buryn qaıtalanbaǵan jańa teńeýlerge baı sıpatta sheshim tapqan:
Kejim.
…Saryn? Alpys eki shildeńdi
Qańtar qapsa men kimmin?
On eki seniń músheńnen
Qunar qashsa men kimmin?
…Marqasqa seniń ákeńniń
Shańyn jutyp qalatyn
Tez barlyǵar keı jaby
Basyn jerge salyp ap
Saýyrlap meni qýǵanda
Qaıyrylyp janar tósesem -
Jańǵyz Saryn julyn-aı -
Myna da Kejim,
Men kimmin?
Nemese,
Bekter.
Shıden sulý tamyrly joq
Úki shashaq shısiń ǵoı sen -
Ne turys bar?
Basqa emessiń sylanatyn.
Kejim.
Kekiredeı ay jegen -
Burqyrasa
Sary sıyr ish tastar
Bir týma sendeı býradan
Bota almaıtyn
Sharam qaısy… ( paýza ).
Aıt alymen alaıda;
Oıyń bar ma áli de
Taǵy qanǵa malynyp
Áli de jan shyǵaratyn? – degen joldardaǵy tyń teńýler kózge sýret bolyp kórinip, kúı bolyp estilip turǵan joq pa? Aıtaryn nyqtap, sózin shegelep úırengen Bekter tilegin «syzylsada» synalap jetkizdi. Qulynynyń amandyǵy úshin Kejim kóndi. Saryn kórdi. Túsindi. Kektiń órtine orandy…
Saryn.
...Sókpegeı.
Ákege emes,
Astamdyqpen azar qylǵan aınalasyn
Saǵan da emes, analyǵyn áıel jeńgen
Áıeldigi qaınaǵasyn;
Oǵan da emes – Bekterge
Ósh almaqqa bekingen;
Kókke mynaý qanypezer,
Sýǵa saıqal syldyraǵan,
Taýǵa anaý tunjyraǵan mazardaı -
Julynymmen juldyzdaı bop
Alyp qashyp, aǵyp qashyp barady
Aqyl da emes, sezim de emes
Ózi,
Ózi- syńaryndaı tabıǵattyń KEK degen.
Kejim.
Umyt. Umyt – tabıǵattyń sadaqasy,
Kóleńkesi KEK degen.
Daýalamaı turyp em.
Bekindirdiń. Men ketem.
Saryn.
Sókpegeı
Estidim de tyńdap qana qoıǵam joq.
Tastamaǵam. Tastamaımyn sózińdi.
Bolsyn, qalsyn tabıǵat pen bolmysyń.
Eshkimge emes –
Men endi, myna ózime kektenem.
Týǵanyma kektenem.
Týǵanyńa kektenem.
Men ketemin.
Sen ketpeısiń - men ketem.
Tragedııalyq áýenge toly osynaý joldarda kektiń de jaýaby sheber órnektelip tur-ǵoı. Bekter degenine jetti. Kejim men Saryn jalǵan dúnıeniń jasandy namysyn tárik etip tastap ketti. Kegi qaıtty ma? Joq. Ózi de túsindi. Qazannyń qasıetsizdiginen asa almaǵanyn kesh bildi. Sheginerge jol qalmady. Endi alda qandy soǵys, urpaqtarǵa jalǵasar KEK-terdiń qyrǵyny tur. «Jaý azǵanda - jigit tozǵan. Jaqynymen jattaı jaýlasqannyń kúni osy». Bul Bekterdiń sońǵy túıgeni. Avtordyń da fálsafasy osy.
Pesada kóterilgen suraqtar adamzat aldyndaǵy keleli máselelerdiń biregeıi. Ot basynyń qaqtyǵysynan bastap álemdik soǵystarǵa deıin toqtaý bermes, kelisimge kóndirmes kúsh – KEK. Qurbandyq - urpaq. Saryn. Kejim men Shuǵadaı analardan órbir keler urpaq. Jeńgen - Kejim. Ana. Analyq sezim, paryz. Jeńilgen Bekter men Qazan. Ózgeni óz ıleýine kóndirmek bolǵan «órkókirektik» baılamǵa boı aldyrý. Abyl men Qabyldan beri súıegimizge sińip qalǵan qastandyq pen kek degen uǵymnyń nege aparyp soǵaryn jaqsy bilsek te, sheshimin taýyp, kelisimge keler kezeńdi ótkizip alyp, ókinetinimiz ne? El namysyn oılar tustarda, óz namysymyzdy tý ǵyp kóteretinimiz ne? Táńirimizdi tanyp, táýbemizge kelmek bolyp meshit salamyz da, aram oı, haıýandyq áreketterimizben lastaıtynymyz ne?, t.t. kóptegen suraqtar pesany oqyp bolǵannan keıin uzaq ýaqyt maza bermeıdi. Avtor oqıǵalar tizbegi men shıelenisti pesanyń sońyna deıin shırata otyryp, bir sátke bosańsytpaı jetkizedi. Ashyq qımyldan góri, astarly árekettiń sebep-saldaryn ashady. Taǵdyr tarazysynyń synyna túsken keıipkerleri kesek-kesek tulǵalar. Árıne, ár pendeniń erlikke de, ezdikke de barar tustary bar. Ol árketin aqtaıtyn óz shynydyqtary jáne bar.Qattynyń jibip, qaısardyń qaıyrylar tustary da jeterlik. Pesadaǵy irili- usaqty qaı obrazdy alsańyz da osy elekten ekshelip ótken keıipkerler. Kezdeısoq keıipker,kezdeısoq áreket joq. Qatygezdikten týǵan bir qylmystyń sebep–saldaryn sýyrtpaqtaı otyryp, álemdik uǵymdarǵa,fálsafalyq tereńdikterge barady. Klassıkalyq týyndylardaǵy tragedııalardyń túp-negizi - KEK. Osyny jaqsy sezigen avtor naǵyz sheberliktiń shyńynan kóringeni anyq. Joǵaryda atap ketkenimizdeı ár sózi men sóılemi maqal – mátelge bergisiz sóz qudiretin moıyndamasqa sharań qalmaıdy. Belgili ádebıet zertteýshi ǵalym Zeınolla Serikqalıevtyń: «…Bul teatrǵa qyzyqtaý úshin keletin kórermennińqoljaýlyǵy emes, ámanda óz arymen ózi arbasatyn, sahna sazyna berile otyryp, oı azabyn qatar keshetin salıqaly sezimder enshisi bolmaq» - degen, tujyrymyna tolyǵymen qosylasyń.
Álemdik dramatýrgııa tarıhynda ortaq taqyrypqa úsh tragedııa men bir dramadan turatyn tetralogııa arnaý kóne grekterden belgili (Eshıl, Sofokl). Qazaq dramatýrgııasynda «Sıtýaııalar» úshtaǵany (trıptıh) joǵarydaǵy dástúrdi ustanǵan alǵashqy sátti jazylǵan shyǵarmalar ekeni sózsiz. «Jetinshi palata», «Qyzdaı jesir – shtat qysqartý», «Tórt taqta – jaınamaz» árqaısysy óz aldyna jeke-dara bólek týyndylar bolyp kóringenimen, tálkekke túsken taǵdyrlardy baılanystyryp turǵan ortaq úndestik bar. Ol - qoǵamdyq júıe (sıstema). Jetpisinshi – sekseninshi jyldardyń áleýmettik ahýaldary (bylyqtary, Asqarsha aıtsaq «marazmdary») men indetteı jaıylyp etek alǵan oqıǵalary.
«Jetinshi palata»- naǵyz halyqtar dostyǵynyń kýásine aınalǵan palata. Ár ult ókilderinen quralǵan emdelýshilerdiń jeke bastaryn sóz ete otyryp, avtor ult pen el taǵdyryn qozǵaıdy. Atoı shaldan bastap, ájesinen ózge eshkimi joq Rahatıkke deıingilerdiń ortaq úıi osy jetinshi palata. Túrmeden aıyrmashylyǵy atynda ǵana. Emhananyń maqsaty maskúnemdikten jazý emes, «tárbıeleý». Bul qoǵamdyq júıeniń ustanymy, ıdeologııasy. «Osy jurt nege ishedi? Nesine jetisip ishedi? Nege?» - dep, kúıinip júretin bas dáriger Mıagkovtiń ózi faktilerdi tizgennen aspaıdy, artyq áreketke barmaıdy. Bul esebi túgel, «ermegi» bar adamdardyń eńbek tártibi, kún kórýiniń amaly. Qoǵamdyq júıeniń qalyptastyrǵan «shúkirshiligi» osyndaı. Ashynǵansyǵanymen, aıǵaıdan aryǵa barmaıtyn jan. Bul qoǵamnyń ózine paıdaly, ózgege jeleý eter «demokratııalyq tárbıesi». Atoı shaldyń aıtýynsha: «Jaqsy adam. Bir sıstema beredi de qoıa beredi». Sebebi bul soıalıstik qoǵamnyń adamdarǵa degen qamqorlyǵy». Mıagkov aýyrýlarǵa qamqorshy bop, terapevti(otyryp qalǵan kári qyz) ursyp qorlasa, terapevt Jumatty qorlaıdy, medbrat aýyrýlardy kelemejdeıdi. Qoǵamdyq júıeniń joǵarydan tómen qaraı satyly basqarýynyń kórnekti úlgisi. Psıhıatr men Jumat arasyndaǵy áńgimede óner men ǵylymda kezdeser «ishkish ıntellıgenııanyń» - stress týdyrar keleńsizdiktiń sebepterin saralap beredi. «...Bilem: erigip ishetinder jetkilikti. Olardyń deni ıntellıgenııa. Ásirese hýdojnıkter men jazýshylar. Ishý olarda saltqa aınalǵan. Ekinshi top: joqtan bar, azdan mol jasap, ony sebep deńgeıine kóteretinder. Eki somnyń beldigin on somnyń bótelkesimen jýady. Úshinshi top: ishýge quqy barlar. Bul toptyń negizgi kontıngenti – basynda dramasy barlar...» - dep, topqa bólip, ishýdiń birinshi sebebiniń úsh sebebin ashyp beredi. Bul jalpy sol kezdegi, tipti qazirde kezdeser sebepter. Jyndyhanadan qashyp shyǵyp, burynǵy jatqan jeri narkologııalyq emhanaǵa kelgen jas jigittiń myna sandyraǵyna kóńil aýdaryp kórelik: «...ǵafý ótinemin. Asyǵyspyn. Búgin parlamenttiń májilisi bar edi... sóz sóılemekpin. Bir eldi qorǵaǵan bop, qorǵaǵan elin basyp alý – ımperıalızm!.. Parlament – demokratııa! Emes. Imperıalızm!..». Bizder ómir súrgen jáne súrmek qoǵamnyń syrtqy saıasatynyń sıpaty osy emes pe?! Bul sózderde KSRO-nyń Vengrııa, Chehoslavakııa, Aýǵanstan men Sheshenstanǵa, AQSh-tyń Vetnamy bar, basqa munaıly elderge degen «demokratııany qorǵaý qamqorlyǵy» aıtylyp tur.
Jumat (tarıhshy), qyrǵyz Kelisov (jazýshy), ózbek Órkiovterdiń (saýdager) arasyndaǵy pikirtalastar eldik erekshelikter men ulttyq uǵymdardy saralaıtyn tustar. Abaıdyń: «Adasqan kúshik sekildi, ulyp jurtqa qaıtqan oı» degen sóziniń mánin saralaý arqyly taǵdyrlary men tanymdary ártúrli adamdardyń bolmysyn, solar arqyly ulttyń qaıda quldyrap bara jatqanyn bir-aq aýyz sózge sıǵyzyp turǵan joq pa! Ár keıipkeriniń ómirbaıanyn bir-bir sóılemdermen uǵynyqty etip berýde sheberlik tanytqanyn ańǵarý qıyn emes. Mysaly, bozbala Rahatıktiń ómirin: «..Ákeń tiri bolsa osyndaı kúıge túser me eń? Shesheń sol ketkennen mol ketti. Seniń oǵan keregiń bolmaı qaldy...» - dep, kúńirengen kempir arqyly jetkizse, Atoı shaldyń jan qaıǵysyn: «...Qabyrǵańa batatyny jalǵyz nemereni jalǵyz shalǵa jibermeıtini. Ózimizdiń eldiń-aq qyzy edi... Bir úıde bir ózim ne isteımin? Sosyn ishem... Qyz beıbaqtar shaqyrady, biraq qaıtip baram? Sosyn ishem... Qazaq úshin qyzdyń qolynda turǵannan artyq pazor bar ma? Ásirese er adamǵa. Sosyn ishem» - dep, ulttyq uǵymnyń tyǵyryqqa tirelgenin, kúıreýge shaq qalǵanyn sonshama qanyqty boıaýlarmen dál bergen. Nemese hatyna senip, «jazylmas dertti» jannyń qasynda bolyp, taýqymetin bóliseıin dep, qyzyn jetektep Kókshetaýdan jetken Seregınanyń mazaqqa ushyrap, aq nıet, adal seziminiń taptalar tustary da tebirentpeı qoımaıdy. Bul jerdegi Skoptiń mazaǵy – tek kúlki ǵana emes, aıaýshylyq, adamgershilik, uǵymdardyń taptala bastaǵany aıtylyp tur. Al, Jamal men Sárýár arasyndaǵy qatynastar jar tósegine opasyzdyq emes, senimi ólip, sezimi semip bara jatqan jannyń (Jamaldyń) jan-dármen áreketi, jan aıǵaıy. Fınaldaǵy Jumattyń telefon arqyly Jamal jáne ulymen sózine nazar aýdaralyq:
Jamal. Men...
Jumat. Da...
Jamal. Men qurydym, Jumat...
Jumat úndemeıdi.
Bolnıadan shyqtym. Búgin shyqtym, papa.
Jumat. Da.
Bala. Papa-aý?..
Jumat. Da.
Bala. Papa-aý?.. Papa-aý?.. (Jumat trýbkany qoımaıdy, jaýap qatpaıdy) Papa-aý? Papa-aý?.. (sholaq gýdoktar).
Bir januıadaǵy úsh birdeı jannyń daǵdarysyn, dramalyq sıpatyn berip ǵana qoımaı, alýan túrli oıǵa, kórkemdik sheshimderge jeteleıtini sózsiz. Zardap shegetin – urpaq. Bir kezderi orys ıntellıgenııasy A.P.Chehovtyń «6 palatasyna» den qoıǵan. Asqar, zamannyń syn kótermes kezeńiniń kelgenin, qoǵamdyq júıeniń dertke shaldyǵyp, jekelerdiń júıkesiniń juqarǵanyn meńzep, pesasyn «7 palata» - dep atady. Aýyrý asqynsa... Qazir jolaıryqta turmyz...
«Qyzdaı jesir – shtat qysqartý» - «Barlyǵy adam ıgiligi úshin!» - dep, jar salǵan qoǵamda otbasy – otan, urpaq, ar-uıat, aqıqat, borysh degen uǵymdardyń aty qalyp, zaty qoǵamdyq júıege saı basqasha bir sıpat alyp, dertke aınalýyn ashyp beredi. Bas keıipker darynsyz jazýshy, «el sózin sóıleıdi» degen Máliktiń paıymdaýynsha: ómir – saýda. Tirilik – sát. Jalǵyz sát. «Sátinde alyp qalmasa alynardyń bási túsedi. Ómirde qysqarýǵa túspes úshin ólik attaýǵa da, bolmasa Tábıev sııaqtylardyń tabanyn jalaýǵa da daıyn bolý kerek» qaǵıdasymen ómir keshetin ol - eldik múddeni, azamattyq uǵymdy ne qylsyn. Mundaıdyń talaıyn kórip júrgen halyq áli de úmittenip, aldanýdan jalyqpaıdy.Máliktiń áıeli Rıtanyń syrqatyn (shynymen aýyrý ma, álde kúıeýi oılap tapqan, Rıta oınap júrgen oıyn ba?..) sheber paıdalana bilýi, jalǵyz ulyn «qamqorlyqpen ómir súrýge tárbıeleýi», ıntervıýin jazyp bergen jýrnalıspen aradaǵy bótelke týraly, tipti gazy qashqan «Saryaǵash», til parqy, naryq týraly dıalogtary kúlkige kómgenimen, kúıindireri kóp kórinister.
Oqýǵa túse almaı, túskenderi oqýdan keıin mamandyǵy boıynsha qalada qalǵan qazaq jastarynyń, ásirese qyzdardyń arman-úmiti ıt-tirliktiń ıleýine túsip, ómirdiń tezine kónip, aqyry jataqhanadan tıetin adam aınalmas bir bólmege qol jetkizý úshin nebir qurbandyqqa baryp júrip ómirlerin ozdyryp alady. Úrııaniń sózimen órnektesek: «Ótirikten sharshadym... Qazirgi qyzdardyń kóbine baq pen baqyt shot jelkeniń shuńqyryndaı bop qaldy». Naryqtyq uǵym bılegen jerde, uıattyń ózi áıelge bitken murttaı bolyp kórinedi. Urqııa aıtpaqshy: «...shyndyq, ádildik degenderiń shap jýar mochalka bop ádire qalǵan» zaman. Ómirdiń ózi qysqartý. Ómir shtatynan jeke adam bylaı tursyn rýly el, taıpalar men ulttar qysqartylyp ketken. Qalaı ómir súrý kerek? Las bolsada tasqynǵa kózdi jumyp qoıyp ketý qajet bolar?.. On bes jyl oqytqan «senimniń» kertekeniń sútine aınalǵan shaǵynda ne istemekke kerek?.. Jas kelip, jalǵyzdyq taıaıdy. Jar súımegenimen, jibi túzý erkekten perezent súıýdi maqsat etken Úrııaǵa keregi bolashaq nárestege «parasatty» qalamger ákesi aty-jónin berse bolǵany. Ózge eshteńe talap etpeıdi. Eldik pen azamattyqtyń úlgisin kórseter Málik: «Zaman – jel, pende – seleý... Men buqyshpyn» - dep, taıyp ketýi, «...turqy qozydaı ǵana bola turyp, shókpegen túıege minip» alatyn Dárisin maqtaýy, nemese «Ulylyqtyń ózi sizge talasady» dep Sátovqa kópshik qoıyp óz degenine qol jetkizýiniń barlyǵy qur kórinister emes, keıipkerdiń is-árekti arqyly avtor qoǵamnyń sıpatyn ashady. «Qoǵamdy qatty kirletip aldyq-qoı» - dep, «qynjylatyn» Tábıevtiń, partııa bıligindegi adamdardyń alaıaqtyq áreketterin, paraqorlyq pen sybaılas jemqorlardy qalaı jazalaý kerektigi jaıly Lenınniń buryn jarııalanbaǵan jazbalarynan ıtata keltire otyryp, sarkazm aralastyra jetkizer tustardaǵy oılar – osy dramanyń kókeıkesti maqsatyn aıqyndap tur... Pesadaǵy shtattan qysqartylǵan – dúnıe esigin áli ashpaǵan tórt aılyq náreste! Urpaq! Túptep kelgende – ult! «Zamanymyzdyń ar-ojdanyna» aınalǵan partııaǵa kandıdattyq blankanyń ózi satylyp berilgen tustarda, avtor aıtqandaı aqıqattyń ádire qalǵan kezeńderiniń kesiri urpaqqa tıedi. Fınalda: «Oıpyrmaı, qazaqtan ótken balajandy halyq joq, olar da óstetin bolǵany ma? Sonda bular qaıtyp ósedi? Qaıtip ónedi? ...Jarty jasqa kelip qalǵan náresteni qurbandyqqa shalǵansha alǵan aılyǵyńa qaqalyp ólmeımisiń, ádire qalǵyr!.. Iesiz áıel – egesiz el! Egesiz elge ne istemeıdi. Talaıdy ony. Talan-tarajyǵa salady» - dep, jaǵasyn ustap zar qaqqan ózge ulttyq (jasyryn túrde ota jasap, bala túsirgen) kempirdiń sózinde sekseninshi jyldardyń basyndaǵy kóptegen oqıǵalardyń saıası astary jatqanyn tanyp - bilýdiń esh qıyndyǵy joq. Imperııanyń jaýlaý saıasaty men ult taǵdyrynyń sıpaty jatyr.
«Tórt taqta – jaınamaz» drama-dıalogy bir táýlik ishinde, keshki kóz baılanar ińirde bastalyp, kelesi kúngi ińir qarańǵylyǵy aralyǵynda ótedi. Aýdan irgesindegi áldebir otardy talan-tarajyǵa salǵan basshylar, «sanaq komıssııasy ketkenshe» degen syltaýmen, shetkeri jatqan Toqtasynnyń otarynan eki júz saýlyqty alyp ketedi de, etke ótkizip, pulǵa aınaldyryp jiberedi. Artynsha «jep qoıdyń» - degen jalamen ózin isti qylyp, aýdanǵa tergeýge aıdap áketedi. Aı-kúni jetip otyrǵan aýyraıaq Kelini men ıtteri Qutjoldy úıge tastap, jalǵyz ulyn izdep – Shal, sońǵy alty aı boıy kelmegen zeınetaqysyn izdep – Kempir, maı tasıtyn traktordyń jelkesine jarmasyp aýdan ortalyǵyna sapar shegedi. Burynǵy ımandylyqtyń ordasy bolǵan meshit, búginderi bir qalyptan shyqqan(shtampovka) qýyrshaq jandardyń mekemelerine aınalǵan. Raısobes, Raıfın, Raıstat, RaıZAGS, Sot ornalasqan. Olardyń túr-túsi, tynys-tirligi, sóz máneri, tipti kıgen kıimderine deıin uqsas «qoǵamdyq úlgidegi» jandar. Bar sanaly ǵumyryn «Otan úshin! Jarqyn bolashaq úshin!» - dep, túsinip kelgen qart maıdanger, eńbek ardageri Seıitnásim ulyn arashalaı almaı, «jalǵyzynyń qylmysyna kýágerge» aınalyp, jer bolyp, rýhy kúırep shyǵady. Ómir boıy senip kelgen, kóńiline medet tutqan uǵymdarynyń kúli bir-aq sátte kókke ushady. Kúıreıdi. Aqıqattyń arashashysy deıtin ádil sottyń ózi prokýrordyń: «Sotty saılaıdy. Prokýrordy taǵaıyndaıdy. Saılanǵannyń quıryǵy - ótiriktiń quıryǵy. Bir-aq tutam!. Al, taǵaıyndalǵan taǵaly at. Oǵan aqpan-qańtardyń da kók muzy qater emes!» - degen dáleline eshbir ýáj aıta almaı kúmiljip qoljaýlyq súldege aınalady. Mundaı qoǵamdyq sot qurylymynan ádildik izdeýdiń ózi ábestik. 1932-37 men 1968 bar, basqasy bar osy bir oıdy dáleldegen joq pa?! Qazir de sol úrdisten asqanymyz shamaly. Eski arnamen aǵyp kelemiz. Sonyń ózinde de «aq jeńedige» senip kelgen, kónbis halyqpyz...
Ulttyq saltty bekem saqtaǵan Hadıdja (qazaqshasy-Hadısha) kempir, ózine tıesili zeınetaqysyn alýdyń ornyna tirilerdiń tiziminde bolmaı shyǵady. Tipti qoǵamdyq mekemeniń ákim-qaralaryna, Asqarsha qaıyrsaq: «...otyra-otyra, oılamaı-oılamaı, qaqsaı-qaqsaı, alaqan-ókshesine deıin túk pen múk basyp ketken akselerattaryna...» óziniń tiriligin dáldeı almaıdy. Bul degenińiz – ulttyq ustanymdar men salt-sanyń óshkeni. Kempirdiń sońynda tabytqa jatýy, Shaldyń jaınamazǵa jyǵylǵanymen fatıhasynan jańylýy - Prokýror aıtqandaı: «Ósh dese óshetin, kósh dese kóshetin qazaqtyń» jetken jeri. Kókjıeginiń shegi. Ortalyqtan(Máskeýden) kelgen qonaqtyń kóńilin aýlaýǵa ańǵa shyqqan óńsheń jandaıshap qazaqtardyń jaǵyný úshin: «Tekesin atyńyz, tekesin! Tekesinen aıyrlǵan ańnyń ózi mal bop ketedi!» - deýi, ultsyzdaný emeı nemene?! Jan ushyra qashqan kıikter men bytyrlata atqan oqtan Kelin ishin basyp, úreı qushaǵynda únsiz qalady... Qutjol bezip ol ketti... Tumsa qozynyń mańyraǵan daýysy ǵana qaldy... Taǵdyr taýqymetin tartar taǵy da sol, dúnıe esigin qaǵyp turǵan – urpaq!
Idealy kúırep, ımansyzdyqqa bel aldyrǵan eldiń taǵdyry osy bolmaq. Jeke adamnyń kúıreýi – qaýymnyń, halyqtyń, ulttyń kúıreýi. Betperde kıgen laýazym ıeleri óz «rolderin» oınaýmen kún keshýdiń tásilin jaqsy meńgergender. Trıptıhte qurbandyqqa shalynyp, aıaq asty bolǵan – qazaqy tektilik pen ımandylyqtyń ay aıǵaıy bar. Jylqy minezdi qazaqtyń taǵdyry jatyr. «Shyndyq jeńedi» degen - qurǵaq sóz, jalań ıdeologııa. Ádilet qashanda qýatty qorǵaýdy, qoldaýdy qajet etedi. Óz paıdasyn oılaǵandar oǵan eshýaqytta bara almaıdy.
Ónerdi ar-uıatyna balap ótken Asekeńniń taǵy bir týyndysy – «Erýlik» pesasy. Bul shyǵarma - ónerge ógeı bala bolyp kirip, tól balasynyń jolyn keser kemtalanttar jaıly. Kókekteri haqynda. Jaqııadaı dúmsheligin – darynǵa, qyrttyǵyn – qasıetke balap saýdalap júrgender týraly. Ár pesasynda ónerge baılanysty tereń oı tastap júrgen Asqar: «Ómirdi búldirgennen ónerdi búldirgen jaman» («Kek»), «Kemtalant bolǵannan, beıtalant bolǵan jaqsy. Beıtalant – beıtarap. Al, kemtalanttyń aralaspaıtyn jeri joq» («Tórt taqta – jaınamaz»), «Kúshenshektik te óner shyǵar, biraq, Óner – kúshenshektik emes!» («Erýlik») dep, saf-taza óner úshin kúresip ótti. «Erýlik» sol jaıynda. Bar aıtar oıy ay mysqylmen órnektelgen. Ózi alǵy sóz retinde alǵan B.Brehtiń: «Kogda dýmaet sapogı, mozgam prıhodıtsıa marshırovat» degen sóziniń astaryn ashar, aqıqatyn jetkizer pesa.
As.Súleımenov pesalary kez-kelgen úlgide, kez-kelgen sheshimde qoıýǵa múmkindik beretin, erkindikke jeteleıtin, qatparly sóz astarlarynan san-qıly oı tabýǵa múmkindigi mol shyǵarmalar ekenine eshkimniń kúmáni de, daýy da bolmaq emes. Qunarly sóz, qundy oıdyń naǵyz qoımasy deýge bolady. Minezge toly kórinister eń aqyry remarkalardan da aıshyqtanyp kórinip turady:
«Kekte» kektiń kezegin kútip turǵanda – Bári únsiz.Sahnanyń oń buryshy qan quıǵandaı, qan-qyzyl reń alady. Baıǵyzdyń daýysyna dombyranyń úni qosylady. Tunyp turǵan sýret pen saz emes pe!
«Jetinshi palatada» - Jamal osy tustan bastap ózgeredi. Epızodtyń sońyna deıin túrli-túrli qalypqa túsedi. ...Sý ishedi de, mańdaı terin súrtip ap ornyna otyrady. ...Júıkesi ábden shıratylǵan, endi ony toqtatý múmkin emes... nemese Medsestranyń ashý qysqany sonshalyq – oryssha sóıleıdi...
«Qyzdaı jesirde» - Úrııa kelmeıdi. Biraq, kelerin, kelgisi kelerin, kelmeı qoımasyn dıvanǵa jaqyndamaı-aq, sharýasymen aınalysyp júrip-aq oınap beredi... Qanshama psıhofızıkalyq áreket jatyr.
Málik in túbinen shyqqandaı basyn ońdy-soldy silkip alady; jumyrlap, shymyr aıtady....esik jabylar-jabylmastan Málik ishke kiredi. Joǵary ótedi, amandasady; Tábıevke qos qolyn, Ahanovqa bir qolyn beredi. Ahanov Málikke qos qolyn beredi... Mine sizge minezdiń sıpattamasy. Mundaı áreketti remarkalardy kóptep keltirýge bolady.
Asqar Súleımenovtyń dramatýrgııasy men shyǵarmalary sanymen emes, sapasymen, ózindik daralyǵymen, tereńdigimen, kórkemdik deńgeıimen, jazylý úlgisimen erekshelenedi jáne ýaqyt ótip, ómir kóshi ozǵan saıyn qundylyǵy arta berer asyl qazynamyzǵa aınalary haq.
6-qarasha 2000-jyl.
