Maqala
Asqar Súleımenovtyń dramatýrgııasy haqynda
Jazýshy - qoǵamnyń súıeginen adamnyń janyn izdeıtin beıbaq. Ómir – tán, óner – jan. Tán tunshyqqanda – jan shyńǵyrady. <strong>  - As. Súleımenov.</strong>
Bólim: Teatr
Datasy: 11.09.2017
Avtory: Әубәкір Рахимов
Maqala
Asqar Súleımenovtyń dramatýrgııasy haqynda
Jazýshy - qoǵamnyń súıeginen adamnyń janyn izdeıtin beıbaq. Ómir – tán, óner – jan. Tán tunshyqqanda – jan shyńǵyrady. <strong>  - As. Súleımenov.</strong>
Bólim: Teatr
Datasy: 11.09.2017
Avtory: Әубәкір Рахимов
Asqar  Súleımenovtyń dramatýrgııasy haqynda

Áýbákir Rahımov

teatr rejısseri

QR eńbek sińirgen qaıratkeri, professor


Sýretker ózi ómir súrgen ýaqyttyń tynys-tirshiligin kópke baıandap  jetkizýshi ǵana emes (ol shejireshiniń enshisindegi sharýa),
ay shyndyqtyń
sebep-saldaryn ashyp, óziniń azamattyǵyn tanyta otyryp aqıqatty aıtar –Tulǵa.
Asqardyń ózi aıtqandaı: «Shyndyq - kóp, aqıqat – jalqy». Iá, árkimniń ózin-ózi
aqtaıtyn shyndyǵy bar: jeke adamnyń, toptyń, qoǵamdyq júıeniń, t.t. Al, aqıqat -
Allanyń bir aty. Sondyqtan da jalǵyz. Zaman aǵymyna ilesemiz dep júrip
aqıqattan aýa tartyp, adasqanymyzdy ańǵarmaı qalǵan kezeńderimiz az bolǵan joq.
Úreıge boı aldyryp
aıaǵymyzdy ańdap basamyz dep júrip opqa batsaq ta opyq jeýge júreksindik.
«Erteńgi jarqyn bolashaqqa» - degen eleske úmittendik. Ultjandylyqty ultshyldyq degen sóz tirkesimen
almastyryp, jylyqy minez tanytyp, asaýlyq kórsetkenderdi jaý dep tanyp, adasqandarǵa
balap buǵaýlaýǵa, býyndyryp buqtyrýǵa tyrystyq. Ólermen «otan súıgish», dúmshe
zııaly toptyń dúrmegine dúbir qosqan uranshyl «oıshyldar» kóbeıdi.
Óner men ádebıette «kommýnızmde ómir súretin adamnyń beınesin jasaýdy»
sharıǵattyń shartyndaı qabyldadyq. Keńestik ónerde «qaqtyǵyssyz dramatýrgııa»
(«bezkonflıktnaıa dramatýrgııa») janry paıda boldy. Ulttyq óner eriksiz uzatylǵan jetim qyzdaı
jaýtańdap, ózgelerge telmirip, ishten tynyp qumyǵyp kún keshti. Elýinshi
jyldardyń sońynda jeke basqa tabynýdy áshkerelegen saıası naýqan bastalyp,
qoǵamdyq júıege erkindik lebi kele bastady. Joǵaltqan asyldarymyzben qaıta
qaýyshtyq. Deı turǵanda, «uzyn arqan, keń tusaýdyń» qaǵıdasyn berik ustanǵan KSRO atty alyp derjava áli de bolsa óz
yrqyna kóndirý tásilinen taımady. Solaı bolǵan kúnniń ózinde úmit pen armanǵa
jol ashqan jylymyq jyldary ádebıet pen ónerge kelgen býyn erkin oı, jańasha
izdenisterimen erekshelendi. Uran-úndeýlerge ún qosýdy emes, aqıqatty izdeýdi
murat tutty. Asqar Súleımenov sol
býynnyń kórnekti ókilderiniń biregeıi ekeni daýsyz.

Izdenis
jolyn alpysynshy jyldary ádebı synnan bastap, kórkem prozada «Besin», «Adasqaq»
sııaqty kitaptarymen, «Kek», «Erýlik», «Sıtýaııalar» (trıptıhi)
drama-dıalogtarymen, sondaı-aq «Shashylyp túsken tirkester»  fálsafalyq oı-tolǵamdary, «Bolmyspen
betpe-bet» atty syn maqalalary men esseler jınaǵy, kınosenarıleri, ádebı
aýdarmalarynyń sanymen emes, sapasymen mol mura qaldyrǵan Asqardy
ádebıetimiz ben ónerimizdegi oryny erekshe tulǵa dep túsingenimiz abzal.

Onyń
qalamynan týǵan týyndylar - on altynshy jylǵy ult azattyq qoǵalysynan bastap
(«Besatar» povesi), táýelsizdik alǵanǵa deıingi aralyqta qandaı edik, kim
boldyq degen oı-tolǵaýlary («Sıtýaııalar» úshtaǵany) arqyly ýaqyt pen qoǵamdyq
yndyqtardy saralap beredi: «Ýyz kókke
shylqyp toıǵan elik pen jemge bókken kekilik órisi men uıasynan bezdi; qundyz túgin
jańada ǵana toǵytyp, túıe jún noqtaǵa jańada ǵana kóndige bastaǵan serek qulaq kóp qulyn mol nópirmen
qýǵynǵa túsip, sógilmegen qoltyǵyn zorlanyp sókti…». On altynyń dúrbeleńi
týdyrǵan, odan keıingi zamandardaǵy ult taǵdyry osy sýretteýde bar shyndyǵymen
kórinis taýyp turǵany aıqyn. Esimderiniń ózi arǵy-bergi tarıhtan aıǵaılap aıan berip turǵan Inozemev, Kreıgel,
Golonojkınderdiń sálem berip usynǵan qos qolyna, eki búktegen qamshysyn suǵa salǵan túıe jún aq
shekpendi, qundyz bórik kıip, qarala mingen aqquba shaldyń órliginen aıyrylǵan
keıingi urpaq óz qulynyn ózi qurbandyqqa shalar ımansyzdyqqa barǵan: Málik, Sátov, Tábıev, Jaqııalar tárizdi
teksiz tulǵalarǵa aınalyp usaqtap ketkendigimizdiń bar bolmysyn aıǵaqtap berdi.

Asqar
Súleımenov shyǵarmalarynyń basty erekshelikteriniń biri – tili men stılıstıkalyq
qurylymynda.
sóılemniń, tipti, ár sózdiń astarynda qat-qabat fálsafalyq oılardyń
jatatyǵynda. Olardy túsinip, túısikke jetkizý úshin oqyrman bolsyn nemese akter
bolsyn avtordyń ózindik sóz saptaý mánerine, áýez-yrǵaǵyna, erekshe úlgisine
kóńil bólip, zeıin qoıýy kerek. Olaı bolmaǵan kúnde aıtylar oıdy túsiný bylaı tursyn, ne oqyp otyrǵanyńdy
paıymdaý qıynǵa túseri daýsyz. Al, ony sahnadan kórermenderge jetkize bilý úshin
akterge has sheberlik pen qosa sóz zergeri bolmaq qajet. Ǵabıt Músirepov aıtqandaı: «Asqardy sydyrtyp oqymaı, ishke túıe oqý
kerek».

Asqardyń
dramatýrgııasy Sóz qudyretiniń qyry men syryn pash eter kúrdeli týyndylar. «Jetinshi palata» drama-dıalogyndaǵy
Sárýár aıtqandaı: «Bıblııany» kúı basy: «aldymen
týǵan Sóz edi, sol Sóz Qudaı bolatyn!». Mine, bul uǵymǵa As.Súleımenov shyǵarmalaryn oqyp otyryp, qanyqqandaı bolasyń. Kóne
zamannan bizge qyzýy ketip, jylýy jetken, shoǵy sónip, kúli jetken jyraýlarǵa
tán Sóz qadirin qaıta jańǵyrtqandaı áser alasyń. Tiliniń oı-órnegi baıyrǵy
qazaqı uǵym tabıǵatynan tamyr tartyp, bútindeı bir jańa maǵyna alyp ketken.
Sheshendik úlgidegi sóz saptaýlary, sóz ıirimderi oıly jańalyqtarǵa: oı astaryna,
uǵym
astaryna, sezim astaryna toly.

Dramatýrgııa
kóp jurtqa qalpaqpen uryp alar ońaı janr bolyp kórinedi. Sekseninshi jyldary pesa jazbaǵan
mamandyq ıesi kemde-kem. Aqyn-jazýshylar da, dáriger de, ekonomıst te,
mılııoner de, zootehnık te, t.b. bári de jazdy. Pesa jazý jappaı indetke
aınaldy. Dramatýrgııanyń ne ekenin túsinbegeni kóp te, túsingeni az edi. «Men osy pesaǵa ketirgen ýaqyt ishinde bir
povest jazyp, baspadan bastyryp shyǵarar edim. Pesa qur dıalogtar ǵana
ma desem, mynaýyń qııamet-qaıym eken» - dep, júregi shaılyǵyp qalǵandary da barshylyq. Árıne,
ádebıettiń ishindegi eń qıyn janr - dramatýrgııa.
Al, Asqar bul janrǵa kóldeneń kelgen kók atty bolyp emes, onyń qyr-syryn
zerdelep-zerttep baryp, aıtar oıyn talǵam tarazysynan ótkizip baryp, aldymen
B.Breht, E.Hemıngýeı, T.Ýılıams, J.B.Moler, M.Býlgakov, E.Shvar, t.b.
pesalaryn qazaqshaǵa aýdaryp baryp qalam tartty. «Qazaqfılm» kınostýdııasynda
senarıst, redaktor bolyp qyzmet istep júrip «Qulager» («As») fılminiń
senarııin jazdy. «Qyz Jibek» fılminiń redaktorlyq jumysyn atqaryp, onyń kórkemdik deńgeıiniń
shyńdalýyna kóp úles qosty. M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq teatrda uzaq jyldar ádebıet bólimin
basqardy jáne barlyq pesalary túgeldeı osy teatrda jazyldy.

A.Súleımenovtyń paıymdaýynsha árbir tarıhı kezeńniń óz saryny bar: 1.
«Aqtaban…» - Syrym-Kenesary-Mahambet. Saryny: «Elim-aı!», 2.
Kenesary-Mahambet-Eset-1916 jyl. Saryny: «Elim-aı!», «Kisen ashqan»,  3. 1916-1934 jyldar. Saryny: «Elim-aı!»,
«Kisen ashqan», «Atyńnan aınalaıyn Qarqaraly». 4. 1934-1958 jyldar. Tyń. Saryny
joq. 5. Tyń - Jeltoqsan 1986 jyl. Saryny: eki birdeı Gımn.

Saryn- ótkeniń men joǵaltqanyńdy joqtap, el halinen
habardar etetin úreı aralas ashynýy, óksik aralas ókinishi bar áýen. Mundaı tustarda sýretker qaıda qarap
qalmaq? Asqardy túsiný men túısiný úshin Sarynnyń («Kek») myna sózderine
júgineıik:

                              Qarakók mynaý

                              Alqarakók fánıge

                              Kelgender kóp –

                              Kelmegender
kóbirek.

                              Kelgen kóptiń biri men.

                              Iri bolý, pir
bolý

                              Keleme qoldan –
bilmeımin.

                              Jaı pendeniń biri
bolý

                              Kelmeıdi taǵy
qolymnan –

                              Nege keldim?..

                              …Keldim.

                              Kórdim.

                              Sútteı appaq bul
jaryq

                              Otasypty túnekpen

                              Kúıesindeı qazannyń.

                              Aıtpaýǵa da
bolǵan-dy

                              Bolmady, biraq:

                              Kórgenin kórmeı
tura almas

                              Men – adammyn…

Osynaý tirkesterde
avtordyń oı-tolǵanysy men azamattyq murat-múddesi jatqanyn ańǵarý qıynǵa
túspeıdi.  

Sıtýaııalar úshtaǵany (« Jetinshi palata»,
«Qyzdaı jesir - shtat qysqartý», «Tórt taqta – jaınamaz») naqty faktilerdi arqaý
ete otyryp, qoǵamdyq júıeniń ádiletsizdigin jaıyp salyp otyr. Qoǵam bar jerde,
qoǵamdyq júıe bar. Kez kelgen qoǵam ózin aqtaý úshin, qorǵaý úshin zań shyǵarady,
qorǵaýshy kúshterin ustaıdy. Demek, «sıstemaǵa» aınalǵan qoǵamdyq múddeler paıda
bolady. Ártúrli ...ızmderge bólinip alamyz da, ózgeni dattap, ózimizdi maqtap
syńar jaq jalań uǵymdarmen kún keshemiz. Úshtaǵandaǵy Jumat, Úrııa, Seıtnásim shal,
Hadıdja kempir, kelin bizdiń Sovettik sıstemamen qaqtyǵysqa ushyrasady.
Kúıreıdi. Bul, klassıkalyq keıipkerler: Gamlettiń, Otellonyń, Romeo men
Djýlettanyń, Eńlik pen Kebektiń, t. b. basynan ótkergen halderi. Sebebi,
qandaı ádil zań bolsyn, ol jeke adam úshin emes, eń aldymen qoǵamdyq júıe úshin
qyzmet etedi. Jeke adamnyń kúıreýi - qaýymnyń - halyqtyń - ulttyń kúıreýi.
Úshtaǵandaǵy joǵaryda atalǵan keıipkerlerden ózgeleri qoǵamdyq júıeniń qýyrshaqtary.
Bıliktiń bir qalyptan shyqqan (shtampovka) betperdeli  ókilderi. Máńgúrtteri. Pesanyń ón boıynda
«akterlik rolde» oınaýshylar.
Ómirde solaı bolǵan, bolady da, bola bermek. Óıtkeni qoǵamdyq júıe barda, ol
da bar. Bul kún kórýdiń tásili. Al, qurbandyqqa shalynyp, aıaq asty bolǵan qazaqy
tektilik pen ımandylyq. Ádilet ár kezde de álsiz. «Shyndyq jeńedi» degen sóz
-ıdeologııa. Asqardyń: «Ózge halyq
maımyldan jaralsa jaralǵan shyǵar, biraq qazaq jylqydan jaralǵan» - dep, ózi
aıtqandaı, jylqy minezdi halyqtyń taǵdyry jatyr. Onyń pesalary  jetpisinshi-sekseninshi jyldary jazylsa da
sahnaǵa kesheýildep baryp shyqqany osy sebepterge baılanysty.

Aýdarmashy
adamnyń ádebıetshiligi óz aldyna, enıklopedııalyq sóz baılyǵyna ıe bolýy kerek.
Aýdarmanyń kóptiń kóńiline tól týyndydaı bolyp jetkeni ǵana uzaq ǵumyrly bolmaq. M.Áýezov
teatrynda qoıylǵan: «Qar hanym» (E. Shvar. «Snejnaıa koroleva»),
«Kúl qyz, kún qyz» (E.Shvar. «Zolýshka»), «Aqymaq bolǵan basym-aı !»
(J.B.Moler.«Jorj Danden ılı odýrachennyı mýj»), «Jendetter» (M.Býlgakov.
«Kabala svıatosh»), «Kelinder kóterilisi»(S.Ahmad. «Kelınlar qozǵolońı»), t.b.
As.Súleımenovtiń aýdarmalary edi jáne shuraıly tiliniń túp-nusqadan da qulpyryp
ketetin tustary mol boldy. Bul onyń ózge tildegi uǵymdar men oqıǵalardyń
avtorlyq stılin buzbaı qazaqy balamasyn dóp tabýynda. Mysaly, «Zolýshkany» -
aýdaryp kórelik: zola- qara kúıe. Sonda: « Zolýshka»–«Kúıelesh», «Qojalaq» bolyp
shyǵar edi. Bul esim balalardyń súıikti keıipkeri, bolashaq hanshaǵa, tipti qyz
balaǵa jaraspaıdy. Asqar ony: «Kúltáı» - dep, qazaqy ádemi at qoıyp aýdarǵan.
Nemese «Jendetterdegi»  Molerdiń:

              Ajal qushqym keledi!


Tas kedeıdiń tirliginiń tozǵany meni sharshatty.


Taýyq mıly qaltalynyń ozǵany meni sharshatty.


Kúni qarań senimimniń sozbaǵy meni sharshatty.


Kóriner kózge zulymdyqtyń qozǵany meni sharshatty.


Ajal qushqym keledi!


Qyz sorlynyń namysynyń taptalǵany sharshatty.


Qas ónerdiń ozbasynyń jattalǵany sharshatty.


Áljýazdan, qudirettiń aqtalǵany
sharshatty.


Jaryq kórmeı aqyl-oıdyń saqtalǵany sharshatty.


Ajal qushqym keledi!


Kemeńgerdi keelerdiń zorlaǵany sharshatty.


Shyn meıirdi, jendetterdiń qorlaǵany sharshatty.


Bulqynǵandy buǵaýlap ap torlaǵany sharshatty.


Ajal qushqym keledi! Ajal qushqym...


Qushar em.


Jalǵyz dosym, jan súıerim,


Sonda
beıbaq –

               Haliń seniń ne bolmaq?!.

dep, aıtylatyn sózderi pesada joq. Rejısserge osy
monologtyń qajettiligin aıtyp, jazyp ákeldi. Prologta Nurmuhan Jantýrınniń (Moler)
oryndaýynda oqylatyn osy bir joldarda tek
Molerdiń ǵana tragedııasy emes,
bıliktiń bıshigin ustaǵan (túrin ózgertkenimen túbi bir qoǵamdyq
júıe) toptardyń ónerge degen ústemdigi jatyr. Daryndylardy tabanǵa salyp taptaı
almasa da (ol tipten múmkin emes), tas buǵaýda ustaý, túbegeıli tunshyqtyra almasa da tumshalap ustaý  týraly ay aqıqat.

Jazýshy
dramatýrgııasynyń tól basy «Kek» tragedııasy. HII-ǵasyr. Aǵaıyn arasyna jik
túsip, jattaı  jaýlasqandar Qanjýǵan ózeniniń atqa miner
(oń jaq) jáne qamshylar (sol jaq) jaq jaǵalaryn en salyp, enshilep alǵan. Tógiler
ar men taptalar namystyń synǵa túser oryny – kúmbezi túsken eski meshittiń uly maıdany… Eshkimge táýelsiz
beıtarap jer, beıtarap ǵımarat. Bir kezderi arazdasqan aǵaıyndardy yntymaqqa
shaqyryp, ımandylyqqa uıytqan meshit, bul kúnderi ańdysqandardyń
aıqasar maıdanyna, shetsiz, sheksiz óshpendiliginiń oryndalar ornyna aınalyp otyr…
Synyqqa syltaý izdegen Qazannyń Bekterge taǵar aıyby: «Men qonǵanda sen qonbaısyń, sen qonǵanda men
qonbaımyn» - degen, ákeler shartynyń buzylýy. Bul berisi, arysy ashyp
aıtylmaǵanymen Kejimde jatyr:

Qazan. …Jobamda jutqandy tastar kez keldi. Bizdiń qannyń túsi
qyzyl…

Bekter. Túsi qyzyl bolǵanmen alaýy
kem. Oǵan qosarym…

Qazan. Boldy. Qandym…Saǵan da jutqyzǵanym bar-tyn… bir súıek
azdyq eter, kemirerge Shuǵanyń da súıegin qaldyramyn...

Baıǵyz suńqyldaıdy.

Bul jerdegi jutqanyń men
jutqyzǵanyń ne? Durysy - kim?
Áńgime Kejim týraly bolyp tur. Bir kezderi boldy ma, álde bolmaq istiń
esesin qaıyrýdyń amalyn kóksep júrgen Qazan: «kıeli kıikke qatyn
ertip shyqtyń» - degen syltaýdy jeleý etip, temirqazyqty kýá qyp, Shuǵanyń abroıyn tógedi. Aıǵaqty
aıyp taǵylmaǵanymen, qarymta qaıyrýdyń áreketi jatyr. Kek jatyr. Jaratylys pen
bolmysqa táńirindeı tabynǵan el úshin tabıǵattan asqan kýáger joq. «Kók kýá»,
«Jer kýá», «Tún jamylyp otyrmyn», t.t. uǵymdarmen anttasyp
jatatyndyǵymyz sodan. Temirqazyqty kýálikke tartý búgingi kektiń sońy, erteńgi
kektiń basy. Prology osylaı bastalyp bes jyl burynǵy oqıǵadan habardar etetin
tragedııa ýaqyt pen oryn birligin saqtaı otyryp, bir táýlik (juldyz týǵannan – kelesi kúnniń
juldyzdy
shaǵyna deıin) ishinde, sol eski meshitte órbıdi. Buzylmaıtyn shek, taptalmaıtyn
shekara joq. Biraq, ar-namystyń shekarasynyń taptalǵany qasiret. Shóńge egip, shóp
orǵan eshkim joq. Bekterdiń kek qaıtarmaq is-áreketi kúnásiz bozbala Saryn men
arashashy ana Kejimniń ólimine, kekshildikke toly fanı-jalǵandy tárik etip
tastaýyna ákelip soǵady. Jalǵan namysty jalaý etken aǵaıyn arasynyń jaýlyǵy
qantógis uly maıdanǵa ulasady. Kekten tek qana kek týmaq. Ómirdiń bul ıirim-tartpasyna túsken
pendesine odan shyǵý joq. Bul barshaǵa aıan aqıqat. Osyny dramatýrg qalaı
órnekteıdi, órbitedi? Ol úshin pesaǵa júgineıik.

1 - kórinis. Bekter toby kek qaıyrýdyń
sátin araǵa bes jyl salyp aqyry túsirdi. Qazannyń jary Kejim men uly Saryn tobymen qudalyqtan qaıtyp kele jatqanda
abaısyzda qanjýǵan (atyna kóńil bólińiz) ózeninen ótip ketedi. Shekara buzyldy. Tutqynǵa tústi. Urda jyq serigi Atoıǵa Bekter
:«Ómirdi búldirgennen ónerdi búldirgen jaman. Oıyn bar búgin. Oıyn!» - dep,
kesirli baılam jasaıdy. Ómir - oıyn bolǵan da, oıynnyń bári - óner emes. Oıyn-
ermek, óner - eńbek. Bekterdiń oıyny qaı oıyn? Qazannyń nemere inisi Betaıǵa:
«Ýaqytqa qarap shabamyz.(qutyrǵandaı) Temirqazyq...qulyny emes – enesi. Umytpa, biraq, bıesi týlasa qulynǵa qater» - dep, kelini
Kejimmen eki araǵa jeńgellike jumsaıdy. Tańdaý qaldyrmaıdy. Bes jyl burynǵy oqıǵany tuspaldaǵanymen, aıtpaıdy. Qysqa qaıyrylǵan osynaý sóz
ıirimderinde qanshama sýret, qanshama is-áreket, qanshama kek, qatygez baılam
jatyr. Kek qaıtarý Bekter úshin qan shyǵarý emes, taptalǵan namystyń esesin dál
ózindeı etip qaıtarý. Ajal – tarazy. Ólim men ómir eki basy. Kimniń kim ekeni
osy sátte baıqalmaq. Qasıet tutqan uǵymdardyń synǵa túsip, syry ashylmaq. Mine, Bekterdiń oılap tapqan oıyny
osy.

2 - kórinis. Tutqyndar men beıtanys áıel (Shuǵa). Qazannyń atqosshysy Saqaý ǵana
kektiń shyn sebebin biledi, óıtkeni ózi bes jyl buryn kýá bolǵan. Biraq, úreıge
boı aldyrǵan kýágerdiń qashanda sheshendik tanytpasy málim… Saryn men Serige
bolǵandy baıandaýǵa beti joq. Esi aýysqan beıtanys áıel kóringen saıyn  kúdik kúsheıip, úreı údeı túsedi. Bekterdiń bul isin atalardan qalǵan kóp
kesirli qyńyrlyqtyń biri dep túsingen Seri ózinshe órlik tanytyp, ózgelerdi
erlikke shaqyra bastaıdy:

Seri. (Saqaýǵa qadalyp qaraıdy, Sarynǵa) Keýde bastyrmaý kerek dep bilem. (Óleńdeı shegelep) Baýyzdalǵan qońdy mal
julynǵa pyshaq
tıgende bulqynarǵa mindetti. Namysty qamystaı orǵyzbaý kerek dep bilem.

  Beıtanys
áıel jelkesin qasyp biraz turady da shyǵyp ketedi. Paýza.

Saryn. Bólek bir báleniń tynysy kelgendeı sezik bar. Aǵa, munyń
atyn ne deısiń?

   Saqaý úndemeıdi.

Seri. Qorqaqtyq deıdi muny. Áıel tirsektenip qaltyrady deıdi
muny.

Syrttaı
qarapaıym kóringen osynaý dıalogtar qarabaıyr sóz emes, tutqyndardyń kóńil
kúıin, oı-sezimin anyq berip tur emes pe? Sarynǵa úreı týdyra bastaǵan sezigi
ne? Dúnıe-jaryqty sútteı appaq tazalyqtaı sezinip júrgen bozbala alǵash ret
qaqpanǵa túsip, qataldyqpen betpe-bet kelgeli otyr. Qolǵa túskenimen qylburaý
áli salynǵan joq. Beıtanys áıeldiń bul araǵa qandaı qatysy bar? Demek, bul qan
kegi emes, ar kegi bolyp shyqsa she?, t.b. jaýapsyz suraqtar Saryndy mazalaı
bastaıdy…

3- kórinis. Tutqyndaǵy Kejim jáne qos
kelinshek. Betaı Bekterdiń talabyn jetkizdi. Kelini kelisse bári aman qalmaq.
Kejim úshin jar aldyndaǵy adaldyǵy men perezent aldyndaǵy analyq abroıy qymbat.
Bekter kúdik pen kúmánǵa toly úreıli oıyn usyndy. Qylburaý salyp qyınaý
bastaldy. El aǵasy bop: «Tánniń mańdaıyna aıqaıdy jazǵan. Jan buqpasa bolǵany»
- dep, júrgen Betaı jan úshin «jeńgetaı» bop shyqty. Úreı eles bergen sátte biri
tastandy, biri pushpaǵy qanamaǵan qos kelinshektiń biri «kókbet», biri «uıatty»
bolyp shyǵa keldi. Qulyny Saryn qylburaýdyń kezegin kútip turǵan Kejimge ne
istemekke kerek? Bir túndik toıat ańsaǵan adamnyń aldyna kúshpen barǵany abroı
bolar edi. Endi mine, ulynyń amandyǵy úshin óz aıaǵymen barýy kerek bop tur.
Qandaı sheshim qabyldaýy qajet?!.

4 - kórinis. Jaýaptasý. Bul kóriniste
tergeý men tekserýdiń, aıyptaý men aqtalýdyń kóne zamanǵy úlgisin kórgendeı
áserde bolatynyń kámil:

Seri. Sen, Bekter,
qaýmadyń bizdi, qamadyń. Nege? Elsiń sen.Úlkensiń. Úlken bolǵanmen otaýsyń.
Shańyraq bizde. Men jipsimeı sen terleme.

Atoı. Jatqan mamyǵyńa
tún asqan naıza bop, sup-sýyq jylan kirdi deıik. Jylan. ( Seri basyn ızeıdi) . Shorshısyń ǵoı? Atyp, qasyńdaǵyny tastap
syrtqa shyǵýyń múmkin. Múmkin be? ( Seri
basyn ızeıdi ). Degende otanyń men oshaǵyńdy jylanǵa jaılatyp túzge
qashpaıtyn shyǵarsyń. Úreıdiń aptyǵyn basqan soń oralasyń qaıtyp. Ezesiń jylandy.
Ne jylandy qarmaısyń da qumyraǵa sap qoıasyń. Qumyradasyńdar!

Sóz uǵar adamǵa týrasyn aıtpaǵanymen
tuspaldap jetkizip turǵan bul dáıektemeler ótkennen de, óter isten de habardar
etip turǵandaı. Nemese, Bekterdiń myna bir tujyrymyna zer salyp kóreıik:
«Ǵalamyń seniń qyryq pushpaq. Ár pushpaqta bir pyshaq… ǵaryshyńdy bilmedim,
ǵalamyńda en salynbaǵan múıis, ıin, ıirim joq. Mal joq. Jan joq. Jan!».
Jalǵandy meniki men senikine bólip alyp, ózgenikine kóz alartar pendelikterimiz
týraly uǵymdardy ayna aıtyp turǵan Bekterdiń ózek jardy ókinishi de ańǵarylady.
Oıyna alǵan oıyndy doǵarýyna da bolar edi, biraq, qulaǵynda qalyp qoıǵan:
«Táńiri atsyn, Qazan !..» - degen Shuǵanyń úni dert bolyp sińip alǵan. Beıtanys
áıelge kózi túsken saıyn boıyn KEK-tiń órti sharpıdy. Endigi jerde ózge jol
qalǵan joq, tańdaýdy: «Jan ol - qan emes. Qan - jan. Tóge almaı júrseń óziń
bil…» - dep, Serige tastaıdy. Osyǵan deıin ór minezdilik tanytqan ol
satqyndyqqa deıin barady. Nege? Bekterdiń «oıynyn» alǵashynda aǵaıyn arasynyń
arazdyǵyndaı sezingen edi. Qabylandaı Qazanǵa senip edi. Qaqpan bop qapqan
Bekterdiń qupııasyna qanyqpaǵan edi. Endi mine, sezingen saıyn boıyn úreı bıleı
bastady… shydamady mort syndy. Tutqyn toptyń arashaǵa jarar degen aqsaqaly Saqaý
- ózi kýá bolǵan oqıǵanyń keginen úreılenip buǵyp qalýdan ózge aıla taba almaı,
qyl ústindegi Serini kináleýden aryǵa bara almaıdy. Perezent súımeı júrgen
kelinshektiń ójettik tanytyp, arashaǵa túsip aynǵan kezinde ǵana «namystanyp»
batyldyqqa barǵan onyń qurbandyǵyn endi Bekter qabyldamady. Kesh qaldy - bir.
Ekinshiden, Qazanǵa jetkizerge - qaıtar kekke Bekter úshin kýá kerek. Ólim
ólsheýish bolǵanda, irilik pen izgilik qasıetterdiń synalar tusynda adamdyq adyra
qalyp, pendeshiliktiń bel alǵany sheberlikpen órnektelgen. Tutqyndardyń taǵdyryna
arasha bolmaq oımen, berilý úshin emes, bettesý úshin Kejim ózi keldi. Kek
qaıtarmaq Bekterge keregi osy. Kúshpen zorlap emes, óz erkimen (balasy úshin be,
basqasy úshin be, bul tusta esep emes ) berilse bolǵany. Kek qaıtyp, jalǵasyn
tappaıdy - sebebi Kejimniń «ózi» berildi, zorlyq bolǵan joq, tutqyndar qysym
kórgenimen qan shyqpaıdy dep oılady.

5 - kóriniste biz Kejim
men Bekter arasyndaǵy erterektegi bir qańqý sózdiń kýási bolamyz. 1- kelinshek:
«…Kóner jerde kergime, kónbes jerde búgilme. Kezinde barǵan qoınyńa». Kejimniń
kelispeske amaly qalmaıdy. Kelesi kóriniste Bekterdiń Sarynǵa: «
Qaqtyń aýylyn qulan, balanyń ákesin sheshe bilgen durys qoı ózi… Shesheń bizden
ketken… Bir oraıda jıensiń-aý sen maǵan» - degen tustary qanshama oı ıirimderine
jetekteıdi. Neni meńzep, neni tuspaldaǵany bir ózine ǵana aıan: sezgeni me
álde  sezigi me, jıenge burǵany – aıaǵany
ma… Qanshama sheshim tabýǵa múmkindik berer astarly oılar jatqan joq pa!.. Bekter
kektiń sebebin aıtpaı turyp, Saryn men Serige shart qoıyp: «Qazannyń aqtyǵyna»
bastarymen jaýapty bolatyndyqtary úshin kelisimderin alyp alady. Prolog
qaıtalanady. «Kirshiksiz» - dep, júrgen áke kúnáhar, «Qabylan» - dep júrgen
Qazan qorqaý bolyp shyqty. Kómbesi tereń qupııa oıynnyń syry ashyldy. Ýádeniń bir
aty – ajal. Maıysqaqtyǵy úshin Seri ajal qushty. Ánsheıinde aıǵaıshyl, jeme-jemge
kelgende jymysqy tirliktiń tabary osy. Bekter oılaǵan oıynnyń sharty buzyldy.
Qan tógildi… Kelesi kórinisterdegi Bekter men Kejimniń, Kejim men Sarynnyń
arasyndaǵy ótetin sahnalar Asqar Súleımenov dramatýrgııasynyń eshkimge uqsamas
erekshelikterin, óreli sózdiń órisi men fásafalyq oıdyń tereńdigin kórseter
tustar. Jyraýlyq úlgidegi tolǵanystar, sheber órilgen sheshendik sóz tirkesteri
men astarly uǵymdar - buryn qaıtalanbaǵan jańa teńeýlerge baı sıpatta sheshim
tapqan:

 

                Kejim. …Saryn? Alpys eki shildeńdi

                                  Qańtar qapsa
men kimmin?

                                  On eki seniń
músheńnen

                                  Qunar qashsa
men kimmin?

                                …Marqasqa seniń
ákeńniń

                                   Shańyn jutyp
qalatyn

                                   Tez barlyǵar keı
jaby

                                   Basyn jerge
salyp ap

                                   Saýyrlap
meni qýǵanda

                                   Qaıyrylyp janar
tósesem -

                                   Jańǵyz Saryn
julyn-aı
-

                                   Myna da
Kejim,

                                   Men kimmin?

           Nemese,

Bekter.  Shıden sulý tamyrly joq

               Úki shashaq shısiń ǵoı sen-

                Ne turys
bar?

                Basqa emessiń sylanatyn.

 Kejim.   Kekiredeı ay jegen-

                 Burqyrasa

                 Sary sıyr ish tastar

                 Bir týma sendeı býradan

                 Bota almaıtyn

                 Sharam qaısy… ( paýza ).

                 Aıt alymen alaıda;

                 Oıyń
bar ma áli de

                 Taǵy
qanǵa malynyp

                 Áli de jan shyǵaratyn? –degen
joldardaǵy tyń teńýler kózge sýret bolyp kórinip, kúı bolyp estilip turǵan joq
pa? Aıtaryn nyqtap, sózin shegelep úırengen Bekter tilegin «syzylsada» synalap
jetkizdi. Qulynynyń amandyǵy úshin Kejim kóndi. Saryn kórdi. Túsindi. Kektiń
órtine orandy…

Saryn.  ...Sókpegeı.

                   Ákege emes,

                   Astamdyqpen azar qylǵan aınalasyn

                   Saǵan da emes,
analyǵyn áıel jeńgen

                   Áıeldigi
qaınaǵasyn;

                   Oǵan da emes – Bekterge

                   Ósh almaqqa bekingen;

                   Kókke mynaý qanypezer,

                   Sýǵa saıqal syldyraǵan,

                   Taýǵa anaý tunjyraǵan
mazardaı-

                   Julynymmen juldyzdaı bop

                   Alyp qashyp, aǵyp qashyp
barady

                   Aqyl da emes,
sezim de emes

                   Ózi,

                   Ózi- syńaryndaı tabıǵattyń
KEK degen.

  Kejim.Umyt. Umyt
– tabıǵattyń sadaqasy,

                    Kóleńkesi KEK degen.

                    Daýalamaı turyp
em.

                    Bekindirdiń. Men ketem.

   Saryn.
Sókpegeı

Estidim de tyńdap
qana qoıǵam joq.

                    Tastamaǵam. Tastamaımyn
sózińdi.

                    Bolsyn, qalsyn tabıǵat pen
bolmysyń.

                    Eshkimge emes –

                    Men endi, myna ózime
kektenem.

                    Týǵanyma kektenem.

                    Týǵanyńa kektenem.

                    Men ketemin.

                    Sen ketpeısiń - men ketem.

Tragedııalyq áýenge toly osynaý joldarda
kektiń de jaýaby sheber órnektelip tur-ǵoı. Bekter
degenine jetti. Kejim men Saryn jalǵan dúnıeniń jasandy namysyn tárik etip
tastap ketti. Kegi qaıtty ma? Joq. Ózi de túsindi. Qazannyń
qasıetsizdiginen asa almaǵanyn kesh bildi. Sheginerge jol qalmady. Endi alda
qandy soǵys, urpaqtarǵa
jalǵasar KEK-terdiń qyrǵyny tur. «Jaý azǵanda
- jigit tozǵan. Jaqynymen jattaı jaýlasqannyń kúni osy». Bul
Bekterdiń sońǵy túıgeni. Avtordyń da fálsafasy osy.

Pesada kóterilgen suraqtar adamzat
aldyndaǵy keleli máselelerdiń biregeıi. Ot basynyń qaqtyǵysynan bastap álemdik
soǵystarǵa deıin toqtaý bermes, kelisimge kóndirmes kúsh – KEK. Qurbandyq
- urpaq. Saryn. Kejim men Shuǵadaı
analardan órbir keler urpaq. Jeńgen - Kejim. Ana. Analyq sezim, paryz. Jeńilgen
Bekter men Qazan.
Ózgeni óz ıleýine kóndirmek bolǵan «órkókirektik»
baılamǵa boı aldyrý. Abyl men Qabyldan beri
súıegimizge sińip qalǵan qastandyq pen kek degen uǵymnyń
nege aparyp soǵaryn  jaqsy bilsek te,
sheshimin taýyp, kelisimge keler kezeńdi ótkizip alyp, ókinetinimiz ne? El
namysyn oılar tustarda,
óz namysymyzdy tý ǵyp kóteretinimiz ne? Táńirimizdi tanyp, táýbemizge kelmek
bolyp meshit salamyz da, aram oı, haıýandyq áreketterimizben lastaıtynymyz ne?,
t.t. kóptegen suraqtar
pesany oqyp bolǵannan keıin uzaq ýaqyt maza
bermeıdi. Avtor oqıǵalar tizbegi men shıelenisti pesanyń sońyna deıin shırata
otyryp, bir sátke bosańsytpaı jetkizedi. Ashyq qımyldan góri, astarly árekettiń
sebep-saldaryn ashady. Taǵdyr tarazysynyń synyna túsken keıipkerleri kesek-kesek
tulǵalar.
Árıne, ár pendeniń erlikke de, ezdikke de barar tustary
bar. Ol árketin aqtaıtyn óz shynydyqtary jáne bar. Qattynyń
jibip, qaısardyń qaıyrylar tustary da
jeterlik. Pesadaǵy irili-usaqty qaı
obrazdy alsańyz da osy elekten ekshelip ótken keıipkerler. Kezdeısoq keıipker,
kezdeısoq áreket joq. Qatygezdikten týǵan bir qylmystyń
sebep–saldaryn  sýyrtpaqtaı otyryp,
álemdik uǵymdarǵa,
fálsafalyq tereńdikterge barady. Klassıkalyq týyndylardaǵy tragedııalardyń
túp-negizi - KEK. Osyny jaqsy sezigen avtor naǵyz sheberliktiń shyńynan kóringeni
anyq. Joǵaryda atap ketkenimizdeı ár sózi men sóılemi maqal – mátelge bergisiz
sóz qudiretin
moıyndamasqa sharań qalmaıdy. Belgili ádebıet zertteýshi ǵalym Zeınolla
Serikqalıevtyń: «…Bul teatrǵa qyzyqtaý úshin keletin kórermenniń
qoljaýlyǵy emes, ámanda óz arymen ózi arbasatyn, sahna sazyna berile otyryp, oı azabyn qatar keshetin salıqaly sezimder enshisi
bolmaq»
- degen, tujyrymyna
tolyǵymen qosylasyń.

Álemdik dramatýrgııa tarıhynda ortaq
taqyrypqa úsh tragedııa men bir dramadan turatyn tetralogııa
arnaý kóne grekterden belgili (Eshıl, Sofokl). Qazaq
dramatýrgııasynda «Sıtýaııalar» úshtaǵany (trıptıh) joǵarydaǵy dástúrdi ustanǵan
alǵashqy sátti jazylǵan shyǵarmalar ekeni sózsiz. «Jetinshi palata», «Qyzdaı
jesir – shtat qysqartý», «Tórt taqta – jaınamaz» árqaısysy óz aldyna jeke-dara
bólek týyndylar bolyp kóringenimen, tálkekke túsken taǵdyrlardy baılanystyryp turǵan
ortaq úndestik bar. Ol - qoǵamdyq júıe (sıstema). Jetpisinshi – sekseninshi
jyldardyń áleýmettik ahýaldary (bylyqtary, Asqarsha aıtsaq «marazmdary»)
men indetteı jaıylyp etek alǵan oqıǵalary.

«Jetinshi palata» - naǵyz halyqtar
dostyǵynyń kýásine aınalǵan palata. Ár ult ókilderinen quralǵan emdelýshilerdiń
jeke bastaryn sóz ete otyryp, avtor ult pen el taǵdyryn qozǵaıdy. Atoı shaldan
bastap, ájesinen ózge eshkimi joq Rahatıkke deıingilerdiń ortaq úıi osy jetinshi
palata. Túrmeden aıyrmashylyǵy atynda ǵana. Emhananyń maqsaty maskúnemdikten
jazý emes, «tárbıeleý». Bul qoǵamdyq júıeniń ustanymy, ıdeologııasy. «Osy jurt
nege ishedi? Nesine jetisip ishedi? Nege?» - dep, kúıinip júretin bas dáriger
Mıagkovtiń ózi faktilerdi tizgennen aspaıdy, artyq áreketke barmaıdy. Bul esebi
túgel, «ermegi» bar adamdardyń eńbek tártibi, kún kórýiniń amaly. Qoǵamdyq
júıeniń qalyptastyrǵan «shúkirshiligi» osyndaı. Ashynǵansyǵanymen, aıǵaıdan aryǵa
barmaıtyn jan. Bul qoǵamnyń ózine paıdaly, ózgege jeleý eter «demokratııalyq
tárbıesi». Atoı shaldyń aıtýynsha: «Jaqsy adam. Bir sıstema beredi de qoıa
beredi». Sebebi bul soıalıstik qoǵamnyń adamdarǵa degen «qamqorlyǵy».
Mıagkov aýyrýlarǵa qamqorshy bop, terapevti(otyryp qalǵan kári qyz) ursyp
qorlasa, terapevt Jumatty qorlaıdy, medbrat aýyrýlardy kelemejdeıdi. Qoǵamdyq
júıeniń joǵarydan tómen qaraı satyly basqarýynyń kórnekti úlgisi. Psıhıatr men
Jumat arasyndaǵy áńgimede óner men ǵylymda kezdeser «ishkish ıntellıgenııanyń» -
stress týdyrar keleńsizdiktiń sebepterin saralap beredi. «...Bilem: erigip
ishetinder jetkilikti. Olardyń deni ıntellıgenııa. Ásirese hýdojnıkter men
jazýshylar. Ishý olarda saltqa aınalǵan. Ekinshi top: joqtan bar, azdan mol jasap,
ony sebep deńgeıine kóteretinder. Eki somnyń beldigin on somnyń bótelkesimen jýady.
Úshinshi top: ishýge quqy barlar. Bul toptyń negizgi kontıngenti – basynda dramasy
barlar...» - dep, topqa bólip, ishýdiń birinshi sebebiniń úsh sebebin ashyp beredi.
Bul jalpy sol kezdegi, tipti qazirde kezdeser sebepter. Jyndyhanadan qashyp
shyǵyp, burynǵy jatqan jeri narkologııalyq emhanaǵa kelgen jas jigittiń myna
sandyraǵyna kóńil aýdaryp kórelik: «...ǵafý ótinemin. Asyǵyspyn. Búgin
parlamenttiń májilisi bar edi... sóz sóılemekpin. Bir eldi qorǵaǵan
bop, qorǵaǵan elin basyp alý – ımperıalızm!.. Parlament – demokratııa! Emes.
Imperıalızm!..».  Bizder ómir súrgen jáne
súrmek qoǵamnyń syrtqy saıasatynyń sıpaty osy emes pe?! Bul sózderde KSRO-nyń
Vengrııa, Chehoslavakııa, Aýǵanstan men Sheshenstanǵa, AQSh-tyń Vetnamy bar, basqa munaıly
elderge degen «demokratııany
qorǵaý qamqorlyǵy»
aıtylyp tur.

Jumat (tarıhshy), qyrǵyz Kelisov (jazýshy), ózbek Órkiovterdiń (saýdager)
arasyndaǵy pikirtalastar eldik erekshelikter men ulttyq uǵymdardy saralaıtyn
tustar. Abaıdyń: «Adasqan kúshik sekildi, ulyp jurtqa qaıtqan oı» degen sóziniń mánin
saralaý arqyly taǵdyrlary men tanymdary ártúrli adamdardyń bolmysyn, solar
arqyly ulttyń qaıda quldyrap bara jatqanyn bir-aq aýyz sózge sıǵyzyp turǵan joq
pa! Ár keıipkeriniń ómirbaıanyn bir-bir sóılemdermen uǵynyqty etip berýde
sheberlik tanytqanyn ańǵarý qıyn emes. Mysaly, bozbala Rahatıktiń ómirin:
«..Ákeń tiri bolsa osyndaı kúıge túser me eń? Shesheń sol ketkennen mol ketti.
Seniń oǵan keregiń bolmaı qaldy...» - dep, kúńirengen kempir arqyly jetkizse,
Atoı shaldyń jan qaıǵysyn: «...Qabyrǵańa batatyny jalǵyz nemereni jalǵyz shalǵa
jibermeıtini. Ózimizdiń eldiń-aq qyzy edi... Bir úıde bir ózim ne isteımin?
Sosyn ishem... Qyz beıbaqtar shaqyrady, biraq qaıtip baram? Sosyn ishem... Qazaq
úshin qyzdyń qolynda turǵannan artyq pazor bar ma? Ásirese er adamǵa. Sosyn
ishem» - dep, ulttyq uǵymnyń tyǵyryqqa tirelgenin, kúıreýge shaq qalǵanyn sonshama
qanyqty boıaýlarmen dál bergen. Nemese hatyna senip, «jazylmas dertti» jannyń
qasynda bolyp, taýqymetin bóliseıin dep, qyzyn jetektep Kókshetaýdan jetken
Seregınanyń mazaqqa ushyrap, aq nıet, adal seziminiń taptalar tustary da
tebirentpeı qoımaıdy. Bul jerdegi Skoptiń mazaǵy – tek kúlki ǵana  emes, aıaýshylyq, adamgershilik, uǵymdardyń
taptala bastaǵany aıtylyp tur. Al, Jamal men Sárýár arasyndaǵy qatynastar jar
tósegine opasyzdyq emes, senimi ólip, sezimi semip bara jatqan jannyń (Jamaldyń)
jan-dármen  áreketi, jan aıǵaıy.
Fınaldaǵy Jumattyń telefon arqyly Jamal jáne ulymen sózine nazar aýdaralyq:

Jamal. Men...

Jumat. Da...

Jamal. Men qurydym,
Jumat...

                                Jumat
úndemeıdi.

Bala. Bolnıadan
shyqtym. Búgin shyqtym, papa.

Jumat. Da.

Bala. Papa-aý?..

Jumat. Da.

Bala. Papa-aý?..
Papa-aý?.. (Jumat trýbkany qoımaıdy, jaýap
qatpaıdy)
Papa-aý? Papa-aý?.. (sholaq
gýdoktar).

Bir januıadaǵy úsh birdeı jannyń
daǵdarysyn, dramalyq sıpatyn berip ǵana qoımaı, alýan túrli oıǵa, kórkemdik
sheshimderge jeteleıtini sózsiz. Zardap shegetin – urpaq. Bir kezderi orys ıntellıgenııasy A.P.Chehovtyń «6 palatasyna»
den qoıǵan. Asqar, zamannyń syn kótermes kezeńiniń kelgenin, qoǵamdyq júıeniń dertke
shaldyǵyp, jekelerdiń júıkesiniń juqarǵanyn meńzep, pesasyn «7 palata» - dep
atady. Aýyrý asqynsa... Qazir jolaıryqta turmyz...

«Qyzdaı jesir –
shtat qysqartý»
- «Barlyǵy
adam ıgiligi úshin!» - dep, jar salǵan qoǵamda otbasy – otan, urpaq, ar-uıat,
aqıqat, borysh degen uǵymdardyń aty qalyp, zaty qoǵamdyq júıege saı basqasha bir
sıpat alyp, dertke aınalýyn ashyp beredi. Bas keıipker darynsyz jazýshy, «el
sózin sóıleıdi» degen Máliktiń paıymdaýynsha: ómir – saýda. Tirilik – sát.
Jalǵyz sát.  «Sátinde alyp qalmasa
alynardyń bási túsedi. Ómirde qysqarýǵa túspes úshin ólik attaýǵa da, bolmasa
Tábıev sııaqtylardyń tabanyn jalaýǵa da daıyn bolý kerek»
qaǵıdasymen ómir keshetin ol - eldik múddeni, azamattyq uǵymdy ne qylsyn.
Mundaıdyń talaıyn kórip júrgen halyq áli de úmittenip, aldanýdan jalyqpaıdy.
Máliktiń áıeli Rıtanyń syrqatyn(shynymen aýyrý ma, álde kúıeýi oılap tapqan,
Rıta oınap júrgen oıyn ba?..) sheber paıdalana bilýi, jalǵyz ulyn «qamqorlyqpen
ómir súrýge tárbıeleýi», ıntervıýin jazyp bergen jýrnalıspen aradaǵy bótelke
týraly, tipti gazy qashqan «Saryaǵash», til parqy, naryq týraly dıalogtary
kúlkige kómgenimen, kúıindireri kóp kórinister.

Oqýǵa túse almaı, túskenderi oqýdan keıin mamandyǵy boıynsha qalada
qalǵan qazaq jastarynyń, ásirese qyzdardyń arman-úmiti ıt-tirliktiń ıleýine
túsip, ómirdiń tezine kónip, aqyry jataqhanadan tıetin adam aınalmas bir
bólmege qol jetkizý úshin nebir qurbandyqqa baryp júrip ómirlerin ozdyryp alady.
Úrııaniń sózimen órnektesek: «Ótirikten sharshadym... Qazirgi qyzdardyń kóbine baq
pen baqyt shot jelkeniń shuńqyryndaı bop qaldy». Naryqtyq uǵym bılegen jerde,
uıattyń ózi áıelge bitken murttaı  bolyp
kórinedi. Urqııa aıtpaqshy: «...shyndyq, ádildik degenderiń shap jýar mochalka bop
ádire qalǵan» zaman. Ómirdiń ózi qysqartý. Ómir shtatynan jeke adam bylaı tursyn
rýly el, taıpalar men ulttar qysqartylyp ketken. Qalaı ómir súrý kerek? Las
bolsada tasqynǵa kózdi jumyp qoıyp ketý qajet bolar?..  On bes jyl oqytqan «senimniń» kertekeniń
sútine aınalǵan shaǵynda ne istemekke kerek?.. Jas kelip, jalǵyzdyq taıaıdy. Jar
súımegenimen, jibi túzý erkekten perezent súıýdi maqsat etken Úrııaǵa keregi
bolashaq nárestege «parasatty»
qalamger ákesi aty-jónin berse bolǵany. Ózge eshteńe talap etpeıdi. Eldik pen
azamattyqtyń úlgisin kórseter Málik: «Zaman – jel, pende – seleý... Men
buqyshpyn» - dep, taıyp ketýi, «...turqy qozydaı ǵana bola turyp, shókpegen
túıege minip» alatyn Dárisin maqtaýy, nemese «Ulylyqtyń ózi sizge talasady»
dep Sátovqa kópshik qoıyp óz degenine qol jetkizýiniń barlyǵy qur kórinister
emes, keıipkerdiń is-árekti arqyly avtor qoǵamnyń sıpatyn ashady. «Qoǵamdy qatty
kirletip aldyq-qoı» - dep, «qynjylatyn» Tábıevtiń, partııa bıligindegi
adamdardyń alaıaqtyq áreketterin, paraqorlyq pen sybaılas jemqorlardy qalaı
jazalaý kerektigi jaıly Lenınniń buryn jarııalanbaǵan jazbalarynan ıtata
keltire otyryp, sarkazm aralastyra jetkizer tustardaǵy oılar – osy dramanyń
kókeıkesti maqsatyn aıqyndap tur... Pesadaǵy shtattan qysqartylǵan – dúnıe
esigin áli ashpaǵan tórt aılyq náreste! Urpaq!
Túptep kelgende – ult! «Zamanymyzdyń ar-ojdanyna» aınalǵan partııaǵa kandıdattyq
blankanyń ózi satylyp berilgen tustarda, avtor aıtqandaı aqıqattyń ádire qalǵan
kezeńderiniń
kesiri urpaqqa tıedi. Fınalda: «Oıpyrmaı, qazaqtan ótken balajandy halyq joq,
olar da óstetin bolǵany ma? Sonda bular qaıtyp ósedi? Qaıtip ónedi? ...Jarty
jasqa kelip qalǵan náresteni qurbandyqqa shalǵansha alǵan aılyǵyńa qaqalyp
ólmeımisiń, ádire qalǵyr!.. Iesiz áıel – egesiz el! Egesiz elge ne istemeıdi.
Talaıdy ony. Talan-tarajyǵa salady» - dep, jaǵasyn ustap zar qaqqan ózge
ulttyq(jasyryn túrde ota jasap, bala túsirgen) kempirdiń sózinde sekseninshi
jyldardyń basyndaǵy kóptegen oqıǵalardyń saıası astary jatqanyn tanyp-bilýdiń esh
qıyndyǵy joq. Imperııanyń jaýlaý saıasaty men ult taǵdyrynyń sıpaty jatyr.

«Tórt taqta –
jaınamaz»

drama-dıalogy bir táýlik ishinde, keshki kóz baılanar ińirde bastalyp, kelesi
kúngi ińir qarańǵylyǵy aralyǵynda ótedi. Aýdan irgesindegi áldebir otardy
talan-tarajyǵa salǵan basshylar, «sanaq komıssııasy ketkenshe» degen syltaýmen,
shetkeri jatqan Toqtasynnyń otarynan eki júz saýlyqty alyp ketedi de, etke
ótkizip, pulǵa aınaldyryp jiberedi. Artynsha «jep qoıdyń» - degen jalamen ózin
isti qylyp, aýdanǵa tergeýge aıdap áketedi. Aı-kúni jetip otyrǵan aýyraıaq
Kelini men ıtteri Qutjoldy úıge tastap, jalǵyz ulyn izdep – Shal, sońǵy alty aı
boıy kelmegen zeınetaqysyn izdep – Kempir, maı tasıtyn traktordyń jelkesine
jarmasyp aýdan ortalyǵyna sapar shegedi. Burynǵy ımandylyqtyń ordasy bolǵan
meshit, búginderi bir qalyptan shyqqan(shtampovka) qýyrshaq jandardyń mekemelerine
aınalǵan. Raısobes, Raıfın, Raıstat, RaıZAGS, Sot ornalasqan. Olardyń túr-túsi,
tynys-tirligi, sóz máneri, tipti kıgen kıimderine deıin uqsas «qoǵamdyq
úlgidegi» jandar. Bar sanaly ǵumyryn «Otan úshin! Jarqyn bolashaq úshin!» - dep,
túsinip kelgen qart maıdanger, eńbek ardageri Seıitnásim ulyn arashalaı almaı,
«jalǵyzynyń qylmysyna kýágerge» aınalyp, jer bolyp, rýhy kúırep shyǵady. Ómir
boıy senip kelgen, kóńiline medet tutqan uǵymdarynyń kúli bir-aq sátte kókke
ushady. Kúıreıdi. Aqıqattyń arashashysy deıtin ádil sottyń ózi prokýrordyń: «Sotty
saılaıdy. Prokýrordy taǵaıyndaıdy. Saılanǵannyń quıryǵy - ótiriktiń quıryǵy.
Bir-aq tutam!. Al, taǵaıyndalǵan taǵaly at. Oǵan aqpan-qańtardyń da kók muzy
qater emes!» - degen dáleline eshbir ýáj aıta almaı kúmiljip qoljaýlyq súldege aınalady.
Mundaı qoǵamdyq sot qurylymynan ádildik izdeýdiń ózi ábestik. 1932-37 men 1968
bar, basqasy bar osy bir oıdy dáleldegen joq pa?! Qazir de sol úrdisten
asqanymyz shamaly. Eski arnamen aǵyp kelemiz. Sonyń ózinde
de «aq
jeńedige»
senip kelgen, kónbis halyqpyz...

Ulttyq saltty bekem saqtaǵan Hadıdja (qazaqshasy-Hadısha) kempir, ózine
tıesili zeınetaqysyn alýdyń ornyna tirilerdiń tiziminde bolmaı shyǵady. Tipti
qoǵamdyq mekemeniń ákim-qaralaryna, Asqarsha qaıyrsaq: «...otyra-otyra,
oılamaı-oılamaı, qaqsaı-qaqsaı, alaqan-ókshesine deıin túk pen múk basyp ketken
akselerattaryna...» óziniń tiriligin dáldeı almaıdy. Bul degenińiz – ulttyq
ustanymdar men salt-sanyń óshkeni. Kempirdiń sońynda tabytqa jatýy, Shaldyń
jaınamazǵa jyǵylǵanymen fatıhasynan jańylýy - Prokýror aıtqandaı: «Ósh dese
óshetin, kósh dese kóshetin qazaqtyń» jetken jeri. Kókjıeginiń shegi.
Ortalyqtan(Máskeýden) kelgen qonaqtyń kóńilin aýlaýǵa ańǵa shyqqan óńsheń
jandaıshap qazaqtardyń jaǵyný úshin: «Tekesin atyńyz, tekesin! Tekesinen aıyrlǵan
ańnyń ózi mal bop ketedi!» - deýi, ultsyzdaný emeı nemene?! Jan ushyra qashqan
kıikter men bytyrlata atqan oqtan Kelin ishin basyp, úreı qushaǵynda únsiz
qalady... Qutjol bezip ol ketti... Tumsa qozynyń mańyraǵan daýysy ǵana qaldy...
Taǵdyr taýqymetin tartar taǵy da sol, dúnıe esigin qaǵyp turǵan – urpaq!

Idealy kúırep, ımansyzdyqqa bel aldyrǵan
eldiń taǵdyry osy bolmaq. Jeke adamnyń kúıreýi – qaýymnyń, halyqtyń, ulttyń
kúıreýi. Betperde kıgen laýazym ıeleri óz «rolderin» oınaýmen kún keshýdiń
tásilin jaqsy meńgergender. Trıptıhte qurbandyqqa shalynyp, aıaq asty bolǵan –
qazaqy tektilik pen ımandylyqtyń ay aıǵaıy bar. Jylqy minezdi qazaqtyń taǵdyry
jatyr. «Shyndyq jeńedi» degen - qurǵaq sóz, jalań ıdeologııa. Ádilet qashanda
qýatty qorǵaýdy, qoldaýdy qajet etedi. Óz paıdasyn oılaǵandar oǵan eshýaqytta
bara almaıdy.

Ónerdi ar-uıatyna balap ótken Asekeńniń taǵy bir týyndysy – «Erýlik» pesasy. Bul shyǵarma - ónerge
ógeı bala bolyp kirip, tól balasynyń jolyn keser kemtalanttar jaıly. Kókekteri
haqynda. Jaqııadaı dúmsheligin – darynǵa, qyrttyǵyn – qasıetke balap saýdalap
júrgender týraly. Ár pesasynda ónerge baılanysty tereń oı tastap júrgen Asqar:
«Ómirdi
búldirgennen ónerdi búldirgen jaman» («Kek»),
«Kemtalant bolǵannan, beıtalant bolǵan jaqsy. Beıtalant – beıtarap. Al,
kemtalanttyń aralaspaıtyn jeri joq» («Tórt taqta –
jaınamaz»), «Kúshenshektik te óner shyǵar, biraq, Óner – kúshenshektik emes!» («Erýlik») dep, saf-taza óner úshin kúresip ótti.
«Erýlik» sol jaıynda. Bar aıtar oıy ay mysqylmen órnektelgen. Ózi alǵy sóz
retinde alǵan B.Brehtiń: «Kogda dýmaet sapogı, mozgam prıhodıtsıa marshırovat»
degen sóziniń astaryn ashar, aqıqatyn jetkizer pesa.

As.Súleımenov pesalary kez-kelgen úlgide,
kez-kelgen sheshimde qoıýǵa múmkindik beretin, erkindikke jeteleıtin, qatparly sóz
astarlarynan san-qıly oı tabýǵa múmkindigi mol shyǵarmalar ekenine eshkimniń
kúmáni de, daýy da bolmaq emes. Qunarly sóz, qundy oıdyń naǵyz qoımasy deýge
bolady. Minezge toly kórinister eń aqyry remarkalardan da aıshyqtanyp kórinip
turady:

«Kekte» kektiń
kezegin kútip turǵanda – Bári
únsiz.Sahnanyń oń buryshy qan quıǵandaı, qan-qyzyl reń alady. Baıǵyzdyń daýysyna
dombyranyń úni qosylady. Tunyp turǵan sýret pen saz emes pe!

«Jetinshi palatada»
- Jamal osy tustan bastap ózgeredi.
Epızodtyń sońyna deıin túrli-túrli qalypqa túsedi. ...Sý ishedi de, mańdaı terin
súrtip ap ornyna otyrady. ...Júıkesi ábden shıratylǵan, endi ony toqtatý múmkin
emes... nemese  Medsestranyń ashý qysqany sonshalyq – oryssha sóıleıdi...

«Qyzdaı jesirde» - Úrııa kelmeıdi. Biraq, kelerin, kelgisi
kelerin, kelmeı qoımasyn dıvanǵa jaqyndamaı-aq, sharýasymen aınalysyp júrip-aq
oınap beredi... Qanshama psıhofızıkalyq áreket jatyr.

Málik in túbinen
shyqqandaı basyn ońdy-soldy silkip alady; jumyrlap, shymyr aıtady.
...esik
jabylar-jabylmastan Málik ishke kiredi. Joǵary ótedi, amandasady; Tábıevke qos
qolyn, Ahanovqa bir qolyn beredi. Ahanov Málikke qos qolyn beredi...  Mine sizge minezdiń sıpattamasy. Mundaı
áreketti remarkalardy kóptep keltirýge bolady.

Asqar Súleımenovtyń dramatýrgııasy men
shyǵarmalary sanymen emes, sapasymen, ózindik daralyǵymen, tereńdigimen,
kórkemdik deńgeıimen, jazylý úlgisimen erekshelenedi jáne ýaqyt ótip, ómir kóshi
ozǵan saıyn qundylyǵy arta berer asyl qazynamyzǵa aınalary haq.

                                                                                                                                               6-qarasha
2000-jyl.