Rejıssýra jáne akter oıyny

Sahna – qııalymyzdan týyndaǵan jasandy ómirdiń sıqyrly keńistigi. Óner adamnyń qınalyp qamaý teri alynatyn da, qulashyn keńge salyp rahatana shabatyn da alańy. Qoıylym - akterdyń oıyny bolǵanda, rejıssýra – katalızator. Akter men avtordy tabystyrýshy. Akter – sahnadaǵy usynylǵan shartty jaǵdaıǵa sáıkes: sózimen, is-qımylymen áreket etýshi. Rejısser qolyndaǵy avtorlyq tekstke laıyqty qoıylymdy oılap tabady. Sahna keńistiginde akterlarǵa qalaı oınaýdyń, qandaı oı aıtýdyń jolyn kórsetedi. Avtordyń sózderin meıilinshe qamqorlyqpen zerdeleı otyryp, pesadaǵy oqıǵalar men oıǵa kórermenniń kózimen qaraıdy. Al, akterlar onyń eń basty áriptesteri, shyǵarmashylyq oıyn iske asyrýshy murattastary. Olar pesaǵa óz keıipkerleriniń kózimen qaraıdy. Qos sýretkerdiń aralaryndaǵy aıyrmashylyq osynda ǵana. Sahna – akterlarmen birlese otyryp óner týyndysyn dúnıege keltirer arpalys maıdany (alańy). Aıtylar sózdiń sebebi men nysanasyn taýyp, astaryn ashý arqyly avtorlyq oıǵa qanamyz. Tekstti tereń túsiný – keıipkerge qajetti áreketti tabýdyń basty sharty. Tabylǵan is-áreketti aqtaı bilý sahnalyq beıneniń jan-dúnıesine kirip, psıhofızıkasyn seziný. Bul «seziný» keıipkerjandylyqqa ashylǵan jol. Aıtýǵa ońaı kóringenimen, muny iske asyrý kóp ter tógýdi qajet eter azapty izdenis ekenin siz ben biz jaqsy bilemiz. «Kiltin taptym, esikti ashytym, ishine kirdim» - deıtin zańdylyqtyń ónerge onsha úılese bermeıtini bar. Qupııaly qulyptyń kiltin bizdiń ózimizdiń jasaýymyzǵa týra keledi. Sondyqtan árbir kórkem týyndynyń ózine ǵana tán jeke-dara kilti bolady. Rejısser úshin avtor da, akter de jeke-jeke qulyptaýly syr-sandyq.

Akterdiń keıipker somdaýdaǵy izdenisteri jaıly K.S.Stanıslavskıı men ózge teatr qaıratkerleri kóptegen eńbekterin jazyp qaldyrdy. Sol eńbekter boıynsha bárimiz bilim aldyq. Sol eńbekterge súıenip shákirtterge dáris berip júrmiz. Ol týraly joǵaryda «Áreketke kóshý», «Rejısser oıyn júzege asyrýdaǵy áreket pen usynylǵan shartty jaǵdaıdyń ózara baılanysy» bóliminde aıtyp óttik. Akter qaı jolmen daıyndalsada, eń aldymen óz keıipkeriniń sol sózdi aıtýǵa sebepker bolǵan ishki qısynyn (vnýtrennaıa logıka) izdep tabýy kerek. Tabylǵan bir ǵana sebeppen shektelip qalmaı, taǵy basqa dálelder tizbegin tabýǵa, keıipkerdiń uǵymynan da aýqymdy dárejege, sýretkerlik satyǵa kóterilýge tıisti. Teatrdaǵy akter óneri - onyń sahnadaǵy jasaǵan beınesimen erekshelenetindikten, ol eń aldymen áriptesterin «kórip», aıtylǵan sózderdi «estı» bilýi kerek. Akter - ánshiler sııaqty tek qana oryndaýshy emes. Ol eń aldymen ózindegi sýretkerlik qasıetti qalyptastyrýshy. Bul bilim men biliktilik, talpynys pen tájirıbe arqyly keledi. Onan keıin óz keıipkeriniń avtory. Bul endi sahnalyq beınege baılanysty izdenister men tapqandaryńdy talǵam tarazysynan ótkize bilý.

Meniń túsinigimde, naǵyz rejısser akterlaryna sahnada ne isteý kerektigin kórsetip, óz istegenin «sol kúıinde aına-qatesiz qaıtalaýdy» talap etpeıdi. Ózine neniń qajet ekenin akterlarǵa sezindire bilýinde. Ony sezingen jaqsy akter qalaı áreket etýdi ózi oılap tabady. Akterge «jandy qýryshaq» turǵysynan qaraýǵa múlde bolmaıdy. Keıde kóptegen akterlar dıktat rejısserdiń ámirinen «japa shekkenin» aıtyp júrsede, sonyń «aıdaýyna» kónip, jumys istegendi unatady. Mundaı qoıylymdardan aýyz toltyryp aıtatyndaı akterlik jumysty kórmesekte, keıde tamasha rejısserlik qoltańbany tanýǵa ábden bolady. Tipti keıde jurt jappaı maqtap jatady. Sonda qalaı bolǵany? Bul jerde rejısserdiń talaptaryn akterdiń, meıli ol marıonetkı retinde oryndaýshy bolsyn, belgili bir mánge, astarly oıǵa toltyra bilýine baılanysty ekenin ańǵarý qıyn bolmas. Akter tipti «jansyz zat» retinde de kórermenin oıǵa, tebireniske toltyra alady. Sahnadaǵy akter qolǵa ustaıtyn buıymdy(rekvızıtti), ne bolmasa jıhazdy oınasa da eń bastysy sol zattyń kórkemdik beınesin tabýy shart. Sol úshin shákirtter oqý proessi kezinde osyndaı jansyz zattar týraly arnaıy taqyryptarǵa etıýdtar qurastyrady. Solaı degenimizben kórermenniń sahnadan tiri, et pen súıekten jaralǵan, bir basynyń qýanyshy men qaıǵysy ózine jeterlik keıipkerdi kórýge keletinin umytpaǵanymyz jón.

Akter ózgeniń (keıipkerdiń) jany men qanyn boıyna daryta alǵanda ǵana sahnalyq beıne jasaı alady. Keıipkerdiń qasıetterin tolyq meńgergen kezde, onyń sóıleý máneri de, júris-turysy, baǵalaý sátteri de ózgeriske ushyraıdy. Aldymyzda syrt pishini akterge uqsas bolǵanymen jan-dúnıesi múldem ózge adamdy kóremiz. Konstantın Sergeevıch ónerine tánti bolyp, bas ıgen Beıjin operasynyń uly akteri Meı Lan-fan ómir boıy áıelderdiń qaıtalanbas beınelerin jasap ketti. Er adamnyń áıelderdi beıneleýi buryn barlyq eldiń teatrlarynda bolǵanymen dál Meı Lan-fandaı bıiktikke jetkeni joq bolar. Árıne, bul qyrýar eńbektiń jemisi. Paıymdaı bilgenge akterlik darynnyń baǵyndyrmas bıigi bolmaıtyndyǵynyń dáleli. As.Súleımenovtiń: «Daryn – jynys talǵamaıdy. Murat Nurásilov Baıandy da qatyryp oınaı alady» - dep ázildep aıtqan sóziniń aldyńǵy sóıleminde shynydyq jatyr emes pe!

Rejısserdiń basty mindetteriniń biri – sahnada ózara senim qalyptastyrýynda ekeni anyq. Bul kúnderi akterlardyń kıno, televıdenıege kóp aralasýynyń saldary sahnaǵa qajetti oıyn úlgisine keri áserin tıgizip jatqany jasyryn emes. Kınokameranyń aldynda akterdiń ernin jybyrlatqany-aq jetip jatady. Ún jazý quraly barlyǵyn retteıdi. Akterdiń daýysy, tipti daryny bar ma, joq pa mindet emes. Tehnıkalyq jetistikter arqyly bárin jasaýǵa bolady. Keıde daryndy akterdiń ózi de kınorejısserdiń ámirinen asa almaıdy. «Júr. Kúl. Endi jyla!» degen buıryqtardy oryndaý arqyly, kózinen jas shyqpasa «sý tamyzý» nemese «pııaz súrtý» arqyly nátıjege jetýge bolady. Osydan kelip teatrdaǵy erekshe oıyn úlgisinen aıyrylyp qalyp jatady. Ekrandaǵy keıipkerdiń jaýapgershiligi de negizinen rejısser, operator, montajerdiń moınynda bolǵandyqtan akter basqasha ólshemmen jumys jasaıdy. Al, teatrda akter ár sózin, ár qımylyn zaldaǵy, balkondaǵy árbir kórermenge túsinikti etip, qanyq boıaýlarmen jetkize bilýge mindetti. Kóz jasy da, shat kúlkisi de halyqtyń kóz aldynda týyndaıdy. Mundaıda akterlik sheberlikten ózge eshqandaı tehnıka kómektese almaıdy. Akterlik sheberlikti óz dárejesinde jete meńgermegen akter saýsaqsyz kúıshimen birdeı. Beıjin operasynyń nemese Kabýkı teatrlarynyń oınaý mánerin meńgermegen akterdiń ol sahnaǵa shyǵýy múmkin emes ǵoı.

Rejısser daıyndyq barysynda akterdiń aıaq astynan qyzyqty is-áreketti taba qoıarlyq sýrypsalmalyq (ımprovızaııa) qabiletin damytýǵa, erkindikke tárbıeleýge tyrysqany jón. Ony aqyl aıtý nemese oqytý retinde jasaýǵa bolmaıdy. Akterge áreket erkindigin berip, qııalynyń óristeýine múmkindik týdyrýy kerek. Ómirdegi bolmasa ózge akterlardyń izdený proessterinen mysaldar keltirip, suhbattasyp, sol baǵytta aktermen birge izdený arqyly qol jetkizýge bolady. Akter rejısserdiń aıtpaǵyn ilip alyp, óz qııalymen baıytýǵa umtylys jasaǵanda ǵana nátıjege qol jetkizýge bolatyny anyq. Biraq bul tapqyrlyq qoıylymnyń tutastyǵyna, ózge keıipkerlerge keri áserin tıgizbegeni, estetıkalyq ólshemderden shyqpaǵany durys. Bul akterdiń talǵampazdyǵyna baılanysty. Qoıylymdardyń janrlarynyń, kótergen taqyryptarynyń, formalarynyń san-alýandyǵyna qaramaı, sahna árqashanda ásemdiktiń ordasy bolyp qalatyny daýsyz. Keıbir jastarymyz ár-nársege bir eliktep, erotıkalyq anaıy sheshimderge jıi baryp júr. Eger ol belgili bir rejısserlik oıdy jetkizse bir jón. Kezkelgen kórinistiń, aıtpaq oıdyń kórkemdik sheshimin sýretkerge laıyq sulýlyqpen jetkizýge tolyǵymen bolady. Ashyq kórsetpeı-aq basqa kóptegen balamalaryn taýyp, astarlap kórsetkenniń áldeqaıda áserli bolary daýsyz.

Akter sheberligi men sahna óneriniń teorııasy jaıly jazylǵan shyǵarmalar ár elden de tabylady. Bizder kóbine evropalyq teatr úlgisin ustandyq ta, azııalyq teatrlar týraly múldem beıhabarmyz desek te bolady. Al, batystyq mamandardyń qytaı, japon teatrlarynan úırengeni barshylyq. Sózimizdiń rastyǵyna, mysaly V.Meıerholdtiń, A.Taırovtyń, B.Brehttiń, P.Brýktyń teatr oıyny týraly kózqarastary dálel. Qytaı fálsafasy men poezııasyn zerttegen Breht óz pesalaryna (mysaly Lı Syn-taodyń pesasy boıynsha jazylǵan «Kavkazdyq bor sheńberi», ańyz áńgime negizinde jazylǵan «Meıirimdi Sychýandyq», aıaqtalmaı qalǵan «Konfýıdiń ómiri» pesasy) qytaı halyqtarynyń ádebı shyǵarmalaryn arqaý etý barysynda sol elderdiń sahnalyq oıyn úlgilerin de aldy. Endi osylardyń bir–ekeýine toqtala ketkenimiz durys bolar. Úıtkeni ol eńbektiń qaı- qaısysynan bolsyn akterlik oıyn úlgisi týraly izdenistiń erteden kele jatqanyn anyq baıqaımyz. Sahna sýretkerine qoıylatyn sol talaptardyń búgingi akterlar, tipti rejısserlar úshin de óz máni men mańyzyn joımaǵanyn kórý qıyn emes.

HÚIII - ǵasyrda jazylǵan Hýan Fan-chonyń «Sáýleli rýhtyń aınasy» («Mın sın zıan»-«Sáýleli jannyń aınasy» dep alýǵa da bolady) atty kólemdi eńbeginde Beıjin operasyndaǵy akterdiń sahnalyq beıne jasaýynyń joldary tolyq aıtylǵan: «Sáýlesiz jannyń aınadan kóretini - tek syrt pishini. Rýhyń shyraılanbaı - ómirdiń qaltarystarynan adaspaı Daoǵa(fálsafalyq uǵymda - máńgilik maqsat joly, al bizshe qaıyrsaq - óner joly)jetý múmkin emes. «Júrek»(jan degen uǵymda) akter sheberliginiń bes sıpaty úshin asa mańyzdy: arııalardy oryndaýda, sahnalyq sózde, daýys yrǵaǵynda, sezim jaǵdaıynda, deneni ustaý men is-qımylda... Joldy – júrek ashyp, ózi aıaqtaıdy, barlyǵy aınadan bastalyp, aınamen bitedi» - deıdi. Bul jerde áńgime tek oryndaýshylyq óner týraly ǵana emes, akterdiń azamattyq bolmysy týraly sóz bolyp otyr. Is-áreketterimiz elikteýden(aınaǵa qaraǵandaı) bastalsa, elikteýmen bitedi. Daoǵa joldamany júrek qana beredi. Úıtkeni júrek - emoııalyq sezimderimizdiń ordasy, adamdarmen araqatynastarymyzdyń basty bóligi. Akter óziniń jeke basyna «bılik ete» otyryp, bar múmkindigin sahnalyq keıipker jasaýǵa jumyldyrady. Bes sezim arqyly qabyldaǵan dúnıesine «sáýleli júrek» arqyly qortyndy jasaıdy da, sony aqylmen ózinshe óńdep, kórermenge kórsetýge umtylys jasaıdy. «Aınadan kórgenimizdiń bári qur keskin, tek adam jan-dúnıesindegi qubylys shyn bolmaq. Ol - rýh. Zatpen etene aralaspaı ony seziný múmkin emes. Ár nárseniń qaıtalanbas qupııasy bar. Janymyzdy sáýlelendirý arqyly uly keńistiktiń qupııasyna kirýimizge bolady». «Rýhyńdy qoldanbaıynsha, shyraılanýǵa qol jetkize almaısyń. Júregińdi ózgeden tazartyp, tek akterlik sheberlikti úırenýge arna!». Sıqyrly teatr óneri - aına tárizdi bolmys kórinisin bergenimen, keıipkerlerin ómirdegi shyndyqtan góri, oıdan shyǵarylǵan sahnalyq sharttylyqta, tús kórgendegideı emes, sanaly túrde áreket etýdi talap etedi. «Aına - álemniń shaǵyn kóshirmesi» bolǵanda, teatr onyń sáýleli kórinisi. San ǵasyrlyq teatr óneriniń akterlik sheberligi týraly aıta kelip, Hýan Fan-cho tómendegideı toqtamdarǵa keledi:

Akterlik ónerdiń on túrli aqaýy – 1) búgilgen tize, 2) asyǵyp-aptyǵyp túsiniksiz sóıleý, 3) ıeroglıfty qate oqý, 4) úndi qate aıtý, 5) sózdi saldyr-salaq aıta salý, 6) moıyndy sirestirip alý, 7) ıyqty qýshıtyp alý, 8) beldi qoqıtyp qatty ustaý, 9) adymdap, taırańdap júrý (ádepsizdik) nemese kibirtiktep júrý (senimsizdik), 10) bettiń jansyzdanýy;

Sóz ben sahnalyq án óneriniń alty qaǵıdasyn – 1) ún: erindik, tistik, tamaqtyq nemese óńeshtik, tildik, muryndyq bolyp bólinetin tustaryn ıgerý, 2) teksti yrǵaqty mánderge bólý, 3) sózdiń máni, 4) klassıkalyq shyǵarmalardan mysaldar bilý, 5) bes dybystyq úndi bilý, 6) zıan jáne týan (bular bir-birinen aıyrmasy az dybystar) dybystaryn shatastyrmaý;

Sahnalyq keıiptiń segiz túri – ataqty adamnyń, baı adamnyń, kedeıdiń, qara nıetti adamnyń, aqymaqtyń, esýastyń, aýyrýdyń, mastyń júris-turysyn sýretteıdi. Sezimniń – qýanysh, ashý, qaıǵy, qorqynyshtyń syrt belgilerin, sahna saıysy men plastıkasyn, qımyldaryn (jesty) túsindiredi. Árqaısysyna jeke-jeke toqtalyp, dáleldi túrde taldaý jasaıdy. Bul Stanıslavskıdiń aıtqandarymen tolyq úndesip jatqan joq pa?! Akter sheberligin shyńdaýdyń joldaryn aıta kelip: «bir de bir kúndi bos ótkizbeý», «qıynnan-ońaıǵa, kúrdeliden-qarapaıymdylyqqa» umtylys týraly uran tastaıdy. «Patshanyń qupııalary belgili bir salt-dástúrler arqyly kórinis tabady. Dástúr - jan-dúnıemizdiń syrtqy bezendirilýi. Boryshymyzdyń ásemdigi» - deıdi ertedegi qytaı oıshyly Han Feı-zy. Sol aıtqandaı teatrdyńda kórermender úshin ózine tán máńgilik qupııasy bolǵany durys. Hýan Fan-cho: teatr óneri – birinshiden sahna keńistigindegi qupııa oıyn. Ekinshiden – qoǵamdyq minber (trıbýna) degen qortyndy jasaıdy.

Dzeamı Motokııoniń (1363-1443) No teatrynyń akterlik oıyn úlgisi týraly «Stıldik gúl týraly ańyzyn» (fýsı kaden) alyp qarasańyz joǵarydaǵy aıtylǵan oılardyń shyǵys teatrlarynda óte erte kezden qalyptasqanyn kóremiz. «Bizdiń jolymyzdy tańdaýdy nıet etken adamnyń, ózge jolǵa túspeýi kerek... Akter jaratylystyń ásem gúl ashqan shaǵyndaǵydaı sıqyrly sulýlyqqa, saf tazalyqqa toly beıne jasaýy kerek». «Sheber adam – olaq adam úshin úlgi, olaq adam - sheber úshin úlgi». «Gúl – ol júrek, dán – úlgi (forma). Dán bizdiń jadymyzdyń sımvoly, sheberliktiń qoımasy. Dán joq jerde, sheberlik te óli arýaqpen (qýraǵan shóppen teń degenimiz oń bolar) teń» - deıdi. Gúl – mazmun, shyǵarmanyń jany, máni. Gúl kózge kóringenimen, ıisi arqyly baǵalanady. «...akterlik oıyn kórermenniń talǵamyna saı bolmasa, kórikti gúlge uqsap ashylmaýy múmkin» - mine osylaı jıyrma tórt traktatqa bólip túsindiredi. Bul eki asa qundy eńbekten ónerdi: biri «adam rýhynyń sáýleli aınasyna», endi biri «ashylǵan gúlge» teńeýiniń ózi, sahna men akter oıynynyń qaı zamanda da erekshe qupııaly mánge ıe ekenin baǵalaý qıyn emes. Bul teatrlarda qoıylatyn klassıkalyq pesalardy kórermender jatqa biledi. Ár keıipkerdiń kim ekenin aıǵaqtaıtyn kıim úlgisi, grımderi bar. Biraq, kórermenin qanshama ret kórsede qyzyqtyratyny – akterdiń oıyny: «búgin arııany qalaı aıtyp, jeńi men jelpýshin qalaı qoldanyp, bas kıimindegi sharlardy qalaı dirildeter eken?», «Saıystar men bılerdi qalaı bılep, ár saýsaqtaryn qalaı búger eken?» - degendeı, ártúrli qyzyǵýshylqpen keledi. Akter oıynynan ózderi kútken sheberlikti kórse asa rızashylyq tanytyp, tańdaı qaǵysyp, tabynyp jatady.

Denı Dıdronyń «Akter týraly paradoks (oǵash pikir)» traktatyndaǵy: «Sezimtal bolý – bir bólek, seziný - bir bólek. Birinshisi - jannyń, ekinshisi - aqyldyń enshisinde» - degen joldarǵa kóńil aýdarsaq, alǵashqysynan kez-kelgen adamnyń minezine baılanysty ómirdegi qımylyn, al sońǵysynan sýretkerdiń(akterdiń) sahnalyq beınege aınalýdaǵy is-áreketin kóremiz. «túsinikti bolý úshin, túsindirýge tyryspaýyń kerek» - deıdi. Bul oıdy «Teatr óneri» atty traktat jazǵan ıtalıan akteri Rıkkobonı Antonıo Francheskoda (1707-1772) aıtady. Shynynda da, bul pikir ónerdiń bar salasyna qoıylar talap bolmaq. Ekeýi de akterlik ónerdiń qashanda zattyń keskin-kelbetin naqty kórseter aınadaı bolǵanyn qalaıdy.

Bertolt Breht 1935-jyly Meı Lan-fanniń Moskva qalasyndaǵy gastroldik saparyndaǵy ónerin kórgennen keıin óziniń «epıkalyq teatryna» kóptegen oıyn úlgilerin alǵanyn jaqsy bilemiz. Hýan Fan-chonyń teatrdy minberge balaǵanyndaı Brehtte epıkalyq teatrynyń mindetin - qoǵamdyq keleńsizdikterdi ashyp, halyqty áleýmettik turǵydan aǵartýshylyq retinde túsindiredi. Kórermen sahnadaǵy oıyndy «syrttan baqylaý» arqyly belgili bir oı túıindeýi kerek degen pikir aıtady. Sahnadaǵy oqıǵalardy aqyl tarazysyna salyp zerdelep, qarsy turýǵa úgitteıdi. Akter da óz keıipkeri týraly «túsinigi» men oǵan degen «kózqarasyn» kórsetýge umtylys jasaıdy. Gegel aıtqandaı: «Túsinikti bolý úshin - tanys zatty (kórgenimizdi) beıtanys nársedeı etip kórsetýimiz kerek». Breht óziniń «effekt ochýjdenııa» («syrttaı baqylap, kórsetýdiń áser kúshi») teorııasyn: «túsiný – túsinbeý – túsiný» formýlasy arqyly túsindiredi:

1. bastabynda zat bizge tanys jáne túsinkti bolyp kórinedi (tezıs), bizge beımálim qyrynan qaraǵanymyzda bul zat múldem tanys emes jáne túsiniksiz bolyp kórinedi (antıtezıs), muqııat zer salyp, zerdelegennen keıin baryp qaıtadan sol zat bizge tolyq dárejede tanys, ári bar bolmysymen túsinkti bolady (sıntez).

Bunda zattan nemese tosyn qubylystan ózgeler kóre bermeıtindi kóre bilý qabileti bar adamnyń (ǵalym, akter, rejısser, sýretshi, t.b.) jańalyq ashýǵa múmkindigi baryn aıtady. Almanyń úzilip túskenin bárimiz kórgenimizben álemdik tartylys zańyn ashqan tek Nıýton ǵana. Án-kúıdi bárimiz aıtyp ne bolmasa tyńdap júrgenimizben notany oılap tapqan Ál-Farabı babamyz. Óıtkeni olar oǵan basqasha uǵymmen qaraı bildi. Bul – shyǵarmashylyqpen aınalysatyn adamnyń basty maqsaty bolýy kerek. Breht epıkalyq teatrdaǵy oıyn úlgisin salystyrmaly túrde óte uǵynyqty etip túsindiredi:

Dramalyq teatrdyń úlgisi

Sahnada oqıǵany «sol qalpynda kórsetip», kórermendi áreketke shaqyrady. Belsendiligin báseńsitip sezimine áser etedi.

Kórermendi oqıǵaǵa ortaqtastyryp, bastan keshýge, oqıǵanyń nemen biterine qyzyǵýshylyǵyn arttyryp, kórermenniń sezimine qozǵaý salady.

Epıkalyq teatrdyń úlgisi

Oqıǵa týraly áńgimeleıdi, kórermendi syrttaı baqylaýshy etkenimen, belsendiligin arttyryp, sheshim qabyldaýǵa májbúr etedi. Kórermendi oqıǵaǵa qarsy qoıady, oqıǵanyń qalaı ótetine qyzyǵýshylyǵyn týdyrady.

Kórermenniń oıyna qozǵaý salady.

Onyń oıynsha akter «men, usynylǵan shartty jaǵydaıda áreket etemin» zańdylyǵymen emes, «keıipker, usynylǵan shartty jaǵydaıda áreket etedi» zańdylyǵymen oınaýy kerek. Akterdiń keıipkerge aınalýy emes, keıipkerdi «kórsetýi» jáne soǵan syrttaı «tóreshi» bolýy arqyly oı qozǵaǵany mańyzdy degen baılamǵa keledi. Óz keıipkeriń týraly dostaryńa aıtqandaı etip, sonyń júris-turysyn, soıleý mánerin, tańdanýy men tunjyraýyn «tuzdyqtap», boıaýyn qalyńdatyp, keıbir qylyǵyna kúle qarap, keıbir isine túsinistik tanytyp kórsetkenińdeı áreket etýiń kerek. Osy tusta Brehttiń Meıerholdpen úndestigin baıqaý qıyn emes. Onyń qoıylymdaryndaǵy keıipkerleri de monologtaryn tikeleı kórermenderge óz atynan baıandaý nemese shaǵyn pantomımıkalyq epızodtardy kórsetý arqyly ótip jatqan oqıǵalar men ózderi oınap jatqan beınelerine degen kózqarastaryn kórsetip otyrady. Mysaly, «Revızordy» «33 ret esten taný (33 obmorok)» - dep, ataýy osyǵan dálel. Bul tásil dramatýrgterdiń burynnan qoldanyp kele jatqan tásili ekenin jaqsy bilemiz. «Zalǵa qarap...» degen remarkalardy eske túsirsek te jetkiliti. Bul kórinisterde akter óziniń jeke kózqarasyn kórermenge bildirýimen qatar keıipker retinde «usynylǵan shartty jaǵdaıda áreket» etip júredi.

Joǵarydaǵy qarastyrǵan ártúrli oıyn úlgilerinde sahnalyq shyndyq pen keıipker jasaýdaǵy qatyp qalǵan qaǵıdanyń joq ekenin kórý qıyn emes. Teatrdaǵy shyndyq ýaqyt talabyna saı san túrli ózgeriske ushyrap turǵanymen, aqıqat bireý. Ol – kórermendi nemquraılyqtan qutqaryp, sanasy men sezimin oıatý. Búgingi akterlik óner týraly aıtar bolsaq – eń aldymen tilge tıek eterimiz onyń sýretkerlik tulǵalyǵy. Teatr estetıkasy ýaqyt talabyna saı ózgeriske ushyraǵan saıyn kórkemdik oıdy jetkizýdiń jańa túrleri paıda bolady. Sahnadaǵy qundylyqty kórermenge jetkizer basty tulǵa – akter. Búgingi akter sahnalyq beıneniń atynan ǵana áreket etip qoımaı, óziniń azamattyq kózqarasynda belsendilikpen kórsetýge tıisti. Úıtkeni keıipkerdiń beınesindegi akter - shyǵarmanyń taqyryby men qaqtyǵystaryn qatar ashyp kórsetýmen birge, qoldaıtynyn nemese qarsylyq pikirlerinde bildirýi kerek. Bul qıyn mindetti oryndaý – azamattyqqa, akterlik qabiletke baılanysty. Akterdiń boıyndaǵy qasıetterdiń ishinen kózdegen maqsatqa jetý úshin eń qajettisin tańdap, tártipke keltirip tárbıelep, jarqyratyp kórsete bilý – rejıssýranyń jumysy.

Akterdiń óz keıipkeriniń jan-dúnıesine tereń boılap, ózekti oıdy aıtýy úshin, sahnalyq beınege aınalýdyń ishki jáne syrtqy minez-qulyqtaryna kóńil bóletinimizdi jaqsy bilemiz. Buryndary syrt pishinine, portrettik grımderine, kıimderine kóp mán berilip, bolǵan oqıǵalardy qaz-qalpynda kórsetý basty máselele bolyp kelse, qazirgi qoıylymdarda sol adamdar men oqıǵalarǵa degen búgingi kúnniń kózqarasymen baǵa berýdi maqsat etip júrmiz. Sondyqtan kúrdeli grımderdi kóp kórmeımiz. Akterdiń keıipkerge aınalýy onyń ishki-syrtqy plastıkasynyń ózgerýine baılanysty. Akter sahnada ózge adamnyń oıymen, maqsatymen, ishki-syrtqy ekpin-yrǵaǵymen is-áreket etedi. S.Orazbaevtiń - Abdollasy, F.Sháripovanyń - Aqlımasy, Z.Sháripovanyń - Sálımasy, Sh.Jandarbekova men S.Qojaqovanyń - Búbihany («Otyz ulyń bolǵansha»), N.Myshbaevanyń - Gúlbaramy, B.Turystyń - Qyrmanbaıy, J.Mahanovtyń - Jarboly («Bes boıdaqqa bir toı»), D.Temirsultanovanyń - Záýreshi («Ǵashyqsyz ǵasyr»), Ǵ.Ábdinábıevanyń - Saýdager áıeli («Toıdan qaıtqan qazaqtar»), S.Merekeulynyń - Skopy («Jetinshi palata») óz keıipkerlerine tán erekshelikterin dóp basqandyqtan, basy artyq syrttaı ózgeristi qajet etpeı-aq, kórermendi baýrap alady.

Daıyndyq barysynda ár akter keıipkerin izdeýde ártúrli tásilderge arqa súıeıdi: bireýi syrtqy keıpine kóp kóńil bólse, endi bireýleri minezine nazar aýdarady. Birtindep janr ereksheligine kóńil bólip, keıipkerine jaqyndaı bastaıdy. Munyń bári rejısserdiń der kezinde baǵyt-baǵdar berip, qajetti oıǵa jeteleı bilýine baılanysty. Bul tusta asyǵystyq tanytýǵa da, orynsyz sozyp, akter sezimin jattandylyqqa úıretip alýǵa da bolmaıdy. Aktermen jumys barysynda rejısserdiń kóregendik tanyta bilgeni jón. Kóptegen akterlardy bir jaqty kórip, birkelki keıipkerlerdi oınata berý qatelik, ári shyǵarmashylyq qıyndyqtan qashý. Ondaı beınelerdi oınaı bergen akterlarda belgili bir jattandy «sheberlik» (shtamp) qalyptasady da, birtindep izdený satysynan alshaqtap ketedi. Aqyr sońynda «adamı sezimderi jattandy» keıipkerdi kórip sengenińmen, selt etkizer áseri joq beıne sahnaǵa keledi. Nemese akter óziniń jeke seziminiń jeteginde ketip, keıipker dalada qalady. Biraq ózi «búgin bir aǵyl-tegil jyladym!» - dep máz bolady. Osylaısha úmit kúttirgen jas akterden - «tehnar akter» jasap, «stajy bar, ustalyǵy joq» qart artısterdiń qataryna qosylady. Akter óz múmkindigin jaqsy bilemin dep oılaıdy. Onyń bileri óziniń burynǵy qoıylymdardan belgili «jattandy tásilderi». Sony jetistik retinde sezingen ol «tásilin» ózgertýden júreksinetini jasyryn emes. Akter úshin burynǵy oınaǵanynan góri, bolashaqtaǵy oınary qyzyq bolýy shart. Bul tusta rejısserdiń kómegi kerek. Onyń mindeti - akter boıyndaǵy buryn kórinbegen erekshelikterin paıdalana otyryp, uıyqtap jatqan sezimderin oıatýynda. Keıipkerdiń is-áreketine, oı-sezimine eliktire bilýinde. Akter boıyndaǵy ondaı qasıet bolmashy sátterde jylt etip kórinip, óship qalýy múmkin. Rejısserdiń osy bir akterlik ushqynnan kóp dúnıeni boljaı bilýine týra keledi.

Daıyndyq barysynda akterlar: «men keıipkerimniń myna qyrynan kórsetkim keledi» - dep, óz mindetin naqty aıtyp bere alady. Biraq, keıipkerdiń maqsaty: «kóriný» emes, «qol jetkizý». Sondyqtan akter eń aldymen keıipkerdiń maqsatyn iske asyrý arqyly óz oıyna jol salýy kerek. Ol úshin rejısser – keıipkerdiń qandaı bolmaǵyn, akterdiń ózi oınaıtyn beıneniń nıetin durys túsinip, qalaı áreket etýi kerektigin anyqtaýy qajet. Osydan keıin akterdiń ózine de «beımálim» qasıetterin paıdalana otyryp, keıipkerge qajetti qyzyqty is-áreketter men boıaýy qanyq minez-qulyqtardyń nusqasyn kórsetýleri kerek. Izdenýdiń bul kezeńinde qurǵaq sózben, qur teorııamen akterdiń basyn qatyryp «mı palaý» jasaýdyń tıgizer paıdasy da az, qajeti de joq. Adam ómirde atqaryp júrgen isiniń ne maqsatpen isteletinin bilgenimen, qalaı atqarylýynyń qısynyna arnaıy kóńil bólmeıdi.

«Qas-qaǵym» sáttik zer salysymen iske kirisedi. Al, endi ony taldap otyrsa qısynǵa keraǵar kóptegen kedergilerge dýshar bolar edi. Bir mysal: Stýdenttik kúnimizde qabasaqaly bar bir dosymyzǵa: «Sen uıyqtaǵanyńda saqalyńdy odeıaldyń astyna qoıyp jatasyń ba, joq álde ústine qoıyp jatasyń ba?» - dep, ádeıi suraq qoıyp edik, ol: «Bilmeımin. Kóńil aýdarmappyn» - dedi. Biz: «Sony bilip, bizge aıtshy» - dep, qaljyńdadyq. Ertesinde álgi dosymyz: «Qaıdan aıtyp edińder. Túni boıy kóz ilmeı shyqtym. Saqalymdy odeıaldyń astyna salsam bastyrylyp qalam, ústine salsam shoshańdap turǵandaı yńǵaısyzdanam» - dep, keldi. Aqyry eki-úsh kún mazasy ketip, uıqysy buzylǵannan keıin «maqtanyshyna aınalǵan» saqalyn alyp tastap edi, endi ıegi «tońatyndy» shyǵardy. Taǵy da uıqysyzdyq bastaldy. Áıteýir qoıshy, biraz ýaqyttan ótkennen keıin baryp uıqysy tynyshtaldy. Bul jerde onyń maqsaty «uıyqtaý» bolǵanymen, uıyqtaýdyń «qısynyna» kóńil aýdarmaǵan. «Aýdaryp» edi, qanshama kedergilerge uryndy. Akterlik ónerge tikeleı qatysy bar mysal. Akterdiń sahnalyq beınege qatysty is-árekettiń bárimiz biletin qısynyn ǵana emes, «qısynsyz» da jaǵyn qarastyrǵany jón bolady. Sol «qısynsyz» áreketiniń ishki sebepterin ashýdy oılanýy qajet. «Qısynsyzdy» qısyndy is-áreketke, ádetke aınaldyrýymyz kerek. Sondyqtan rejısser taldaý kezeńinde sahnalyq beıneniń maqsatyn akterdiń túsinýine kóńil bólse, jan-dúnıesin sezinýine kómektesse, osylardy júzege asyrýdyń jolyn oryndaýshynyń ózi tańdaǵany durys. Biraq bul «tańdaý» rejısser oıynyń kóp salaly arnasynyń biri bolýy kerek. Rejısser kórermen kózimen qaraıtyn baqylaýshy. Aına. Akter óz oıynynyń durys-burystyǵyn, óziniń jańa qyryn osy aınadan kóredi. Oryndaý - taldaýǵa qaraǵanda qıyn. Sezimdi oınaý akterdiń armany: ashý, ókiný, ǵashyqtyq, qaıǵyrý, qyzǵanysh, taǵysyn taǵylardy kórermenge kórsetýdi murat etken akter óziniń jeke basynyń maqsatyn keıipkerdiń maqsatymen shatastyryp alady. Osyǵan kóp kóńil bóletin ol ózin de, ózgeni de aldaıdy. «Kerisinshe ol sezimderimzdi kórsetpeýge, jasyrýǵa tyrysqanymyzben erkimizge kónbeı, syr berip qalady» qaǵıdasyn umytpaǵanymyz abzal. Sezim belgileri únsizdik arqyly da áserli bolatyny daýsyz. Keıipker óz maqsatyna jetý úshin, ózge keıipkerlerge is-áreketimen áser etýi arqyly qol jetkizýge umtylady. Osy jolda týyndaǵan sezimderiniń jeteginde ketpeı, áreketin jalǵastyrýǵa tyrysady. Rejısserlar: «emoııańdy kórsetpe, oınama!» - dep, jatady. Iá, shyndyǵynda akter úshin emoııany oınap, kórsetýi onsha bir qıyndyq týdyrmaıdy. Kózin sharasynan shyǵara, dirildep búrise qalsa – qorqynyshty, qabaǵyn túıip, judyryǵyn siltep, aıǵaıǵa bassa – ashýdy, jylamsyrasa – aıanyshty, eki ezýin qulaǵyna jetkize yrjısa – qýanyshty bildirýge bolady. Biraq, bizder úshin sezimderdi «kórsetý», tipti «oınaý» maqsat emes. Sol sezimderdiń keıipker boıynda paıda bolý proessin zerdelegenimiz, onyń oı aǵymyn paıymdaǵanymyz, maqsatyn, jan-dúnıesiniń ıirimderin anyqtaǵanymyz mańyzdy. Qoıylym tobynyń bar kúshi osy bir «adam janyn zertteýge» arnalady. Osy izdenisterdiń alǵashqy kezeńinde tabylǵandardy akterdiń boıyna sińirýge asyqpaǵan jón. Keıipkerdiń syrttaı pishinin, ádetin oqıǵalar legindegi áreketterine qarap tanyǵanymyzben, ishki sebepterin tappaı at-ústi asyǵystyq jasap, beıneni tolyq asha almaı jatamyz. Bir qaraǵanda akter bárin túsingenge, jumys tásilin qabyldap, beıneni durys kórsetip júrgenge uqsaıdy. Biraq, daıyndyqtyń basqa kezeńinde odan aryǵa bara alamaı, esh jańalyq tappaı jatady. Keıipkeriniń «bolashaǵyn» kórmegendikten minezin ǵana kórsetýden aspaıdy. Sondyqtan da esh qyzyqsyz bolyp jatady. Sahnalyq beıne kerisinshe ósý, damý úsitinde kórinedi. Keıipker týraly túbegeıli zerttep almaı, birden boıyna «sińirip» alǵan akterdiń «oınap kórsetýge» urynatyny sózsiz. Sahnadaǵy shyndyqty seziný akterlik ónerdiń baǵdarshamy ekeni ras. Biraq, sol akterlik sezimniń - sahnalyq beıneniń psıhofızıkalyq áreketteriniń sebebin anyqtaýdan týyndǵany jón. Keıipkerdi tanyp-bilý akter men rejısserdiń ómirlik tájirıbesine, kókiregine uıalatyp, kóńiline toqyǵandaryna baılanysty. Sol ómirden túıgenderin keıipkerden kóre bilýi de ár akterde ártúrli deńgeıde bolady. Sahnalyq beıneniń pesadaǵy maqsatyn bilgenimizben, avtordyń ózi de zer salmaǵan «jan qalaýyn» bile aldyq pa? Óner týyndysy retinde ne aıtpaq? Mine osyndaı ózgede suraqtar tóńireginde oılanýymyz qajet. Sahnalyq beıneniń «menin» túsinýimiz kerek.

Óz oıynyń nátıjesine qol jetkizý úshin rejısserge tózimdiliktiń qajet ekeni belgili. Izdenisten ýaqytsha sharshaǵan akterlardyń erkine ermeı, qaıta olardy únemi qyzyqtyra bilý aýyr mindet. Bunyń jalǵyz joly – akter ózinniń sýretker ekenin sezinip, qyzyǵýy shart. Óner týyndysyn halyqtyń qabyldaýy qarama-qaıshylyqqa toly. Ortaq talǵam tarazysy taǵy joq. Bir zamannyń ıdealyna aınalǵan týyndynyń, kelesi bir zamanda kereksiz, tipti anaıy bop kórinýi ábden múmkin. Kerisinshe, keıbir týyndyny kóre bilgen bir urpaq ol shyǵarmany uly týyndyǵa balap jatady. Mundaı pikir sol týyndydan óz zamanynyń ózekti máselelerine jaýap tabýdan týyndaıdy. Akter óz keıipkerin osy turǵydan zerttep, óziniń azamattyq kózqarasyn bildirýge umtylady. Daryn degenimiz, rýhanı baılyq degenimiz osy. Keıde akterlardyń, ásirese aktrısalardyń keıipkerden góri, osy beınede «men qalaı kórinemin» deýdi kóp oılaıtyndary bar. Sodan baryp ádemi kıinýge, kóbirek kıim aýystyrýǵa, sulý ári daryndy bolyp kórinýge kúsh salady. Sózi kóp bolsa «basty rol» dep túsinedi. Kórermenniń aktrısa somdaǵan keıipkerdiń ómirin kórýge keletinin áste esten shyǵaryp alady. Aktrısanyń ómirdegi sulýlyǵy qas-qaǵym sátte-aq baǵalanady. Al, qalǵan eki-úsh saǵatta keıipkerdi kórýdiń ornyna onyń túr-tulǵasyna qarap otyra almaıdy-ǵoı. Ózge akterlardyń eńbegin esh ketirý degenimiz osy bolmaı ma?! Osy oraıda kópshilik sahnasyna shyqqan árbir akterdiń aldyna jeke-jeke mindet pen maqsat qoıýdyń mańyzy zor ekeni aıdan anyq. Mundaı kóriniske shyqqan akter-aktrısalardyń este qalarlyq beıne jasaǵandary qanshama deseńizshi. Mysaly «Ana-Jer ana» spektaklindegi jigitterdi maıdanǵa attandyryp jatqan kóriniste Jamal apaıdyń (Qazaqstannyń eńbek sińirgen aktrısasy Jalmuhambetova) balasynan adasyp qalyp jan daýysy shyǵa shyryldap izdep júretin kezinde kórermenniń quıqa tamyryn shymyrlatyp, soǵystyń bar qasiretin-qorqynyshyn sezinýine májbúr etedi. «Móldir mahabbat» qoıylymyndaǵy kóterilisshilerdi jazalaıtyn kórinistegi Turahan Sydyqovanyń soqyr kempirin alyp qarasańyz da zamannyń qatigezdigin birden sezinýińizge týra keledi. «Apat» qoılymynda áskerı synaq bolyp jatqan jerden, protıvogaz kıgen soldattardyń eldi qarańǵy túnde kúshtep qýyp jatqan kórinisinde Bekjan Turystyń kózine qarakózildirik kıip alyp, qaıda baryryn bilmeı «A? Ne?» dep, esi shyǵyp júrgen keıipkeri de «áskerı synaqtyń qurbandary» týraly kórinisti dóp basyp, jandandyra kórsetip turady. Jarylys tútininen dym kórinbeıtin túnde qarakózildirilik taǵyp alýynyń ózi astarlap kóp dúnıeni jetkizip turǵan joq pa?!. Halyqtyq sahnaǵa qatysqan akter qoıylymnyń maqsatyna saı ózine keıipker oılap tabýǵa mindetti. Al, kerisinshe qara kóbeıtý úshin, amalsyzdan «uıalyp», betterin jasyryp shyǵatyn akterlarymyz da jetip artylady. Sondyqtan rejısserdiń bul tusta atqarar eńbegi ushan-teńiz. Halyqtyq sahna - ótip jatqan kórinistiń shyndyqqa saı atmosferasyn qalyptastyrýmen birge, avtorlyq oı men rejısserlik sheshimdi júzege asyrýda basty mindet atqarady. Sahnadaǵy kópshilik ómirdegideı tıptik beınelerge toly bolýy da, ne bolmasa rejısserlik sheshimge baılanysty «halyq alyp kúsh», «tobyr», «mylqaý», «tolqyn», «órt» sııaqty, t.t. mánderge ıe bolar beınege aınalýy da bek múmkin. Mysaly «Toıdan qaıtqan qazaqtarda» halyq tek pantomımıkalyq is-qımlydary arqyly, únsiz áreket etýimen-aq qoǵamdyq saıasattyń aqıqatyn ashyp beredi. Halyqtyq kórinistiń bul satysynda keıipkerlermen qatar, taǵdyrlary ortaq adamdardyń «ujymdyq beınesi» sahnaǵa keledi. Bul óz kezeginde qoıylymnyń oıyn úlgisi men janrlyq ereksheligin de qalyptastyrady. Kórinisten kóriniske óter kezeńderdi de halyqtyq sahnalar arqyly baılanystyryp sheshýdi de jıi qoldanyp júrmiz. Keıde kópshilikti topyrlatpaı-aq birneshe «ókilin» sahnaǵa shyǵaryp, qalǵanyn sahna syrtyndaǵy shý arqyly kórsetýge tolyq múmkindikter bar. Mundaıda eń bastysy «ókilderdiń» sahna syrytyndaǵy halyqtyń jan-dúnıeleriniń ekpin-yrǵaǵyn alyp shyǵýy kerek. Bylaısha aıtqanda syrttaǵy oqıǵanyń sahnadaǵy kórinisine qol jetkizýleri qajet.

Daıyndyq - qoıylym týraly oıdyń óristeýi men sol oılardy júzege asyrýdyń joldaryn izdestirý. Rejısser bolashaq qoıylym týraly tutastaı bilgenimen, akterlarǵa bar oıyn birden aıtyp salmaı, birtindep túsindirip, ár kórinisti jeke-jeke jasaý arqyly qol jetkizedi. Akterge týra aıtar oı bar da, aıtpaı basqasha jolmen iske asyrar oı bar. Shákirttermen sabaq barysynda «arandatý» (provokaııa) arqyly oıyna qozǵaý salyp, óz oıynyń qorǵaýshysy (advokaty) bolýǵa tárbıelegendeı tásildi akterlarǵa da qoldanýǵa bolady. Mysaly: Baıandy oınaıtyn aktrısaǵa «Menińshe Baıan - mı joq erikken qyz, aqyldy bolsa jetim Qozyny emes, batyrlyǵy men jomartyǵy qatar júrer, Baıan úshin bárin qurbandyqqa shalar Qodardy súıer edi! Al, Qozy ne istedi? «Daıyn asqa tik qasyq» bop kele qaldy. Qodar Qarabaıdyń san myń jylqysyn toqsan qudyq qazyp, betpaqtyń shólinen aman alyp qaldy. Sonyń bári bir Baıan úshin emes pe edi!» - dep, dáleldep berseń, aktrısa nendeı qarsy dálel aıtar edi? Ózgeleri ne der edi? Qalaı bolǵanda da jaýap izdeýge sebepshi bolary anyq. Jaýabyn tapqansha bul oı oǵan maza bermeıdi. Rejısser daıyndyq barysynda akterdiń qaı tusta qatelesip ketkenin, oı shyrmaýynan durys jol taba almaı qalǵanyn kórsetip, sheshimin birge izdeskeni maqul. Keı akterdiń qansha túsindirgenińnen túk uqpaı, bir ret kórsetkenińdi qaǵyp alatyny, al, keıbiriniń kórsetkennen góri aıtqanyńdy óz betinshe júzege asyrǵandy jón kóretini bolady. Muny rejısserdiń eskerý tıis. Daıyndyq - áreket arqyly oılaný, ózgemen teńeý, qatelesý, kúdiktený men úmittený. Akterlardyń óz betinshe beıne jasaýy úshin bir ǵana daryny men tájirıbesi azdyq etedi. Ol úshin bilim, talǵam, ishki mádenıettilik qajet ekenin jaqsy bilemiz. Sahnalyq beıneniń tolyqqandy bolýy da akterdiń oı-órisine (ıntellekt) tikeleı baılanysty. Rejısser aktermen jumys barysynda osy turǵydan oǵan kómektesýge mindetti. Bul endi oqytý emes, terezesi teń áriptesterdiń suhbattasyp, birin-biri tolyqtyrýyna uqsas bolǵany jón.

Rejısser akterge daıyn oıyn úlgisin aıtyp bere almaǵanymen, onyń ózine de beımálim qyryn, múmkindigin ashyp berýi bek múmkin. Ózine tán «tásilderden» bas tartyp, keıipker jasaýdyń jańa joldaryn izdestirýge beıim akterden ǵana úmittenýge bolady. Bilikti akter eshqashan óz seziminiń quly bolmaıdy. Daıyndyq barysynda zalda otyrǵan bógde adamdar keı akterdiń bar yntasymen jumys isteýine kedergi bolatyny bar. Rejısserden «ártúrli sóz» estıtin akterdiń ózgeniń aldynda «darynsyz sorly» bop kóringisi kelmeıtin kezderi bar. Sondyqtan daıyndyqtyń alǵashqy kezeńderinde, qoıylym men keıipkerlerdiń beınesi qalyptasqanǵa deıin zalǵa basqa adamdardy kirgizbegen jón. Bári anyqtalyp, daıyndyqtyń sońǵy kezeńderine kelgen shaqta zalda ózge adamdardyń otyrýy kerisinshe akter oıynyna qanat bitirýi múmkin. Olaı bolatyny premera jaqyndaǵan saıyn, akter da, rejısserda kóńil tolqynystaryn ózgelerdiń qalaı qabyldaryn bilgisi keledi. Kemshilikteri men jetistikterin synaǵysy keletini anyq. Istegen eńbekteriniń jemisin kórsetýge asyǵady. Eger akter sol adamnyń qyzyǵýyn týdyrsa, onda erteń kórermendi de qyzyqtyrary sózsiz. Al, rejısser bul tusta kórermenniń kózqarasymen qarap, qoıylymdaǵy keıipkerlerdiń ne aıtqysy keletinin túsinýge, jattandy oılar men tásilderden arylýǵa múmkindik alady. Kórermenge egjeı-tegjeıli túsindiriýdiń qajeti shamaly. Ol tisi shyqqan balaǵa nan shaınap bergenmen birdeı. Astarly sózder men is-áreketterden úlken oılardy túsinýge tyrysqan kezinde ǵana naǵyz teatr bastalady. Kórermen – akter men rejısserdiń áriptesine aınalady. Qytaı teatrlaryndaǵydaı bizdiń de kórermenderimiz klassıkalyq pesalarymyzdy jaqsy bile tura teatrǵa jańa qoıylymdaǵy buryn aıtylmaǵan joramaldy kórýge asyǵady.

Pıter Brýk: «Qoıylymdaǵy eń basty nárse: akterdiń – (zatqa) – kórermenge qarym-qatynasy. Daıyndyq barysynda: akterdiń – (zatpen) – rejıssermen qarym-qatynasy». Bul jerdegi «zat» - dekoraııa, rekvızıt, býtaforııa, t.t. aıtyp otyr. Stanıslavskıdi kóp zerttegen aǵylshyndyq rejısser Brýk mynadaı oı qortady: «Eger de...» sózi kúndelikti ómirimizde jaltaryp ketý úshin syltaý bolsa, teatr úshin «eger de men...» - shyndyq. Osy shyndyqqa sendire bilgenimiz de teatr men ómir - bir tutastyqqa jetedi. Bıik maqsat degenimiz osy. Biraq, bul azapty eńbek!». Bul oılardan biz qandaı jolmen izdensek te bir ǵana maqsatqa umtylamyz degendi uǵý qıyn bolmas deımin. Ol - ónerińmen ózgeniń oı-sezimin oıatý. Nemquraıdylyq qalpynan shyǵarý. Tazarýǵa shaqyrý. Bul sýretkerdiń enshisine tıgen baılyǵy men baǵy. Óner – ermek emes, eńbek pen adyrnadaı tartylǵan nerv (júıke emes. Júıke jalpylama ataý) ekenin esten shyǵarmaýymyz kerek.

Akter men rejısserdiń bıik murattarynyń biregeıi – keıipkerdi kórkemdik beınege aınaldyrý arqyly kórermenniń oıyna qozǵaý salý. Bul maqsat jolynda rejısser akterdiń minezine emes, qabiletine úmit artady. Akter jaqsy adam bolyp keıipkerge laıyq qasıet bolmasa ne bitirmek?! Al, akter óz kezeginde rejısserdiń kóregendik tanytyp, artqan senimin aqtaýǵa tyrysady. Daryn týraly uǵymnyń basty sharty osy ekeni daýsyz. Pikirtalasty «daýlasý» nemese bas shulǵyp «kelisý» dep uǵatyn áriptesterimiz bar. Pikirtalas ortaq aqıqatty (shyndyqty emes, úıtkeni árkimniń óz shyndyǵy bar) birlese otyryp, aqyldasyp izdeý. Rejısser men akterlar bir-birine degen senim sheńberinen shyqpaýy kerek. Qupııaly tylsym dúnıeniń syryn birlesip ashý kezinde, bir-birin baǵalap, qorǵaı da bilgenderi jón. Mine, sonda ǵana qoıylym qýanysh syılaıdy.