Oı túıin
Rejıssýra – akter oıyny arqyly avtordyń aıtpaǵyn ashý ekenin barlyq teatr qaıratkerleri jaqsy túsinedi. Daryndy dramatýrgterdiń ózderi keıde pesalarynyń qupııasyn ashar «kiltti» anyq bilmeýi múmkin. Bir jaǵynan bul olardyń sharýasy da emes sııaqty. Olar bizge - minez-qulyqqa baı keıipkerler men olardyń ártúrli is-áreketteri arqyly oı tastady. Osy qazynalardyń «kiltin» taýyp, syryn ashý, artıster arqyly kórermenderge jetkizý rejıssýranyń mindeti. G.A.Tovstonogov aıtqan «quldyqtaǵy erkindikke» («svoboda v rabstve») jetýimiz kerek. «Quldyq» - rejısserdiń avtorlyq oıǵa tereń boılap, qanyǵýynyń shegi men sheńberi. Bul oıdy rejısserdiń sol sheńberden shyǵaryp, shyrqaý bıikke kóterer múmkindigi bar.
Rejısserlik sheshimniń qalyptasý kezeńi oqıǵalar legi men usynylǵan shartty jaǵdaıdy anyqtap pesanyń kótergen ózekti máselelerin túsinýden bastalatynyn baıqadyq. Kórkem týyndydaǵy qaqtyǵys – keıipker tabıǵatynyń usynylǵan shartty jaǵdaılarmen úılesimsizdiginen týyndap, adamnyń ósý nemese óshý satysyn beıneleıdi. Joǵaryda biz qarastyrǵan daıyndyq tásilderi bir-birimen tyǵyz baılanysty bolǵandyqtan bólip-jaryp qaraýǵa bolmaıdy. Teatrdyń basty jaýy – rejısserdiń jalań teorııamen, qurǵaq sózben akterge erkindik bermeýinde. Shyǵarmashylyq izdenis qalypqa salyp quıa salar kirpish emes. Al, qoıylym kóbeıtý kestesi emes. Spektakl - akterdiń qany men jany arqyly shyryldap jetetin oı. Daıyndyqtyń alǵashqy kezeńinen keıipkerlerdiń maqsattaryn anyqtap, qaqtyǵystaryn dáriptep, qalaı oınaýdy talap etetin rejıssýra – akterlaryn jandy qýyrshaqqa aınaldyratyny sózsiz. Ózindik izedenis erkinen aıyrlǵan soń ol akter «shtampqa» urynbaǵanda qaıtsin!? Tipti osyndaı tásildi ustanǵan rejısserdiń de «aıtqandy qaǵyp alǵysh» akterdi armandaıtyny shyndyq. Bul tustaǵy akterdiń «erkindigi» ushýǵa múmkindigi joq «tordaǵy qustyń» erkindigimen barabar ekenin jaqsy túsinýge bolady. Qoıylym sórelerge sorttap qoıar mashınanyń bólshegi emes. Bizdiń maqsatymyz pesany áreketti taldaýlar arqyly «shashyp» tastap, sol qalpynda qaıta «jınaý» emes, burynǵydan basqasha ásem de, oıly «dúnıe qurastyrý». Bul murattastardyń shyǵarmashylyq belsendiligi men ystyq yqylasynyń, qanatty qııalynyń arqasynda iske asady.
Murattastarynyń aldyndaǵy rejısserdiń mindeti týraly uzaq aıtýǵa da, ıá bolmasa bir aýyz sózben túıindeýge de bolady: qoıylymdaǵy rejısserlik qoltańba men oı - akterlik oıyn arqyly kórinis tabady. Búgingi teatrdyń basty mindeti - ómir shyndyǵyn «qaz-qalpynda» kórsetý emes, kórkemdik talǵam tarazysynan ekshelip alynǵan detaldar arqyly kórermendi úlken oılarǵa jeteleý. Sýretshiniń dekoraııasy, mýzyka, bı, rejısserdiń qııalynan týyndaǵan qyzyqty sheshimderdiń barlyǵy osy oıdy júzege asyrýshy negizgi kúsh - akterlik oıyn tabıǵatyna saı qyzmet etýi kerek. Onan keıin teatrdaǵy murattastyq ortaq etıkalyq qaǵıdalarǵa baǵynýdy qajet etedi. Ortaq múdde - qoıylym úshin ujymdaǵy barlyq adamnyń adaldyǵy men aǵynan jaryla qyzmet etkenin talap etedi. Oǵan kóne almaıtyn aktermen, meıli ol «sumdyq» daryndy bolsada qoshtasý qajet. Ujymnan ózin joǵary sanaıtyn akterdiń oıyny qoıylymnyń kompozıııalyq tutastyǵyna qashanda kesirin tıgizeri anyq. Mundaı kemshilikti ózin «kórsetkisi» keletin akter oıynynan da(solırýıýıı akter) keziktirýge bolady jáne ondaı adamdarda ortaq maqsatqa qyzmet etýden góri jeke basynyń «daryndylyǵyn», «ózgelerden artyqshylyǵyn» kórsetý sezimi basym ekeni aıdan anyq. Demek, ondaılarmen murattastyq tabý asa qıyn. Ónerge kelgen adamnyń baqylaýshy emes, aıanbaı ter tóger azamat bolǵany abzal ekeni belgili. Onysyz kórkem týyndy men oıly shyǵarmanyń jaryqqa kelmeıtinin taǵy jaqsy bilemiz. Sońǵy kezderi teatrǵa kelgen jas akterlardyń jumysqa degen salqynqandylyǵyn baıqap júrmin. Óz kásibine qyzyǵýshylyqtan góri «akter» degen atty arqalanyp, «tanymal» bolýdy kókseıtindigi qorqytady. Óner atty aǵyny qatty ózenge abaısyzda qulap ketip, júze bilmes adamnyń dóńbek aǵashqa jabysyp alyp aǵyp bara jatqanyn elestedi. Óner - arpalys. Birde tunshyǵý, bir de aǵynǵa qarsy júzý.
Rejısserdiń qoltańbasy – qoıylymy arqyly kórinis tabar bolsa, azamattyq oıy akter oıyny arqyly júzege asady. Bul – aqıqat. «Sahna» atty qasıetti uǵymnyń – jalqy aqıqaty osynda bolar. Kórkemdik beıne – akterdiń eshqashan qol jetkizbes óziniń kókjıegine umtylysy. Kórermendi ılandyrý sol ózińniń tańdap alǵan kókjıegińe barar saparyńda jolserikter tabýyń bolyp tabylady. Taqyryp – sýretkerdiń ýaqytpen úndestik tabýy. Daryn – kásibı sheberlik. Óz qııalyńnan týyndaǵan armanyńdy, eńbekpen iske asyrý. Mamandyq – bar bolmysyńmen tapqan qazynań. Ónerdiń qas-qaǵym sáti eshqashan dál sol kúıinde qaıtalanbaıdy. Kóktem kezinde az ýaqytqa jaıqalyp joq bolar qyzylgúlge( krasnyı mak), nemese bir kúndik ómiri bar ásem kóbelekterge uqsas. Sonysymen de bizdi ózine qushtar etetin shyǵar. Kúzge deıin jaıqalyp tursa nemese kóbelekter kóz aldymyzda máńgilik tynym tappaı kólbeńdeı berse qadirinen de aıyrylyp qalýy ǵajap emes.
Qoıylym – taǵdyrlar toǵysy bolǵanda, rejısser – osy taǵdyrlardyń sebep-saldaryn izdeýshi. Keıipkerlerdiń araqatynasyn anyqtap, tyǵyrqtan shyǵar jol qarastyrýshy. Ártúrli tásilderdi qoldana otyryp, avtordyń aıtpaǵynan da aýqymdy oıdy kókeıkesti maqsat etip aldyna qoıady. Sahnaǵa shyqqan ár akterdiń keıipker retinde kórseteri men akter-azamat retinde aıtaryn dóp basyp taýyp berýdi armandaıdy. Kópten kezdespegen eki dostyń kezdesýin sahnada kórsetýdiń qıyndyǵy da, qyzyǵy da shamaly. Keldi. Qushaqtasty. Jón surasty. Bul ómirdegi qarapaıym kórinis. Óner úshin olardyń jan-dúnıesindegi dramalyq arpalystardyń býrqanysytary men qaqtyǵystary mańyzdy. Kezdespeı ketken aralyqta ne boldy? Dostar qalaı ózgerdi? Biz soǵan basa nazar aýdaramyz.
Zaman men jeke tulǵa arasyndaǵy sáıkessizdik, qoǵamdyq oı ıirimderi adamdardyń araqatynasy arqyly ashylady. Ár qoıylym saıyn ózindik ereksheligimen kezdeser shyǵarmashylyq izdenistiń azaby men lázzátti sátin tabýǵa tyrysady. Sýretker bar ómirin osy bir qaıtalanbas sátke arnaıdy. Onyń ár shyǵarmasy «keremet týyndy» bola bermegenimen, sol bir lázzátti shaqty, saǵynyshty sátti ómir boıy izdeýden tynbaýy kerek. Onsyz sýretker de, sheberlik te joq. Anatol Frans: «Ónerdiń eki qubyjyǵy bar: sýretker bola almaǵan sheber jáne sheberlikke jete almaǵan sýretker» - dep, dál taýyp aıtqan. Sahna ónerindegi izdenisterdiń Stanıslavskıdiń nemese Meıerhold pen Brehtiń nemese kóptegen ózge teatr qaıratkerleriniń tásilin alyp qarasaq ta zerttegenderi ortaq oı - ónerdiń ómirdegi oryny men sahnalyq shyndyq. Barlyǵy – oı men sezimimiz, is-áreketterimiz, talǵam men tanymymyz – shyǵarmashylyqtaǵy sýrypsalmalyq erkindiktiń negizin qalaýǵa arnalǵanyn anyq baıqaýǵa bolady. Sol izdenister ónerdegi ártúrli aǵymdardyń týýyna da sebepker boldy. Ózgerissiz óner bolmaıdy. Qatyp qalǵan «júıe» joq. Sondyqtan joǵaryda aıtylǵandardy: «tek osylaı bolady!» - deýden múlde aýlaqpyn. Qoıylym barysynda árbir rejısser ártúrli joldarmen jumys isteýi bek múmkin. Naǵyz rejısserlik shyǵarmashylyq úshin sahnadaǵy qaqtyǵystar men keıipkerlerdiń araqatynasyn kórsetýdiń túrleri san-alýan. Bul rejısserlik izdenistiń úzdiksiz jańalyqtarmen tolyǵa beretindiginiń kýási. Kórkemdik izdenistiń negizgi maqsaty «bolmysty taný» bolǵanymen, rejısserlik túıin san-túrli ekenin jaqsy bilemiz. Dramalyq qaıshylyqtar akterdiń sahnalyq ómirdi barynsha shıelenistire kórsetýiniń arqasynda kórermenge jetetindikten, rejısser izdenisiniń kúrdeliligi de osynda. Qoıylymdaǵy aıtylar oı men ár keıipkerdiń basynan ótkenin, bar jan-tánimen sezingen rejısser ǵana kórkemdik sheshim tabady. Sál aǵattyq qajetti nátıjege qol jetkizýge múmkindik bermeıdi. Qas-qaǵym sátpen esepteletin sahnalyq ýaqyt aıtylar astarly oıdyń naqtylyǵyn talap etedi.
Meniń basty aıtpaǵym ár kezeńdegi rejısserdiń aldyndaǵy atqarylar mindetterdi kórsetý. Spektakl - ujymdyq jumys bolǵanymen, aqyr aıaǵynda barlyǵynyń jaýapgershiligin moınyna alatyn jalǵyz rejısser ǵana. Ol jaýapgershilik - rejısserdiń ujymdaǵy ózge áriptesterimen daıyndyq barysyn uıymdastyra bilýine jáne ortaq oıǵa, kórkemdik sheshimge yntalandyrýyna tikeleı baılanysty bolmaq. Teatr – rejısserdiń mamandyq deńgeıi men múmkindigin, adamı qasıeti men rejısserlik minezderin synnan ótkizetin emtıhan oryny. Qoıylym – teatr ujymynyń kórermen aldynda ǵana emes, óziniń kásibı deńgeıin tekserer ólshem tarazysy bolǵandyqtan, joǵaryda jazylǵandardy - qoıylymdy daıyndaý kezindegi teatr ujymy músheleriniń atqarar qyzmetterin esterine taǵy bir ret salý dep uǵynyńyzdar.
