Qoıylymnyń bezendirilýi

Óner týyndysy sýretkerdiń qııalynyń jemisi. Qoıylymnyń kórkemdik dárejesi rejısser men akterlardyń oı-qııalynyń deńgeıine, dúnıe-tanymdarynyń tereńdigine táýeldi ekenin joǵaryda aıttyq. Al, sonymen qatar qoıylymnyń jetistigi men jeńilisi sýretshiniń sahnalyq bos keńistikti qalaı beıneli túrde bezendire bilýine tikeleı baılanysty. Teatrǵa kelgen kórermen qoıylymnyń atmosferasyn eń birinshi mýzyka, odan keıin dekoraııa, kıim, býtaforııa men rekvızıtter arqyly sezinedi. Sońynan baryp avtorlyq tekst pen akterlik oıyn arqyly qoıylymdy qabyldaı bastaıdy. Sýretshiniń shyǵarmashylyǵy sahnadaǵy kózge kórinetin zattarmen baǵalanady. Dekoraııa – qoıylymnyń, kıim – keıipkerdiń tólqujaty (vızıtnaıa kartochka).

Sýretshimen jumys jaıyn aıtpas buryn, sahnalyq bezendirýdiń atqarar mindetterine toqtap óteıik. Bezendirý mynadaı mańyzdy qyzmetterdi atqarady: sahnalyq is-árekettegi únsiz keıipkeridiń mindetin atqarady; oryndaýshylyq ónerdiń asa qajetti bólinbes bólshegi retinde akterlarmen birge «oınaıdy»; oqıǵa ótetin oryndy beıneleıdi. Senografııanyń basty mindeti – qoıylymnyń sahnalyq áreketin bezendirý. Nege qoılymdy emes, sahnalyq áreketti bezendirý? Úıtkeni, senografııa «qatyp qalǵan» dúnıe emes, rejısser men sýretshi oıyn iske asyrýshy sahnalyq árekettiń «jandy bóligi».

Únsiz keıipker. Sýretshi D.Borovskıdiń «Gamlet» qoıylymyna (Tagankadaǵy drama jáne komedııa teatry. Moskva) jasaǵan bezendirýin alyp qaraıyq: sahnada qara kúıe túsip irı bastaǵan aýyr, qaraqoshqyl sur shymyldyqtan ózge eshteńe joq. Shymyldyq – dat koroldiginiń irip-shirı bastaǵandyǵynyń poetıkalyq metaforasy. Tragedııalyq qaqtyǵystardyń shıelenisýine baılanysty birde bárin jalmaıtyn tajal (jazmysh), birde bárin bir boıyna syıdyra alatyn máńgiliktiń belgisine aınalyp otyrady. Sahnany sypyryp, bireýlerdi qaǵyp qulatyp ketip jatsa, endi bireýlerge jaıly taq bolady. Bireýlerdiń «tyńshylyǵyna» múmkindik jasaıtyn qalqa bolsa, endi bireýlerdiń úreıin týdyratyn qubyjyqqa aınalady. Iýrıı Petrovıch Lıýbımovtan «Gamlettiń» bezendirilýine baılanysty oıyn suraǵanymyzda, rejısserlik qoljazbasyn kórsetti. Onda bir-aq, sóılem jazylypty: «Boıyna bárin syıdyrǵan taǵdyrdyń qanaty» («Vseobemlıýıı krylıa sýdby»). Beıneli sóılem, beıneli sheshim! Toqyma shymyldyq – sýretshiniń oılap tapqan senegrafııalyq beınesi (obrazy). Onyń ómirden eshqandaı balamasyn tappaısyz. M.Áýezov atyndaǵy teatrdaǵy «Qamar sulýǵa» Q.Aqbaevtyń jasaǵan bezendirýindegi: ala arqan, tumandy kún, «ala sheńber», altybaqan barlyǵy qur dekoraııa retinde ǵana emes, fálsafalyq oılarǵa qurylǵan. Muqııat zer salǵan kókiregi oıaý kórermen kóp dúnıege qanyǵar edi. Es.Tuıaqovtyń «Qıly zamandaǵy» tańbaly «bóreneleri» men tuzaqtary – qazaq jerine qaǵylǵan shekara aǵashtary men halyq moınyna túsken tuzaq! «Farhad-Shyryndaǵy» (1981 jyly qoıylǵan) ıran mınıatıýralaryna toly saraı qabyrǵalary men asyl tasty kıimdegi keıipkerler arqyly ǵashyqtyq pen qyzǵanysh, kózsiz qurbandyqtyń qunyn jetkizýdi oıladyq. «Tórt taqta-jaınamazdaǵy» eski meshittiń aýlasy, esik, terezeleriniń biri synyp, biri bitelgen. Úı tóbesine salynǵan tyrnanyń uıasy da adyra qalyp, buzyla bastaǵan. Sońynda qabyrǵalar qulaıdy. Bul seneri joq, sergeldeńge túskenderdiń taǵdyryn kórseter sheshim. M.Saparovtyń «Apattaǵy» kemesi qazirgi haline kónbeı sońǵy kúshin jıyp, kómilgen qumyn silke kóterilgende – aqtyq demin qarsylyqpen ótkizgen qart teńizshiniń bar bulqynysyn kórsetpeı me!? Únsizdiktiń ózinde qanshama astarly oılar jatyr deseńizshi!

Akterlarmen birge oınaý. Bul bezendirýdiń kóne zamannan beri atqaryp kele jatqan mindetteriniń biri: ártúrli kıimderdi kıip, ártúli zattardy oınatyp keıipkerlerdi kórsetýdi halyqtyq meıramdardan jıi kórýge bolady. Mysaly baqsyny kórsetý úshin álem-jálem kıinip, syldyrmaq ilingen asataıaq nemese qobyz, bolmasa býben ustap eserlene jeliksek (ekstaz) «jetip» jatyr. Neni kórsetip jatqanymyzdy kópshilik jazbaı tanıdy. Kıimniń keıipker týraly aıtary kóp. Qandaı ortanyń adamy ekeni, talǵamy men aqyl-oıy qanshalyqty, minezi qandaı ekenin, bárin bilýge bolady. Al, osy kıim shyǵys halyqtarynyń, ásirese qytaıdyń teatrlarynda aıryqsha mindet atqarady. Beıjınniń (Pekın) klassıkalyq operalaryndaǵy áıelderdiń uzyn jeńdi kıimderiniń ózi elýden astam áreketter men qımyldar arqyly belgili bir jaıdan habar beredi. Jeńin kótere berip silkip ashý arqyly kózge kórinbes esikti ashqanyn, jeńderin qatparlap búkteý arqyly sol esikti japqanyn kórsetedi. Ǵashyqtar jeńderin ásemdik pen ádeptilik saltyn saqtaı otyryp aıqastyrý arqyly sezimderin jetkizse, jeńimen sheńber jasap kúnniń batqanyn bildiredi. Akterdiń árbir qımyly men jeńiniń árbir qalyby – qasqaǵym sáttegi oı men is-árekettiń plastıkalyq sheshimi. Bala kúnimizde basymyzǵa tegeshti kıip «dýylǵa», qaqpaqty «qalqan», shybyqty «arǵymaq» dep, oınadyq. Soǵan kámil sendik. Sahnada osy qaǵıdamen ómir súremiz, oınaımyz. Oryndaýshynyń qolyndaǵy zat belgili dárejede «rol» oınaıdy. Taǵy da beıjın operasynda qoldanatyn jelpýishti (veer) alaıyq: qytaı akterleri jelpýish arqyly kúnniń shyǵýyn nemese aıdyń nuryn shashqanyn, tuman túskenin nemese jańbyr jaýǵanyn, gúlderdiń ashylǵanyn nemese solǵanyn, japyraqtyń úzilip túskenin, jel turǵanyn, bárin-bárin kórsete alady. Jelpýishpen qımyldar jasap taý-tasty, ózen-kólderdi, t.b. kórsetedi. Keıipkerdiń jan-dúnıesindegi sezim býyrqanystaryn: ashý-yzasyn, qaıǵy-muńyn, qýanyshyn, uıalǵanyn, sóz tappaı qınalǵanyn, oılanǵanyn jetkize alady. Mysaly: jelpýshin tolyq ashyp, basyn qısaıta ustap júzin sál jasyrsa – jaýlaryna kórinbeı ketkenin bildiredi. Tóńkerilgen oryndyq – qaıyqty, bir jaq janyna qısaıtylǵan oryndyq jartasty beıneleıdi. Árıne, bul qytaı teatryna tán bolǵanymen sahnalyq kıim men rekvızıttiń, býtaforııanyń akterlik oıynymen qatar mańyzdy mindet atqaratynynyń jarqyn dáleli.

Oqıǵa ótetin oryn. Qoıylymnyń túri men janryna, sheshimine qaramaı sahnalyq áreket belgili bir jerde ótedi. Ony negizgi eki túrge bólýge bolady: oqıǵanyń naqty ótetin oryny – dál «qazir» osy elde, osy qalada nemese aýylda, úıde nemese syrtta ótse; ekinshisi jalpylama – kezkelgen jerde óte beredi. Sýretshi úshin basty – maqsat oqıǵa ótetin ortany sol qalpynda kórsetý emes, aıtylar oıdyń kórkemdik sheshimin tabý bolmaq.

Árbir sýretshiniń ózindik keskindeý máneri bar deımiz. Ol onyń dúnıe-tanymyn jetkizýdegi tásili. Sýretshiniń pesa týraly oıy rejısserdiń oıymen árqashan bir jerden shyǵa bermeıtini zańdy nárse. Úıtkeni, árqaısymyzdyń sýretkerlik tanym-talǵamymyz ártúrli. Rejısserdiń sýretshimen jumysy pesa týraly oıyn túsindirýden bastalady. Biraq, ol: «maǵan mynadaı dekoraııa kerek!» – dep, buıyrý emes. Sýretshi de ózindik tulǵa. Meniń óz basym, sýretshiniń pesany oqyp shyqqannan keıingi oı-pikirin muqııat tyńdaımyn. «Endi qaryndashpen osy oılardyń nobaıyn (nabrosok) salyp kel» – dep, tapsyrma beremin. Ondaǵy oıym sýretshiniń ózinshe oılap, sheshim tabýyna bóget jasamaý. Sýretshi qarandashtyń ushymen - sahna keńistigin detaldarmen toltyrý arqyly, al rejısser sahnanyń bos keńistigindegi akterlardyń is-áreketterin elestetýi arqyly «oılanady». Múmkin, onyń men oılaǵannan da qyzyqty sheshim tabýy múmkin ǵoı. Nobaılaryn kórgennen keıin unaǵandaryn taldaý jasaı otyryp, sońynan ózimniń sheshimim jaıly egjeı-tegjeıli aıtyp túsindiremin de, osylardy eskere otyryp taǵy qarandashpen jańa nobaılar syzýyn ótinemin. Osylaı birneshe ret kezdesip tolyq taldaý jasap, akterlik oıyn úlgisin, mýzykasyn, oqıǵa oryny týraly aıtyp túsiniskennen keıin baryp bir toqtamǵa kelemiz. Óner akademııasynda shákirtterge «sýretshige hat» jazdyrý arqyly qoılymnyń bezendirilýin qalaı kóretindigin jazdyramyn. Ondaıda shákirt belgili sýretshiniń sýretine silteme jasaý arqyly óz oıyn jetkizýge tyrysady. Ózimde keıde sýretshige sondaı sýretterdi mysalǵa keltirý arqyly túsindiremin. Keıde sýretshige neni qajet etetinimdi aıtýyma týra keledi. Qalaı bolǵan kúnde de rejısser men sýretshi birin-biri tolyqtyrar murattastar ekenin umytpaýymyz kerek.

Keı sýretshi óz oıyn eskızdik, al keıbireýi makettik úlgide jasaıdy. Rejısserdiń osy úlgilerdiń qaı-qaısysynan bolsyn sýretshiniń oıy men ony is-júzine asyrýdyń múmkindigin kórip, túsine bilgeni durys. Kóptegen rejısserlardyń eskızden bezendirilýdiń perspektıvasyn, kólemin naqty elestete almaı, qalaı iske asyrýdyń jolyn túsine bermeıtindigi kezdesip qalady. Eskız ben makette jaqsy bolǵan sýretshiniń keıbir eńbeginiń sahnadaǵy oryndalýynyń nasharlyǵynan nemese tehnıkalyq múmkindikteriniń joqtyǵynan kózge qorash kórinetindeı etip jasalatyn kezderi de jıi ushyrasady. Sahnadaǵy kez kelgen dekoraııa tehnıkalyq kúrdeligine qaramaı akterlardyń oıynyna kedergi bolmaı, sahna jumysshylarynyń qyzmetine yńǵaıly bolýy kerek. Kúrdeli sheshimderdiń de qarapaıym balamalary baryn umytpaǵanymyz abzal. Biraq, budan tehnıkalyq turǵydan kúrdeli sheshimderdege barmaý kerek degen oı týmaý kerek. Rejısserdiń de, sýretshiniń de jaqsy «konstrýktor» bola bilgeni teris emes. Teatrdaǵy kóptegen effektilerdi rejısserdiń óziniń oılap tabýyna týra keledi.

Qoıylymnyń janryna, kótergen júgine baılanysty bezendirilý naqty nemese jalpylama bolyp sheshim tabady. Jalpy, senografııanyń kórkemdik oıǵa, «únsiz keıipkerge» aınalǵany jaqsy.

Qoıylymdy bezendirý – oqıǵa ótetin orynnyń kórkemdik sheshimi nemese beıneli kórinisi jáne rejısserdiń mızansena quratyn alańy. Sýretshiniń kórinisterdi qalaı bezendirip, qoıylymnyń ortaq sheshimi arqyly kompozıııalyq kórkemdikke jetýi dramatýrgııanyń tabıǵaty men qurylymyna baılanysty. Dekoraııa men kıimderdiń akterlik oıynǵa qabyspaı, bóget jasap, «óz betinshe ómir súrýine» múldem bolmaıdy. Onda ol qanshama ádemi bolsa da «óli», jasandy, jansyz dúnıe bolyp qalady. Ekinshi qater akter oıynynda jatady. Sýretshiniń keremetteı oılap tapqanyn, oısyz akter orynsyz áreketterimen, ospaq oıynymen joqqa shyǵarýy múmkin. Akter oıynymen aqtaı bilmese dekoraııa – boıalǵan shúberek, rekvızıt – jáı zattyń balamasy bolyp shyǵa keledi. Al, akter –endi keıipker emes, sahnadaǵy býtaforııalar arasynda júrgen adamǵa aınalyp ketedi. Sahnadaǵy adamnyń tasada qalyp, tek qana daýysyn estigen kórermen túkke túsine almaıdy. Bul zańdylyq. Kórermen akterdiń sózin, onyń «kózi arqyly», «is-qımyly arqyly» túsinedi. Demek, sýretshi men rejısser akterlardyń sahna keńistiginiń kezkelgen jerinen kórermenge jaqsy kórinýin oılastyrýy shart.

Sahnalyq kıim – árqashanda keıipkerdiń bar bolmysyn ashar, talǵamyn tanytar, tirshiliginen habar berer dúnıe bolǵandyqtan, muqııat oılastyrylǵany jón. Kıim – minezdi qalyptastyrady. Sahnadaǵy árbir zat akterdiń kóńil-kúıine, is-áreketine óz áserin tıgizedi. Keıipkerdiń syrt pishini tolyqtaı daıyndyqtyń sońǵy kezeńderinde ǵana aıqyndalady. Syrt pishin ózgergen saıyn, minez-qulyqta ózgeriske ushyraıdy. Keıbir akterlar men aktrısalar sýretshiniń jasaǵan kıim úlgisimen kelispeı, ózinshe «sulý bop kóriný» úshin qymbat matalardan tigilgen kıimder kıinýge tyrysady. Keıipkerdi emes, óziniń «dene bitimi men sánin» kórsetýge umtylatyn kezderi bolady. Demek, bul tusta rejısserdiń qoıylymdaǵy akterlardyń oısyz áreketterine jol bergizbeı, sýretshi usynǵan dekoraııaǵa «senip», kıimderiniń árbir ádibin sezinýine kúsh salýyna týra keledi.

Sýretshiniń mindeti – dekoraııasynyń bir sátke ǵana áser týdyryp, qalǵan ýaqytta qatyp qalar óli sýret bolýyna múmkindik bermeýinde. Qoıylymnyń basynan aıaǵyna deıin áser kúshin joǵaltpaı oı salatyn týyndyǵa aınalǵany abzal. Kórinis saıyn jańa qyrynan kórinip, qısyndy bir mindet atqaryp, kórermendi soǵan ılandyrýy qajet. Tańǵaldyrýynan jazbaýy kerek. Dekoraııanyń qoıylymdaǵy akter oıynymen, mızansenasymen, jaryǵy bar, mýzykalyq partıtýrasy bar barlyǵymen úndestik taýyp, tolyqtyrǵanda ǵana kórkemdik tutastyq týady. Bizdiń teatr sahnamyzdaǵy «Ana-Jer ana» men «Ǵasyrdan da uzaq kún» qoıylymyndaǵy – poezd, «Eski úıdegi eki kezdesýdegi» – samolet, «Qar hanymdaǵy» – sıqyrlar kórermendermen qatar teatr mamandarynyń da tańdasyn týdyrǵanyn bilemiz. Qandaı fokýs pen ásem dekoraııa bolmasyn sahnalyq keıipkerdiń beıne retide ashylýyna kómektese almasa, rejısserlik oıdy jetkize almasa kók tıyndyq quny bolmaıdy. Sahna keńistiginiń qojasy – akter ekenin sýretshiniń bir sátke bolsa da umytpaýy kerek. Onyń áreket eter oryny, qorshaǵan ortasy, kıgen kıiminiń árbir qyrtysy akterdi keıipkermándilikke kóterer baspaldaqtar. Beıneleý óneriniń sheberleriniń sýretterin qarasańyz tunyp turǵan dramatýrgııa, kıimderi keıipkerdiń minezdemesi emes pe! Sondyqtan, rejısserdiń beıneleý óneriniń bar salasynan bilimdi adam bolýy mindet ekenin aıtpasada túsinikti. Shyǵarmashylyqtaǵy kóptegen aǵymdardyń kóbi beıneleý ónerinen bastaý alǵanyn eskersek, teatr rejıssýrasyna tıgizer áserin anyq sezinýge bolar edi.

Qazir sýretshiler jıvopıs, applıkaııa, batıktermen qatar, túrli faktýraly materıaldardy, kompıýterlik grafıkalardy, tehnıkalyq jetistikterdi keńinen qoldanyp júr. Faktýra – teatrda jáı materıal emes, qoıylymnyń kórkemdik oıy men erekshe álemin jetkizer zattyń biri. Qalaı bolǵan kúnniń ózinde de basty tulǵa akter, basty maqsat qoıylymnyń aıtpaǵy. Dekoraııa men kostıýmdi sahnalyq jaryqtan bóle qaraýǵa bolmaıtynyn umytpaý kerek. Jaryq-sáýleni bezendirýdiń boıaýy retinde qabyldaýymyz qajet. Muny kóptegen rejısserlar turmaq sýretshilerdiń ózderi eskere bermeıdi. Dekoraııaǵa túsken árbir sáýleniń óziniń aıtar oıy, atqarar mindeti bar. Nemırovıch-Danchenko aıtqandaı árbir qoıylymnyń óziniń túsi, boıaýy bolady.

Sýretshini túsiný úshin rejısserdiń ózi de sol sııaqty oılaı bilip, bolashaq qoıylymdy sonyń kózimen kóre bilgeni jón. Al, sýretshi óz kezeginde rejısserdiń oı-sezimine ortaqtasqany quba-qup bolar edi. Senografııa – óz aldyna jeke týyndy bola alatyny daýsyz. Kórmelerde eskızdik nemese makettik úlgide turýy múmkin. Biraq onyń atqarar mindeti – akterlik, rejısserlik óner sııaqty qoıylymnyń ajyramas bóligi retinde ortaq úndestik tabýynda. Spektakldiń aıtpaq bolǵan kórkemdik sheshimderin júzege asyryp, tutastyqqa umtylýynda. Rejısser óz avtoryn izdegendeı ózine murattas bola alatyn sýretshisin izdeıtini anyq. Qoıylym – rejısser, akter jáne sýretshi oıynyń ortaq jemisi. Birin-biri tolyqtyryp polıfonııalyq úndestikte bolýy arqyly shyǵarmashylyq tabysqa qol jetkizbekke kerek. Sahna – rejısser men sýretshiniń ǵajaıyp álemi. Sýretkerlik qııalynyń qupııasyn kórermenine pash eter palıtrasy.