Áreketke kóshý

Arıstoteldiń: «Teatr óneriniń túp tamyry – bolmysqa elikteý. Biraq, ómirmen janasqanymen, eshýaqytta tutastaı aralasyp ketpek emes. Sondyqtan da, ol - óner» - degen oıyn, franýzdyń uly akteri Koklen (aǵaıydylardyń úlkeni): «Óner - ómir emes, tipti onyń kórinisi de emes. Óner – qudyretti dara týyndy. Ýaqyt pen keńistikke táýelsiz, óziniń máńgilik ómirin jasaıdy. Ózgelerdi óziniń tylsym álemine tartady» - dep, tolyqtyra taratyp aıtady. Neǵylǵan tylsym dúnıe? Tuńǵıyǵyna qalaı tartpaq? Osylardyń jaýaby teatr ónerinde negizgi oıdy iske asyrar akter oıynynda jatyr. Akterdiń sahnadaǵy ómir súrýin: keıipkersyndylyq, keıipkerjandylyq, keıipkermándilik dárejelerine bólip, ara jigin ajyrata qarastyryp keldik. «Bizdiń» jáne «ózgeniń» mektebi dep bólip qoıdyq. Qoǵamdyq ıdeologııa úshin qajetti bolǵan osy bir «bólý»: Meıerhold, Vahtangov, Taırov, Breht, Vılar, t.b. rejısserlerdiń izdenisterine onsha kóńil bóldirmedi jáne olardyń izdenisterin Stanıslavskıı «júıesine» qarsy qoıyp keldi. Olardyń barlyǵyda sahnalyq beıneniń tolyqqandy ashylý jolyn ózderinshe izdedi. Teatr óneriniń atqarar ártúrli mindetterin (mıssııalaryn) anyqtap, solardy kórermenderge jetkizýdiń úlgilerin qarastyrdy. Qalaı bolǵan kúnde de akter keıipkermándilikke jetýdi murat tutatyny anyq. Onyń joly qalaı? Qalaı qol jetkizbekke kerek? Oǵan aparar dańǵyl joldy eshkim de ashyp aıta almaıdy. San qıly! Árkimniń ózindik tásili men qupııasy bar. Sol sebepti Konstantın Sergeevıch «júıe» degen sózdi onsha unata qoımaǵanyn joǵaryda aıttyq. Ony ózgelerdiń ózgertýge bolmaıtyn, «qatyp qalǵan zań» retinde qabyldaýynan qoryqty.

Sahna – maıdan, daıyndyq (repetıııa) – izdenis kezeńi, ónerdiń azaby men lázzátin seziner shaq. Izdenisterdiń eń sońynda mynandaı úsh tujyrym-toqtamǵa keletinimizdi ańǵaramyz:

1. keıipker beınesine aınalý úshin, eń aldymen ózińdegi «Men»di joǵaltpaı, ózińmen óziń bolyp ómir súrý; Taratyp aıtsaq: seniń jan-dúnıeń – keıipkerdiń jan-dúnıesi. Keıipkerdiń jan-dúnıesi – seniń jan-dúnıeń. Bul degenińiz: «Egerde men...» tásili;
2. áriptesterińmen oınaý. Áriptesim «menen» ne qalaıdy? «Meniń» kózdegenim ne? Osylardy túsinýge, qaıtara jaýap berýge umtylý;
3. alda ne bolaryn bilmeý. Qandaı oqıǵalardyń ótetininen beıhabar bolý. «Myń ret oınasamda birinshi ret basymnan ótkendeı seziný».

Sahnalyq áreket: qaraý men kórýdiń, tyńdaý men estýdiń, túsiný men sezinýdiń plastıkalyq kórinisi. Túpki maqsatqa jetý úshin árekettenemiz. Maqsat – meniń kóńil qalaýym bolǵanda, áreket arqaýy – qalaýyma qol jetkizý úshin jasalatyn umtylysym. Áreketti – fızıkalyq jáne psıhologııalyq dep bólip ataǵanymyzben, olardy jeke-jeke qaraýǵa bolmaıdy. Fızıkalyq áreket – psıhologııalyq kóńil-kúıimizdiń syrtqy kórinisi bolsa, psıhologııalyq áreket – plastıkalyq qımyldarymyzdyń ishki máni, negizgi sebepkeri. Ómirde de, sahnada da psıhofızıkalyq áreket jasaıtyndyǵymyz sondyqtan. Oıdan áreket týady. Óz maqsaty boıynsha áreketke kóshken keıipker, áriptesteriniń oıynda ne jatqanyn aldymen túsinip baryp «qorǵana ma», «qarsylasa ma», «quptaı ma», ne isteý kerektigin sheshedi. Jalpylama «jasandy áreket» jasamas úshin akter áriptesteriniń kózine týra qarap, túsinýge, talap etýge, ótinýge, aıyptaýǵa daǵdylanýy kerek.

Daıyndyqtyń alǵashqy kúninen bastap kóptegen akterlar: «egerde men...» tásilimen izdenýdiń ornyna, «onyń» (keıipkerdiń) atynan áreket jasaýǵa tyrysady. Avtor jazǵan beıtanys bireýdi beıneleýge umtylady. Qaǵazdaǵy keıipker - jansyz beıne. Estimeıdi, kórmeıdi, sezinbeıdi. Kerek deseńiz sóıleı almaıtyn mylqaý. Al, ony avtordyń aıtqany boıynsha «oınaý»( Brehttiń «effekt ochýjdenıesimen» shatastyrýǵa bolmaıdy. Oǵan keıinirek toqtalarmyz), túsinigińdi ǵana kórsetýmen shektelýge ákelip soǵady. Bizge qajetti beıneniń jóni ol emes. Biz, sahnadaǵy keıipkerdiń is-áreketi, sóz saptasy, jan-dúnıesindegi arpalysyp jatqan sezimi, kózqarasy men qımyly, taǵy basqa minez erekshelikteriniń akter tabıǵatymen astasyp jatqanyn qalaımyz. Sahnalyq beıneniń basyna tap bolǵan oqıǵalardy, tartqan taýqymeti men kórgen qyzyǵyn, qaıǵysy menen qýanyshyn akter óz basynan ótkizgendegideı sezinip áreket jasaǵanda ǵana tolyqqandy keıipker jasalmaq. Sondyqtan Stanıslavskıı usynǵan: «Ózińnen – beınege» (Ot sebıa k obrazý) tezısiniń durystyǵyna kóz jetkizý qıyn bola qoımas. Buǵan qarsy pikir aıtýshylar da az bolǵan joq. Qalaı degende de keıipkerjandylyq mektebiniń ózegi osynda jatyr.

Ústel basyndaǵy taldaýlar men qysqa daıyndyqtan keıin, birtalaı rejısserler etıýdtyq tásilmen (etıýdnyı metod repetııı) birden áreketke, mızansenaǵa kóshedi. Pesadaǵy kórinisterge shaǵyn etıýdtar jasap, áreketter men keıipkerlerdiń araqatynastaryn tabýǵa qajetti detaldardy izdestirýge umtylady. Daıyndyq jasaıtyn kórinistegi maqsatyn anyqtaǵan akter «egerde men...» tásili boıynsha, soǵan jetý úshin áreket etýge kirisedi. Usynylǵan shartty jaǵdaıdan týyndaǵan fızıkalyq sezimderdi (kún ystyq nemese salqyn, sharshaý, aýyrsyný, t.t.) mindetti túrde eskere otyryp, áreket etedi. Etıýdty qaıtalap jasaǵan saıyn rejısser akterlar eskermegen jańa faktilerge zeıin salýlaryn eskertip otyrady. Bul eskertýler olardyń sýyrypsalmalyq talpynysy men erkindigine shekteý bolmaýy kerek. Akterdi «avtorlyqtan» aıyrmaýy qajet. Sózderdi «jattap» úlgermegendikten, áriptesiniń ár sózin ańdyp, ár isin qadaǵalap, kózine qaraýdyń ornyna qolyndaǵy dápterine qaraı bergennen nátıjeli áreket kútýdiń ózi qıyn. Sondyqtan rejısser dápterlerdegi jazǵandardy jıyp tastap, maqsat boıynsha áreket etýge, tyǵyz baılanysta bolýǵa shaqyrady. Pesadaǵy sózderdi jobamen, óz sózderimen tolyqtyra otyryp áreket jasaıdy. Bul avtordyń sózin múldem aýystyrý emes. Keıipkerdiń is-áreketin tabýdyń joly. Keıinnen pesadaǵy sózderdi birtindep, tolyǵymen meńgerýge kirisedi. Keıipkerlerdiń sózderindegi negizgi oıdy bildiretin sózdi anyqtaýǵa kóńil bólgen jón. Ony sóz qısynyna ǵana qarap emes, etıýdtaǵy minez-qulqyna da qarap anyqtaýǵa bolady. Áreket pen asa (kóp sózdilikten qashýdy meńzep otyrmyz) qajetti sózderdi «óz janymyzdan qosyp», qısynyn taptyq deıik. Endi avtorlyq tekstke kóship tapqandarymyzdy qoldana otyryp jańa etıýdqa kóshýge bolady. Ne bolmasa ústel basyna qaıta oralyp, tekstpen jumys isteýge de bolady. Akter avtorlyq teksttegi jazylǵannan da kóp bilgende ǵana sóz aıtýǵa quqyly. Jazylǵan sózde emeýirin (namekı) ǵana bolǵanymen, bar tereńdik sóz astarynda jatady.

Sóz áreketi – sahnalyq áreket pen qatynastardyń joǵarǵy satysy. Áriptesińniń sanasyna áser etýdiń tıimdi quraly. Sóıleý - oıdy sózben órnektep, sýrettep jetkizý. Tekst – bizdiń aıtqan sózimiz, al sóz astary - sol sózdermen nendeı oıdy jetkizbek bolǵanymyz, basqasha túsindirsek sol sózdi qalaı aıtýymyz. Áriptesińnen neni talap etetinińdi anyq bilgende baryp sóziń ótimdi bolady. Kerisinshe áriptesińniń senen neni qalap turǵanyn túsiný, onyń is-áreketin qoldaýyńa ne bolmasa qorǵanýyńa senimdi sebep bolady. Al, tyńdaý - áriptesińniń aıtqanyn kókirek kózińmen kórý. Kókirek kózińmen kórý nemese elestetý – psıhologııalyq ishki qubylys. Adamdardyń jadyndaǵy «qupııa qoımasynda» jınalyp, qajetine qaraı eles berip, sezimi men qııalyna bastaý bolatyn áserlerdiń jıyntyǵy. Al, akterdiń kókirek kózimen kórýi – beıneli oıdyń negizi. Oıdy beıneli túrde jatkize almaǵan jerde óner joq! Teksti qaıtalaı bergennen keıin jattandylyq pen bir saryndylyqqa túsken akterdiń aıtpaq bolǵan oıy kómeski tartyp, mánin joǵaltyp alýy ǵajap emes. Olaı bolmas úshin teksti qaıtalaǵan saıyn jańadan tabylǵan elestetý proessteri arqyly baıytyp otyrý qajet. Jańadan tabylǵan elestetýler qııal men sezimge, sol arqyly is-áreketke ózgerister ákeletini anyq. Rejısser óziniń kókirek kózimen kórgenderine akterlar men kórermenderdi de ılandyryp qoımaı, eliktire bilgeni abzal.

Sóz áreketin anyqtaǵannan keıin taǵy da etıýd jasap, baıqap kórýge múmkindik týady. Rejısser sóz áreketiniń plastıkalyq sheshimin tabýmen aınalysady. Árıne bul tásil daıyndyq ýaqytyn ádettegiden kóbirek qajet etedi. Plastıkalyq sheshimdi izdenýdiń basty maqsaty – akterdiń qısyndy is-áreketin, al rejısserdiń qajetti mızansenany tabý kezeńindegi barlaý jasaý úshin kerek tásil. Avtorlyq teksttiń tabıǵı jolmen týyndaǵanyndaı dárejege qol jetkizý.

Akterdiń qabileti - avtor men rejısser usynǵan ózgeshe shartty jaǵdaıǵa beıimdele bilýinde. Buryn kezdestirmegen tosyn jaǵdaıda keıipkeriniń atynan nanymdy áreket etýinde. Hannyń da, qaranyń da beınesin jasaı bilý – olardyń qaıtalanbas qasıetterin sezinip kórsete bilý bolyp tabylady. «Óz atyńnan áreket jasaý», «keıipkerińniń janyn seziný», «teksti boıǵa sińirý» kerek dep jatamyz. Al, búginderi jas akterlardyń basym kópshiligi sózin jattap alyp, tez «qutylýǵa» asyǵady.

Neden bastaýymyz kerek?

Pesadan oqıǵalar legin anyqtap, ár qaısysyn óz atyńnan (birinshi jaqta, osy shaqta) baǵalaý kerek. Taǵy da sol: « egerde osy oqıǵa meniń basymnan ótse ...» - «ne seziner edim?», «ne oılar edim?», «qalaı bolǵanyn qalar edim?» degen emes, «men ne ister edim?», « qandaı áreket eter edim?» degen suraqqa jaýap izdegenimiz durys bolǵan bolar edi. Osylaısha biz qarapaıym fızıkalyq áreketti tabar edik. Bir jaǵynan áreket arqaýy men roldiń perspektıvasyn, ekinshi jaǵynan oqıǵalar men faktilerge degen akterdiń jeke kózqarasyn, olardy baǵalaý dárejesin anyqtar edik. Akterdiń «Meni» belgili bir ýaqyt merziminde, belgili bir keńistikte (sahnalyq keńistikti aıtamyz) ómir súredi. Usynylǵan shartty jaǵdaıda áreket etedi eken. Demek, bizderge oqıǵa men usynylǵan shartty jaǵdaıdyń ara jigin anyqtap alǵanymyz jón. Joǵaryda qarastyrǵanda kózimizdiń jetkeni – olardyń arasyndaǵy aıyrmashylyqtyń onsha aıqyn baıqala bermeıtin bolymysyz ekendigi edi. Solaı bolǵan kúnniń ózinde eki ataýdyń ózderine tán sıpatamasy bar. Fálsafada bir istiń týyndaýyna belgili bir «sebep» pen «jaǵdaı» áser etedi degen uǵym qalyptasqan. «Sebep» adamdardyń áreketin, qoǵamdyq ózgeristerdi týdyrsa, «jaǵdaı» sol sebeptiń týyndaýyna múmkindik jasap qana qoımaı, ózgerister men áreketterdiń pisip jetilýine jáne qalaı iske asatyndyǵyna da qolaıly múmkindikti qamtamasyz etedi. Aıyrmashylyǵy áser eter dárejesinde: Sebeptiń áser kúshi basymyraq, aıqynyraq, al, jaǵdaıdiki báseńdeý, kómeskileý. Alǵashqysy birden áser etse, sońǵysy burq etkizer sebepti kútýmen uzaqqa sozylýy bek múmkin. «Sebep» bizdińshe oqıǵamen, «jaǵdaı» - usynylǵan shartty jaǵdaımen sabaqtas. Oqıǵa sahnalyq keıipkerlardiń is-áreketin týdyrsa, usynylǵan shartty jaǵdaı ol is-qımyldardyń qalaı júzege asýyn qamtamasyz etedi.