Maqala
Rejısser sheberligi. Áreketke kóshý
Áreketke kóshý
Bólim: Teatr
Datasy: 16.01.2017
Avtory: Әубәкір Рахимов
Maqala
Rejısser sheberligi. Áreketke kóshý
Áreketke kóshý
Bólim: Teatr
Datasy: 16.01.2017
Avtory: Әубәкір Рахимов
Rejısser sheberligi. Áreketke kóshý

Áreketke kóshý

Arıstoteldiń: «Teatr óneriniń túp
tamyry – bolmysqa elikteý. Biraq, ómirmen janasqanymen, eshýaqytta tutastaı
aralasyp ketpek emes. Sondyqtan da, ol - óner»
- degen oıyn, franýzdyń uly
akteri Koklen (aǵaıydylardyń úlkeni): «Óner
- ómir emes, tipti onyń kórinisi de emes. Óner – qudyretti dara týyndy.  Ýaqyt pen keńistikke táýelsiz, óziniń
máńgilik ómirin jasaıdy. Ózgelerdi óziniń tylsym álemine tartady»
- dep,
tolyqtyra taratyp aıtady. Neǵylǵan tylsym dúnıe? Tuńǵıyǵyna qalaı tartpaq?
Osylardyń jaýaby teatr ónerinde negizgi oıdy iske asyrar akter oıynynda jatyr.
Akterdiń sahnadaǵy ómir súrýin: keıipkersyndylyq, keıipkerjandylyq,
keıipkermándilik dárejelerine bólip, ara jigin ajyrata qarastyryp keldik.
«Bizdiń» jáne «ózgeniń» mektebi dep bólip qoıdyq. Qoǵamdyq ıdeologııa úshin qajetti
bolǵan osy bir «bólý»: Meıerhold, Vahtangov, Taırov, Breht, Vılar, t.b.
rejısserlerdiń izdenisterine onsha kóńil bóldirmedi jáne olardyń izdenisterin Stanıslavskıı
«júıesine» qarsy qoıyp keldi. Olardyń barlyǵyda sahnalyq beıneniń tolyqqandy
ashylý jolyn ózderinshe izdedi. Teatr óneriniń atqarar  ártúrli mindetterin (mıssııalaryn) anyqtap,
solardy kórermenderge jetkizýdiń úlgilerin qarastyrdy.   Qalaı
bolǵan kúnde de akter keıipkermándilikke jetýdi murat tutatyny anyq. Onyń joly
qalaı? Qalaı qol jetkizbekke kerek? Oǵan aparar dańǵyl joldy eshkim de ashyp aıta
almaıdy. San qıly!  Árkimniń ózindik
tásili men qupııasy bar. Sol sebepti Konstantın Sergeevıch «júıe» degen sózdi
onsha unata qoımaǵanyn joǵaryda aıttyq. Ony ózgelerdiń ózgertýge bolmaıtyn,
«qatyp qalǵan zań» retinde qabyldaýynan qoryqty.

Sahna – maıdan, daıyndyq
(repetıııa) – izdenis kezeńi, ónerdiń azaby men lázzátin seziner shaq. Izdenisterdiń
eń sońynda mynandaı úsh tujyrym-toqtamǵa keletinimizdi ańǵaramyz:

1) keıipker beınesine aınalý úshin, eń aldymen ózińdegi «Men»di joǵaltpaı,
ózińmen óziń bolyp ómir súrý; Taratyp aıtsaq: seniń jan-dúnıeń – keıipkerdiń
jan-dúnıesi. Keıipkerdiń jan-dúnıesi – seniń jan-dúnıeń. Bul degenińiz: «Egerde men...» tásili;

2) áriptesterińmen oınaý. Áriptesim «menen» ne qalaıdy? «Meniń» kózdegenim
ne? Osylardy túsinýge, qaıtara jaýap berýge umtylý;

3)
alda ne bolaryn bilmeý. Qandaı oqıǵalardyń ótetininen beıhabar bolý.  «Myń
ret oınasamda birinshi ret basymnan
ótkendeı seziný».

Sahnalyq áreket: qaraý men kórýdiń,
tyńdaý men estýdiń, túsiný men sezinýdiń plastıkalyq kórinisi. Túpki maqsatqa
jetý úshin árekettenemiz. Maqsat –
meniń kóńil qalaýym bolǵanda, áreket
arqaýy – qalaýyma qol jetkizý úshin jasalatyn umtylysym. Áreketti –
fızıkalyq jáne psıhologııalyq dep bólip ataǵanymyzben, olardy jeke-jeke qaraýǵa
bolmaıdy. Fızıkalyq áreket –
psıhologııalyq kóńil-kúıimizdiń syrtqy kórinisi bolsa, psıhologııalyq áreket – plastıkalyq qımyldarymyzdyń ishki máni,
negizgi sebepkeri. Ómirde de, sahnada da psıhofızıkalyq áreket jasaıtyndyǵymyz
sondyqtan. Oıdan áreket týady. Óz maqsaty boıynsha áreketke kóshken keıipker,
áriptesteriniń oıynda ne jatqanyn aldymen túsinip baryp «qorǵana ma»,
«qarsylasa ma», «quptaı ma», ne isteý kerektigin sheshedi. Jalpylama «jasandy
áreket» jasamas úshin akter áriptesteriniń kózine týra qarap, túsinýge, talap
etýge, ótinýge, aıyptaýǵa daǵdylanýy kerek.

Daıyndyqtyń alǵashqy kúninen bastap kóptegen
akterlar: «
egerde men...» tásilimen izdenýdiń ornyna, «onyń»
(keıipkerdiń) atynan áreket jasaýǵa tyrysady. Avtor jazǵan beıtanys bireýdi
beıneleýge umtylady.  Qaǵazdaǵy keıipker
- jansyz beıne. Estimeıdi, kórmeıdi, sezinbeıdi. Kerek deseńiz sóıleı almaıtyn
mylqaý. Al, ony avtordyń aıtqany boıynsha «oınaý»( Brehttiń «effekt
ochýjdenıesimen» shatastyrýǵa bolmaıdy. Oǵan keıinirek toqtalarmyz), túsinigińdi
ǵana kórsetýmen shektelýge ákelip soǵady. Bizge qajetti beıneniń jóni ol emes.
Biz, sahnadaǵy keıipkerdiń is-áreketi, sóz saptasy, jan-dúnıesindegi arpalysyp
jatqan sezimi, kózqarasy men qımyly, taǵy basqa minez erekshelikteriniń akter
tabıǵatymen astasyp jatqanyn qalaımyz. Sahnalyq beıneniń basyna tap bolǵan
oqıǵalardy, tartqan taýqymeti men kórgen qyzyǵyn, qaıǵysy menen qýanyshyn akter
óz basynan ótkizgendegideı sezinip áreket jasaǵanda ǵana tolyqqandy keıipker jasalmaq.
Sondyqtan Stanıslavskıı usynǵan: «Ózińnen
– beınege» (Ot sebıa k obrazý) tezısiniń durystyǵyna kóz jetkizý qıyn bola
qoımas. Buǵan qarsy pikir aıtýshylar da az bolǵan joq. Qalaı degende de
keıipkerjandylyq mektebiniń ózegi osynda jatyr.

Ústel basyndaǵy taldaýlar men qysqa
daıyndyqtan keıin, birtalaı rejısserler etıýdtyq
tásilmen
(etıýdnyı metod repetııı) birden áreketke, mızansenaǵa kóshedi.
Pesadaǵy kórinisterge shaǵyn etıýdtar jasap, áreketter men keıipkerlerdiń
araqatynastaryn tabýǵa qajetti detaldardy izdestirýge umtylady. Daıyndyq
jasaıtyn kórinistegi maqsatyn anyqtaǵan akter «egerde men...» tásili boıynsha,
soǵan jetý úshin áreket etýge kirisedi. Usynylǵan shartty jaǵdaıdan týyndaǵan
fızıkalyq sezimderdi (kún ystyq nemese salqyn, sharshaý, aýyrsyný, t.t.) mindetti
túrde eskere otyryp, áreket etedi. Etıýdty qaıtalap jasaǵan saıyn rejısser
akterlar eskermegen jańa faktilerge zeıin salýlaryn eskertip otyrady. Bul
eskertýler olardyń sýyrypsalmalyq talpynysy men erkindigine shekteý bolmaýy
kerek. Akterdi «avtorlyqtan» aıyrmaýy qajet. Sózderdi «jattap»
úlgermegendikten, áriptesiniń ár sózin ańdyp, ár isin qadaǵalap, kózine
qaraýdyń ornyna  qolyndaǵy dápterine
qaraı bergennen nátıjeli áreket kútýdiń ózi qıyn. Sondyqtan rejısser
dápterlerdegi jazǵandardy jıyp tastap, maqsat boıynsha áreket etýge, tyǵyz
baılanysta bolýǵa shaqyrady.  Pesadaǵy
sózderdi jobamen, óz sózderimen tolyqtyra otyryp áreket jasaıdy. Bul avtordyń
sózin múldem aýystyrý emes. Keıipkerdiń is-áreketin tabýdyń joly. Keıinnen
pesadaǵy sózderdi birtindep, tolyǵymen meńgerýge kirisedi. Keıipkerlerdiń
sózderindegi negizgi oıdy bildiretin
sózdi anyqtaýǵa kóńil bólgen jón. Ony sóz qısynyna ǵana qarap emes,
etıýdtaǵy minez-qulqyna da qarap anyqtaýǵa bolady. Áreket pen asa (kóp
sózdilikten qashýdy meńzep otyrmyz) qajetti
sózderdi «óz janymyzdan qosyp», qısynyn taptyq deıik. Endi avtorlyq tekstke
kóship tapqandarymyzdy qoldana otyryp jańa etıýdqa kóshýge bolady. Ne bolmasa
ústel basyna qaıta oralyp, tekstpen jumys isteýge de bolady. Akter avtorlyq
teksttegi jazylǵannan da kóp bilgende
ǵana sóz aıtýǵa quqyly. Jazylǵan sózde emeýirin (namekı) ǵana bolǵanymen, bar
tereńdik sóz astarynda jatady.

Sóz
áreketi
– sahnalyq áreket pen qatynastardyń joǵarǵy satysy. Áriptesińniń
sanasyna áser etýdiń tıimdi quraly. Sóıleý-
oıdy sózben órnektep, sýrettep jetkizý.
Tekst – bizdiń aıtqan sózimiz, al sóz astary - sol sózdermen nendeı oıdy jetkizbek bolǵanymyz,
basqasha túsindirsek sol sózdi qalaı aıtýymyz. Áriptesińnen neni talap
etetinińdi anyq bilgende baryp sóziń ótimdi bolady. Kerisinshe áriptesińniń
senen neni qalap turǵanyn túsiný, onyń is-áreketin qoldaýyńa ne bolmasa
qorǵanýyńa senimdi sebep bolady. Al, tyńdaý
- áriptesińniń aıtqanyn kókirek kózińmen kórý. Kókirek kózińmen kórý nemese elestetý
– psıhologııalyq ishki qubylys. Adamdardyń jadyndaǵy «qupııa qoımasynda»
jınalyp, qajetine qaraı eles berip, sezimi men qııalyna bastaý bolatyn
áserlerdiń jıyntyǵy. Al, akterdiń kókirek kózimen kórýi – beıneli oıdyń negizi.
Oıdy beıneli túrde jatkize almaǵan jerde óner joq! Teksti qaıtalaı bergennen
keıin jattandylyq pen bir saryndylyqqa túsken akterdiń aıtpaq bolǵan oıy
kómeski tartyp, mánin joǵaltyp alýy ǵajap emes. Olaı bolmas úshin teksti
qaıtalaǵan saıyn jańadan tabylǵan elestetý proessteri arqyly baıytyp otyrý
qajet. Jańadan tabylǵan elestetýler qııal men sezimge, sol arqyly is-áreketke
ózgerister ákeletini anyq. Rejısser óziniń kókirek kózimen kórgenderine
akterlar men kórermenderdi de ılandyryp qoımaı, eliktire bilgeni abzal.

Sóz
áreketin anyqtaǵannan keıin taǵy da etıýd jasap, baıqap kórýge múmkindik týady.
Rejısser sóz áreketiniń plastıkalyq sheshimin tabýmen aınalysady. Árıne bul tásil
daıyndyq ýaqytyn ádettegiden kóbirek qajet etedi. Plastıkalyq sheshimdi izdenýdiń
basty maqsaty – akterdiń qısyndy is-áreketin, al rejısserdiń qajetti
mızansenany tabý kezeńindegi barlaý jasaý úshin kerek tásil. Avtorlyq teksttiń
tabıǵı jolmen týyndaǵanyndaı dárejege qol jetkizý.

Akterdiń qabileti -  avtor men rejısser usynǵan ózgeshe shartty
jaǵdaıǵa beıimdele bilýinde. Buryn kezdestirmegen tosyn jaǵdaıda keıipkeriniń
atynan nanymdy áreket etýinde. Hannyń da, qaranyń da beınesin jasaı bilý –
olardyń qaıtalanbas qasıetterin  sezinip
kórsete bilý bolyp tabylady. «Óz atyńnan
áreket jasaý», «keıipkerińniń janyn seziný», «teksti boıǵa sińirý»
kerek
dep jatamyz. Al, búginderi jas akterlardyń basym kópshiligi sózin jattap alyp,
tez «qutylýǵa» asyǵady.

Neden bastaýymyz kerek?

Pesadan oqıǵalar legin anyqtap,
ár qaısysyn óz atyńnan (birinshi jaqta, osy shaqta) baǵalaý kerek. Taǵy da sol: « egerde osy oqıǵa meniń basymnan ótse ...»
- «ne seziner edim?», «ne oılar
edim?», «qalaı bolǵanyn qalar edim?»
degen emes, «men ne ister edim?», « qandaı áreket eter edim?» degen suraqqa
jaýap izdegenimiz durys bolǵan bolar edi. Osylaısha biz qarapaıym fızıkalyq
áreketti tabar edik. Bir jaǵynan áreket arqaýy men roldiń perspektıvasyn,
ekinshi jaǵynan oqıǵalar men faktilerge degen akterdiń jeke kózqarasyn, olardy
baǵalaý dárejesin anyqtar edik. Akterdiń «Meni» belgili bir ýaqyt merziminde,
belgili bir keńistikte (sahnalyq keńistikti aıtamyz) ómir súredi. Usynylǵan
shartty jaǵdaıda áreket etedi eken. Demek, bizderge oqıǵa men usynylǵan shartty
jaǵdaıdyń ara jigin anyqtap alǵanymyz jón. Joǵaryda qarastyrǵanda kózimizdiń
jetkeni – olardyń arasyndaǵy aıyrmashylyqtyń onsha aıqyn baıqala bermeıtin bolymysyz
ekendigi edi. Solaı bolǵan kúnniń ózinde eki ataýdyń ózderine tán sıpatamasy
bar. Fálsafada bir istiń týyndaýyna belgili bir «sebep» pen «jaǵdaı» áser etedi
degen uǵym qalyptasqan. «Sebep»
adamdardyń áreketin, qoǵamdyq ózgeristerdi týdyrsa, «jaǵdaı» sol sebeptiń týyndaýyna múmkindik jasap qana qoımaı,
ózgerister men áreketterdiń pisip
jetilýine jáne qalaı iske asatyndyǵyna da qolaıly múmkindikti qamtamasyz etedi.
Aıyrmashylyǵy áser eter dárejesinde: Sebeptiń áser kúshi basymyraq, aıqynyraq,
al, jaǵdaıdiki báseńdeý, kómeskileý. Alǵashqysy birden áser etse, sońǵysy burq
etkizer sebepti kútýmen uzaqqa sozylýy bek múmkin. «Sebep» bizdińshe oqıǵamen,
«jaǵdaı» - usynylǵan shartty jaǵdaımen sabaqtas. Oqıǵa sahnalyq keıipkerlardiń
is-áreketin týdyrsa, usynylǵan shartty jaǵdaı ol is-qımyldardyń qalaı júzege
asýyn qamtamasyz etedi.