Maqala
Rejısser sheberligi. Qoıylymnyń kórkemdik tutastyǵy
Qoıylymnyń kórkemdik tutastyǵy
Bólim: Teatr
Datasy: 27.01.2017
Avtory: Әубәкір Рахимов
Maqala
Rejısser sheberligi. Qoıylymnyń kórkemdik tutastyǵy
Qoıylymnyń kórkemdik tutastyǵy
Bólim: Teatr
Datasy: 27.01.2017
Avtory: Әубәкір Рахимов
Rejısser sheberligi. Qoıylymnyń kórkemdik tutastyǵy

Qoıylymnyń kórkemdik tutastyǵy

Qoıylymnyń kórkemdik jáne stıldik tutastyǵy – qoıylym tobyna qatysqan barlyq adamdardyń ortaq kókeıkesti maqsattary (ıdeıalary) men estetıkalyq kózqarastarynyń birligine táýeldi bolmaq. Eń bastysy rejısserdiń daryny men talǵamyna, qatysýshy
topty ortaq maqsatqa uıymdastyra bilý qabiletine baılanysty bolatyny aıtpasa da túsinikti. Jalpy, teatr ujymy degen uǵymnyń ózi ortaq maqsat pen ortaq ıdealy bar adamdardyń tańdaýly tobynan quralady. Ónerdi esepsiz, essiz súıgen, teatryn ózge eshteńege teń kórmes, eshqashan satpas, jankeshti jandardyń ujymy! Onsyz teatr óneri eshqandaı ushpaqqa shyqpaq emes.

Qoıylymnyń kórkemdik deńgeıinen tutastyq kórinbese, akterlyq oıynynda úndestiktiń ornyna ala-qulalyq paıda bolsa, onda ol daıyndyq barysynda ártúrli tásilge jol bergendikten ketken qatelik. Óner maqsatyna qol jetkizýdiń ártúrli kózqarasynan týyndaǵan túsinikterdiń sáıkessizdigi.

Eńliktiń beınesindegi aktrısa kórermenin bar bolmysymen ılandyryp otyrǵan tusta, taqpaqtata sóılep, «batyrlyǵy men seriligin» kórsete adyrańdap Kebek  shyǵa kelse ne bolmaq?! Ol tek oıyn órneginiń ózgesheligin ǵana kórsetip qoımaı, akterdiń ónerge, teatr óneriniń qasıetti mıssııasyna degen kózqarasyn da kórsetedi.

Akter ózge sýretkerler sııaqty izdený barysynda kóptegen qatelikti bastan ótkizip baryp belgili bir mejeli nátıjege jetedi. Úıtkeni, onyń eńbegi – óte kúrdeli de, rýhanı erkindikten týyndaıtyn, asa uqyptylyqty qajet etetin názik jumys. Akter – adam janynyń qymbat sezim tebirenisteriniń jıyntyǵyn ánge bólep, jyr eter saz aspabyna uqsas oryndaýshy. Demek, rejısser – onyń qulaq kúıin dál burap, pernesin dóp basar sheber.

Pesanyń kókeıkesti maqsaty men kórkemdik sheshimine laıyqty «qupııa kiltti» rejısser taba bilgende ǵana akterlarmen jáne ózgede qoıylym tobymen (sýretshi, sazger, t.b.) jumys oń nátıjesin beredi. Keıipkerlerdiń júrekterine jol taba alady. Olardyń oılary men úmitteriniń, qarym-qatynastarynyń jumbaq syrlarynyń sheshýin tabady. Sol kiltpen avtordyń pesadaǵy kótergen máselesin, shyǵarmashylyq mánerin ǵana emes, azamattyq ustanymyn da aınytpaı tanýǵa bolady.

Dramatýrgııanyń negizgi aıtpaǵyn keıipkerlerdiń tartys-talasyndaǵy qaqtyǵystan izdeý kerektigin joǵaryda atap kettik. Pesanyń qundylyǵyn qaqtyǵysyna qarap baǵalaımyz. Kimniń ne úshin jan talasyp arpalysyp júrgenine kóz jetkizsek, pesanyń basty maqsatyn paıymdaý qıynǵa soqpaıdy. Ol úshin ár keıipkerdiń is-áreketimen, sózderiniń astaryna muqııat úńilip, qajet bolsa jazyp alyp qarasańyz ózi-aq aıqyndalyp shyǵa keledi. Pesadaǵy qaqtyǵysqa saıası-áleýmettik, qoǵamdyq mán bere qarasańyz kóp nársege kóz jetkizýge bolady. «Shoqan Ýálıhanov – aqqan juldyz!» – desek, akter «aqqan juldyzdy» qalaı oınamaq? Qysqa ǵumyrynda óshpes iz qaldyrǵandyǵy týraly oıdyń kórkemdik balamasy. Shoqannyń kóp nárse tyndyrýǵa asyqqanyn – biz tiriliginde kimder úshin alysyp, kimdermen qaqtyǵysqany arqyly bilemiz. Halqyna paıda keltirý úshin aq patshaǵa adal qyzmet etti. Tek qazaq emes, qandas qyrǵyz ben uıǵyr halqynyń taǵdyryna da kómek qolyn sozbaqqa áreket etti. Mansap qýǵan shynjyr balaq, shubar tós aýyldastaryna talandy. Berisi Chernıaev, arysy aq patsha Aleksandr I-men aıqasta aldanǵanyna, bar úmitiniń kúıregenine kózi jetti. Imperııaǵa haýipti jan atandy. Aýyrýy asqynyp, aıaq asytynan baqıylyqqa attandy!? Múmkin, «buratana halyqtyń» kózi ashyq, kókiregi oıaý azamatyn, qashqardaǵy Gúlshynaryna qashyp ketip, qytaı ımperııasyna bar qupııany ashyp qoıady dep kúdiktengendikten, baqılyqqa «attandyrǵan» bolar!?, t.t. Mine, osyndaı joramaldar men tujyrymdar qaqtyǵys tabıǵatynyń kiltin tabýdan týyndaıdy. Bul oraıda naqty tabylǵan kókeıkesti maqsattyń atqarar mindeti orasan zor. Kókeıkesti maqsattyń kórkemdik ıdeıamen qatar júretinin jaqsy bilemiz. «Kókeıkesti maqsat – ıdeıanyń ózi emes, sýretkerdiń sol oıdy adamdardyń sanasyna ne úshin kirgizbek bolǵan umtylysynda. Ol – sýretkerdiń ózine qymbat ıdealdary jolyndaǵy rýhanı belsendiligi» – deıdi K.S.Stanıslavskıı.

Qoıylymnyń tutastyǵynyń kepili – áreket arqaýy. Birinshi kórinistegi jan aıǵaıynyń  jańǵyryǵy sońǵy kórinisterde de estilip turýy kerek. Alǵashqy kórinisterde bastalǵan áreket sońǵy kórinisterge deıin qısyndy jalǵasyn taýyp, shegine jetýi kerek. Rejısser men oryndaýshylar avtorlyq oıdyń kórinisten kóriniske shashaýy shyqpaı shıyrshyq atyp jetýin qamtamasyz etýi qajet. Ártúrli epızodtarda túrlishe kórinis tabatyn qaqtyǵys pen faktilerdi qabystyryp «úılestirýde» sheberliktiń kerek ekeni sózsiz. «Kınonyń jetistigi montajynda» degen uǵym bar. Qoıylymdaǵy kóptegen bólek-bólek kórinisterdiń maqsatqa jetkizer áreket arqaýynyń úzilmeýin, ortaq ekpin-yrǵaqpen órbýiniń, sahnalyq atmosferanyń saqtalýyn qadaǵalaǵan jón. Sımfonııalyq mýzykadaǵy polıfonııalyq úndestikke tán zańdylyqtyń saqtalǵanyn qalar edik.

Adamdardyń minez-qulyqyn ómirde: «aýmaly-tókpeli», «jaıma-shýaq», «burq-sarq», «yzǵarly», «quıyn qýǵandaı», t.t. degendeı atmosferalyq qubylystarǵa teńeýler arqyly aıtyp jatamyz. Al, Shyǵarmashylyq atmosferanyń jóni bólek, kúrdeli de, áser kúshi erekshe proess. Mysaly, «Abaı» pesasyndaǵy «sot» sahnasyn alyp qaraıyq: Orazbaı men Jırenshe toby – «ata dástúrin qorǵap» kúnálini (Aıdar men Ajardy: «ata jolyn buzyp kúnáǵa batqandardy») jazalap, kináliniń (Abaı men shákirtterin: «kúnálilerge dem bergeni úshin») sazaıyn tartqyzbaq, Abaı toby – daryndy jastyń mahabbatyna qorǵan bolmaq, Kerim – qıyn tańdaýdyń shyrmaýynan shyǵýdyń jolyn izdestirýde, Syrttan qarııada kimdi qoldaryn tarazylaý ústinde. Sál aǵattyq qurdymǵa ketiredi, qan tógilmek. Bir-biriniń qabaǵy men sózin ańdyǵan qarsylastar «ólispeı berispeýge» ishteı bekinip, arbasýda... Nemese Kerimniń Aıdarǵa ý beretin sahnasyn qarańyz: toıǵa jınalǵan kóńildi halyq, tórt qubylasy túgendelip, ózin qanat-quıryǵy jetilgendeı sezingen ustazy Abaıdyń osyndaı qýanyshty kúnin qaraly túnge aınaldyrmaq bolǵan Kerimniń qorqynyshy men kúızelisin elestetip kórseńiz de jetkilikti. Aq kıizge ıreleńdep shyqqan qara jylan kórgendeı bolasyz. Osy keltirilgen eki mysaldan sahnalyq atmosferanyń keıipkerlerdiń jan-dúnıesiniń ekipin-yrǵaǵy arqyly kórinis tabatynyn anyq baıqaımyz. Árıne, dekoraııanyń, býtaforııa men rekvızıtterdiń, mýzyka men dybystardyń, jaryqtyń da sahnalyq atmosferany kórermenge jetkizýdegi orynyn esten shyǵarmaq emespiz. Atmosferanyń – usynylǵan shartty jaǵdaımen, kókeıkesti maqsatpen, oqıǵalarmen tyǵyz baılanysty ekeni aıtpasada túsinikti. Atmosfera ótip jatqan oqıǵanyń bolmysyna, ýaqyty men orynyna baılanysty ekeni taǵy bar. Bazardyń óz atmosferasy, vokzaldyń ózine tán, jyl mezgilderiniń ózindik atmosferasy bar. Kúndizgi kóńil kúıimiz túngige múlde uqsamaıdy. Atmosfera – keıipkerdiń tirshilk eter ortasy, júrek lúpili. Keıipkerdiń ózgelermen jáne ózin qorshaǵan ortamen qatynasy arqyly kórinis tabady. Qaqtyǵystyń atmosferanyń qurylymyna qatysy bar ma desek? Sózsiz bar der edik! Adamnyń jan-dúnıesiniń ekpin-yrǵaǵy, psıhofızıkalyq sezinýi, oı-órisiniń
sıpaty ózi ómir súrgen  ortanyń tynys-tirshiliginen (atmosferasyn) habar beredi. Atmosfera oqıǵadan týyndap ǵana qoımaıdy, sol oqıǵanyń sebebi men saldary da bola alady. Atmosferasyz qoıylymnyń kórkemdik sheshimine qol jetkizý múmkin emes.

Qoıylymnyń túri (formasy) dramatýrgııanyń mazmunyna saı bolǵany abzal. Barlyq jaǵynan garmonııalyq úndestik pen úılesim tapqan óner týyndysy óziniń kórkemdik tutastyǵyn saqtaı alady. Qoıylym aıtpaq oıymen jáne mazmunymen ǵana qyzyqtyrmaıdy, qoıylý túrimen, oınalý ereksheligimen de kórermendi baýrap alady. Rejısserdiń dramatýrg te, sýretshi de, sazger de bolýyna, ol óner túrleriniń zańdylyqtary men qupııalaryn jaqsy meńgere bilgeni jón. Úıtkeni ol – qoıylymnyń rýhanı dem berýshisi, ári uıymdastyrýshysy.

Rejısser qoıylymynyń sheshiminde avtordyń ózindik ereksheligin esten shyǵarmaıdy. Barlyq maqsattardy naqty qoıa bilgen rejısserlik sheshimde qoıylymnyń kórkemdik tutastyǵy (hýdojstvennoı elostnostı spektaklıa) bolady. Táp-táýir qoıylymdar, jekelengen akterlik tabystar, keıbir qyzyqty rejısserlik tapqyrlyqtar kózge kórinip jatqanymen rejısser: «ne úshin qoıdym?» degen suraqqa naqty jaýap taba almasa, spektakldiń kórkemdik tutastyǵy da bolmaıdy. Aıtylar oı shashyraǵan jerde shyǵarma qyryq jamaý shapan kıgen músápirlikke ushyraıdy. Rejısser is-árekettiń órbý órisin (perspektıvasyn), baǵdaryn kórip, akterlardy soǵan baǵyttaı bilgeni durys. Marafondyq qashyqtyqqa júgiretin sportshynyń óz kúshin qalaı jumsaýdy josparlaǵany sııaqty rejısser da qoıylymnyń perspektıvasyn bilikti túrde josparlaǵany durys. Kórermendi qoıylymnyń basynan aıaǵyna deıin bir sekýndta es jıǵyzbas ekpin-yrqaqpen baýrap alýdy oılanǵany jón. Oǵan túpki maqsatqa kidirssiz umytylý arqyly qol jetkizýge bolady. Biraq, budan bir saryndylyqqa (monotonnost) boı urý kerek degen oı týmaýy kerek. Usynylǵan shartty jaǵydaıǵa baılanysty is-árekettiń aýqymy men ekipin-yrǵaqtyń san túrli bolýy kórermendi
jalyqtyrmaı qyzyqtyra túsedi. Qoıylymdaǵy barlyq kórinisterdegi sheshimderimizdiń ortaq kompozıııalyq qurylymyn taýyp basyn qosa bilgende kórkemdik sheshim paıda bolady.