Maqala
Rejısser sheberligi. Rejıssýra jáne ınsenırovka
Rejıssýra jáne ınsenırovka
Bólim: Teatr
Datasy: 13.02.2017
Avtory: Әубәкір Рахимов
Maqala
Rejısser sheberligi. Rejıssýra jáne ınsenırovka
Rejıssýra jáne ınsenırovka
Bólim: Teatr
Datasy: 13.02.2017
Avtory: Әубәкір Рахимов
Rejısser sheberligi. Rejıssýra jáne ınsenırovka

Rejıssýra jáne ınsenırovka

Teatrlardyń, ásirese qazaq teatrlarynyń
qashanda jaqsy dramatýrgııaǵa tapshylyq kórip kele jatqany eshkimge de jasyryn
emes. Sondyqtan, kóptegen rejısserlardyń ınsenırovkalardy ózderiniń jasap,
sahnaǵa shyǵarýyna týra keledi. Sh.Aıtmatovtyń «Ana-Jer ana», «Ǵasyrdan da uzaq
kún», «Jámıla», «Shynarym meniń shyraılym», «Aq keme», «Shyńǵyshannyń aqsha bulty»,
Á.Núrpeıisovtiń «Qan men teri», t.b. romandardan jasalǵan sátti ınsenırovkalar
ekenin aıtsaqta jetkilikti bolar. Tipti Ý.Shekspırdiń ózi «Romeo men
Djýlettasyn» A.Brýktiń poemasynan, M.Áýezov «Qaraqypshaq Qobylandysyn» halyqtyq
epostan, «Eńlik – Kebegin» Sh.Qudaıberdıevtiń dastanynan, Ǵ.Músirepov «Qozy
kórpesh – Baıan sulýy» men «Qyz Jibegin» lıro-epostyq jyrlardan alyp, ólmes
týyndylar jasaǵanyn jaqsy bilemiz. Demek, ınsenırovka kóneden kele jatqan,
shyǵarmashylyq qajettilikten týyndaǵan shara ekenin ańǵaramyz. Bul sharanyń teatrǵa
mol múmkindikterdiń kókjıegin ashyp bergeni shyndyq.

«Insenırovka» eki
túrli uǵymnyń jıyntyǵy desek te bolady. Birinshiden ol – ádebı shyǵarmany (proza,
poezııa) dıalogqa aınaldyrý, ekinshiden - teatrǵa arnalǵan ádebı senarıin (senarıı
sóziniń ekinshi uǵymy – rejısserlik partıtýra ekenin joǵaryda aıtqanbyz) jasaý,
bir sózben aıtqanda sahna zańdylyǵyna ıkemdep dramatýrgııalyq nusqasyn jazyp
shyǵý.

Proza
sahnalyq qoıylymdarda rejısserdiń jańasha sheshimderge barýyna jaǵdaılar týǵyzdy.
Insenırovkalar arqyly teatr óziniń qaıtalanbas kórkemdik oılaryn baıytty.
Qazir biz klassıkalyq proza, poezııadan ózge tarıhı hronıka, pýblııstıkalyq,
t.b. shyǵarmalardyń sahnalyq nusqalaryna da kýá bolyp júrmiz. Bul birinshiden
ýaqyt talaby bolsa, ekinshiden jaqsy dramatýrgııanyń kemdiginen, úshinshiden teatr
men rejıssýranyń ózgeshe bir oı aıtýdyń jolyn izdeýinen. Bul ádebıet kótergen
taqyryptyń ómirsheńdiginen, fálsafalyq oıdyń tereńdigi men qaqtyǵystardyń
aýqymdylyǵy, keıipkerleriniń taǵdyrlarynyń qyzyqtyǵynan da sahnagerlerdiń
nazaryn ár kezeń saıyn ózderine aýdaryp otyratyn zańdylyq. Bilikti rejısserdiń
bar bolmysynda qashanda dramatýrgke tán qabilet qabattasyp jatady. Úıtkeni, bul
eki mamandyqtyqtyń túp-negizi – dramatýrg ekendiginde. B.Breht, V.I.Nemırovıch-Danchenkonyń
pesalary osy sózimizdiń tolyǵymen dáleli bola alady. Árıne, bireý jaza biledi,
endi bireýi sahna keńistiginde kóre bilgenimen dıalogqa aınaldyryp jaza
bilmeıdi. Solaı bolǵanymen ekeýi de prozalyq shyǵarmanyń dramatýrgııalyq qaqtyǵysyn,
sahnalyq sheshimin  tolyǵymen qııal kózimen  kóre biledi. Árıne, sózden
sóılem quraı bilý ońaı kóringenimen, sahnadan aıtylar oıdy kórkemdep jetkizý
asa kúrdeli sharýa. Oǵan da ózgeshe qabilet, ózindik daryn kerek. Insenırovka
máselesesi dramatýrgııadan góri rejıssýraǵa jaqyn. Muny kórkemsóz oqylatyn ádebı
nemese poetıkalyq teatr úlgisimen shatastyrýǵa bolmaıdy. Teatr sahnasyndaǵy
ınsenırovkanyń jazylý joly men jóni odan tipten ózgeshe bolady.

Kórkem ádebıetten ınsenırovka jasaý joldaryn
úıretý – rejıssýra mamandyǵyna shákirt daıyndaýdaǵy basty salanyń biri bolyp
tabylady. Ekinshi, úshinshi kýrstarda shákirtter úzindilermen jumys isteýmen qatar,
shaǵyn prozalyq nemese poezııalyq shyǵarmalardan ınsenırovkalar daıyndap, ony
sahnalyq qoıylym retinde júzege asyrady. Bul tusta ustazdyń basty kóńil
aýdaratyny – shákirt boıyndaǵy ádebı shyǵarmalarǵa degen talǵamyn tárbıelep,
túpnusqadaǵy basty oıdy joǵaltpaı sahna zańdylyǵyna baǵyndyra bilýge úıretý. Ol
úshin eń aldymen ustaz ben shákirt avtordyń shyǵarmalaryn tereń zerttep, stıldik
erekshelikterine, janrlyq qurylymdaryna qanyp baryp kirisýi qajet. Ózderine
unaǵan shyǵarmalarynan jasaǵan ınsenırovkalaryn tómendegideı suraqtarǵa jaýap
beretindeı sharttardy basshylyqqa alýlary kerek:

  1. Shyǵarmanyń taqyryby men aıtylar oıdyń (avtordyń
    osy máselege degen kózqarasynyń) mańyzdylyǵyn dáleldeý;
  2. Rejısser retinde ózi osy qoıylymmen ne aıtpaq
    jáne qalaı júzege asyrmaq?
  3. Insenırovkany áreket arqyly tolyq taldaýdan
    ótkizýge mindetti.

Shákirt osy oılaryn qaǵazǵa «eksplıkaııa»
retinde túsirip, kýrstastarynyń aldynda  ınsenırovkasyn qorǵaıdy.
«Qorǵaý» – bolashaq rejısserdiń óz oıyna ózgeni sendirip, eliktire bilý
qabiletin arttyrady. Keminde 400 bettik romannan 40 bettik pesa jasaý ońaı emes
ekenin osy bir sandardan-aq kórýge bolar. Árıne, ádebı shyǵarmadaǵy jazylǵan
barlyq sýretteýlerdiń ınsenırovkaǵa sımaıtyny belgili. Sahna áreket oryny
ekenin jaqsy biletin rejısser, kóp sózdilikten qashyp, «aıtpaýǵa bolmaıtyn»
dıalogtardy ǵana qaldyryp, ınsenırovkasyn áreketke qurýy kerek. Avtor aıtpaq
bolǵan qalyń oı qatparynan ózine qajet, ýaqytpen úndes, bir-ekeýin negizge ala
otyryp jasalýy qajet. Qalyń prozanyń keıbireýinen naqty aıtylmaǵanymen
tereńinde kómilip jatqan qyzyqty oılardy kóre bilip, kórkemdep kópke
jetkizýgede múmkindik mol. Avtor sýrettegen kórinisterden rejısserdiń tipten
bólek oı men tyń qundylyqtardy dáripteýge bolatynyn sezgen sátterinde de
ınsenırovkalarǵa baryp jatady. Prozany qysqartý «qııanat» bolmaı ma degen
suraqqa «bolmaıdy!» dep jaýap berýge bolady. Olaı bolatyny ınsenırovka
prozadan bólek jańa týyndy. Árıne, budan túpnusqanyń avtorymen múldem sanaspaý
kerek eken degen uǵym týmaýy kerek. Avtormen kelisý – kelispeý estetıkalyq
talǵam tarazysyna baılanysty bolǵanymen de, onyń avtorlyq quqyǵymen sanasý
etıkalyq ólshemge jatatynyn umytýǵa bolmaıdy. Kez kelgen shyǵarmadaǵy avtorlyq
oıǵa qııanat jasamaı-aq, meıilinshe shaǵyndap kórsetýge sahna shartylyǵynyń
múmkindigi zor. Oqý proessi barysynda teatr bóliminiń shákirtteri pesalardan úzindiler
daıyndap kórsetedi. Shákirtterdi kólemdi pesalardan avtorlyq oıdy dóp basyp
kórseter shaǵyn kórinister jasaýǵa úıretemiz.  Al, rejısserlik kýrstyń
shákirtterine tek úzindi ǵana emes, avtorlyq oı men stıldi saqtaı otyryp 10-12
mınýttik kompozıııa jasap kórsetýin talap etemiz. Múmkin emesteı kórinetin osy
talap bolashaq rejısserdi qıyndyqtan shyǵar jol izdep tabýǵa májbúr etedi. Bir de
qatelesip, bir de qyzyqty qısynyn taýyp jatady. Mysaly, rejısserlik bólimniń
2-kýrs shákirti B.Nurǵalıev Kobe Abeniń «Qum qursaýyndaǵy áıelin» on eki
mınýttik kóriniske syıdyra bildi. Avtordyń aıtpaq bolǵan kóp oılarynan eń basty
bireýin tańdap alyp: «erkektiń  ustanymy – kúıki tirliktiń qorqynyshy men
áıeldiń ustanymy - jalǵyzdyqqa moıynusyný», al qum qursaýy – adamdyqtyń synalar
sharttylyq maıdany retinde qaraılastyryldy:

Shól – ǵumyrym... shóldetti,

Qum kúreýmen qurban boldy
ýaqytym.

Qýanyshym qumǵa sińip ol
ketti,

Adasyp júr baqytym.

Erkindikten qol úzdi,

Jel buıyrdy: «jerden ony
óshir»-dep.

Qumda qalǵan izim bar ed,
sol izdi

Qumnyń ózi óshirmek.

Tez ketermiz, tez kelip,

Keńge sermep úlgermeımiz
qulashty.

Bul dúnıe qum ústinde
kezbelik,

O dúnıe – qum asty...

degen óleńderimen oı túıindep, qyzyqty sheshim
taba bildi. Sol kýrstyń shákirtteri N.Óteýlınova nemese J.Serǵazınalardyń
kórsetken on eki-on úsh mınýttik úzindileri eki aktili pesalarda kóterilgen
taqyryptyń negizgi  máni men mazmunyn beretindeı etip yqshamdalyp jasalǵan
nusqasyn jasaı aldy. J.Qypashqbaeva Maılınniń «Kózildirigin» sózsiz satıraǵa
aınaldyryp kórsetti. Mundaı mysaldardy kóptep keltirýge bolady. Eń bastysy bul
jumystardyń bolashaq rejısser úshin dramatýrgııany meńgerýine, avtordyń kózqarasyn
esepke ala otyryp oılana bilýine kóp kómegin tıgizetini kámil. Ekinshiden
ınsenırovaka jasaýǵa mashyqtanady. Árıne, shákirtterdiń muny tolyq meńgerip alýy
qıyn, onyń ústine ondaı maqsatty kózdeý shart emes. Negizgi maqsat ınsenırovka
jasaýdyń joldarymen tanysýlary mańyzdy. Úıtkeni ınsenırovkany ózi jasasa da,
ózgege jasatsa da kásibı turǵydan neniń qajet ekenin túsindirip, oıyn tolyq
jetkizýine kómegi tıedi.

Kez kelgen oqyrman ózi oqyp otyrǵan ádebı
shyǵarmasyn aýyq-aýyq kóz aldyna elestetip «kórip» otyrady. Al, rejısser men
akter ol oqıǵalardy sahna keńistigindegi qoıylym retinde elestetip, ózderi
aralasyp «bastarynan» ótkizedi. Kem-ketigin toltyryp, tipti jetispegen
teksterin janynan qosyp, oqıǵalar legin, usynylǵan jaǵdaılardy eskere otyryp,
«men bylaı eter edim» degendeı qaqtyǵysty shıelenistire túsetini belgili.
Keıipkerlerige degen kózqarastarymyzdy áreket arqyly bildirip, ishteı «júzege
asyryp» otyramyz. Qarapaıym is-qımyldardyń tizbegin jasaımyz. Mine sizge
ınsenırovkanyń qaǵazǵa túspegen nusqasy. Klassıkalyq ádebıette qashanda ozyq
dramatýrgııanyń, jaqsy kınosenarıdiń belgileri basym bolatyny anyq. Biz
osylardan – oqıǵalar leginiń bizge asa qajettisin tańdap, ortaq qaqtyǵysqa
toptastyryp, bir maqsatqa jumyldyryp, sahna zańdylyǵyna baǵyndyra bilýmiz
kerek. «Áreketti taldaý tásili» – ádebı nusqadaǵy keıipkerlerdi sahnalyq
keńistikke durys kóshirýdiń kepili. Pesalardy taldaǵanymyzdaı prozany
«baqaıshaǵyna deıin shaǵa» bilsek ınsenırovka jasaýymyzǵa tıgizer paıdasy
ushan-teńiz. Bastapqy oqıǵadan - negizgi,  odan ortalyq, sońǵy oqıǵalar
arqyly – basty oqıǵaǵa ótýdiń joldaryn, kókeıkesti maqsatqa jetýdegi áreket
arqaýyn anyqtap alýymyz qajet. Sonda ǵana qomaqty prozadan shaǵyn bolsada aıtary
mol kórnekti dramatýrgııa týady.

Sh.Aıtmatovtyń «Ǵasyrdan uzaq kúnin»
ınsenırovka jasaǵan Á.M.Mámbetovtyń Vahtangov teatryndaǵy qoıylymynda
romandaǵy barlyq taqyrypty qamtýdy kózdegendikten oı shubalańdyǵyna ushyraǵanyn
E.Polıakova (Teatr. 1984j. №10) dáleldep jazdy. Onda ol «keshegi kún (Naıman ana
týraly ańyz) men búgingi kúndi (Edige men ózgeler) jáne erteńgi kúndi (ǵarysh
taqyryby») qatar kórsetpek boldy. Qanshama lazer sáýlelerin qoldanǵanymen ǵarysh
taqyryby qoıylymnyń kórkemdik tutastyǵyna kómektesýdiń ornyna keri áserin
tıgizip turdy. Romanǵa úılesimdi bolǵan «ǵarshkerlerdiń» sahnadaǵy árekettiń
ekpindi (dınamıkalyq) túrde damýyna kedergisi kóp boldy. Al, M.Áýezov teatryna
qoıarda óziniń oryssha ınsenırovkasynan qazaqsha nusqasyn jasaýdy maǵan
tapsyrǵanda «ǵaryshtyń» kerek emestigine Ázekeńdi kóndirip, alyp tastadym. Ol
taqyryptyń aıtpaǵyn Qazanǵaptyń máıitin qasterlep jer qoınyna berýge
árekettengen toptyń eń sońynda ushqan ǵarysh kemesinen jan saýǵalap toz-toz bolyp
ketkeni-aq kórsetip turǵan joq pa?! S.Muqanovtyń «Móldir mahabbatyn»
ınsenırovka jasaýda meniń aldymda eki maqsat turdy: biri Sábeńniń baıandaý
tásilin buzbaý, avtorǵa qııanat jasamaý, ekinshisi zamanyna baılanysty aıta
almaǵan oılaryn «qalpyna» keltirý boldy. Sońǵy maqsattyń paıda bolýyna
«jarııalyq zaman» kelip, ótkenimizge kúl shashýshylar S.Muqanovty da qaralaı
bastady. Árkimniń ar-uıaty ózine tóreshi. Bizdi tolǵandyrar másele: ol urpaqtyń
«ne istep qoıǵany» emes, azdy-kópti qaldyryp ketken shyǵarmasynda. Sondyqtan,
búgingi esti urpaq kórkem shyǵarmany pendeshilikke aıyrbastamas bolar. Sol
sebepti «Búrkittiń qoıyn dápterine» basa kóńil aýdardym. Bul shyǵarma alǵashynda
«Baı balasy», onan soń «Adasqandar» degen atpen jarııalandy. «Sovet zamanynda
adasý bolmaıdy» – degen soń, «Móldir mahabbat» atandy. Meni tolǵandyrǵan
«Sovettik urpaqtyń» adasýyn ashý qyzyqtyrdy. Osy adasqandardyń ishinde avtor da
bar. Sol sebepti Búrkittiń ákesimen, naǵashysy Jaqypbekpen dıalogtarynda: «Ahmet
Baıtursynovty jaý dep saǵan kim aıtty?»
– degen, ákesiniń suraǵyna,
Búrkittiń: «Solaı oqytty. Erkin aǵa da solaı deıtin. Ras bop shyqty!»
degendeı, birtalaı ózgerister engizip adasýdyń tórkinin kórsetýge, romandaǵy eń
jaǵymdy keıipker Erkinniń aýzyna: «Keshirim jasaý umytý emes...» nemese «olardyń
jaýlyǵyn kórsetken menmin... Biraq ózim sotta bola almaımyn...»

tárizdi sózder salyp, «naqty beınesin», halyqtyń soryna aınalǵan «sholaq
belsendigin» ashýǵa, týra keldi. Romanda «kertartpalyqtyń» adamdaryna aınalǵan
Maýytbaev, Jaqypbek, Ábýtálip (barlyǵynyń prototıpi ómirde bolǵan tarıhı
keıipkerler: Aımaýytov, Dýlatov) tárizdi qazaq zııalylaryn aqtaýǵa tyrystym.
Jaqypbektiń: «Qazaqtyń kózi ashyq, kóńili oıaý azamattarynyń sońyna ózgeni
emes, ózimizden shyqqan
«belsendilerdi» salyp qoıýyna qaraǵanda, qupııa
bir naýqannyń
kele jatqany anyq», nemese «Aldyń jar, artyń soqpaq!
Qaıran
urpaq!..» – deýi arqyly 1932-jylǵy ashashylyq pen 1937-38
jyldardaǵy qazaq zııalylaryn joıýdyń, tipti búginderi de ózgerisiz qoldanylyp
kele jatqan ımperııalyq saıasattyń tásilin kórsetýge umtylys jasadym.
Insenırovka – Búrkit pen Bátes tárizdi jas urpaqtyń adasýlary jaıly. Qaqtyǵys
eki «úshtiktiń» araqatynasy arqyly órbıdi: Ákesi, naǵshysy – Búrkit – Erkin;
Bátes – Búrkit – Músápir. Osy eki úshtiktiń túıiser núktesi – Búrkit. Birinshisi
– adasýdyń, ekinshisi – mahabbattyń ıirimi. Bul maqsattar ınsenırovkanyń
oqıǵalar legin bir oı men ortaq áreket boıyna toptastyrýǵa septigin tıgizdi.
Mine, budan shyǵar qortyndy: kókeıkesti maqsat – oqıǵalar legi men shartty
jaǵdaılardy irikteýge sebepshi boldy. Bular teatr ujymynyń avtorlyq stıldi
tereń meńgerýine múmkindik beredi. S.Toraıǵyrovtyń «Qamar sulýynyń»
ınsenırovkasyn jasaǵan Shahımardan men Q.Ysqaqqa aıtyp otyryp, Qamardyń
bilimdiligin kórseter bir kórinis qostyq. Ol – Qamar men Nurymnyń kezdeser
sahnasy. Bir-aq aýyz sózben kózdegen jerimizden shyǵa bildik. Ol Qamardyń:
«...Tamyrynan úzilgen gúl solmaı ma, ásire-qyzyl ońbaı ma?! Qosh bolyńyz!» –
dep, Nurymǵa berer jaýabynan-aq, onyń ınabaty men aqyl deńgeıiniń qandaı ekenin
birden baıqaýǵa bolady. Romandaǵy Qamardyń prototıpi, Peterbordaǵy agrarlyq
akademııany altynmen bitirgen Ábdikárim (spektakldegi Omardyń prototıpi)
bolystyń Baǵıla atty qyzyna avtor ǵashyq bolyp, alasapyran zamanda qosyla almaı
qalǵan. 1916-jylǵy qyrǵynnan urpaqtardy aman alyp qalý úshin Ábdikárim
qaramaǵyndaǵy elin shekara asyrýǵa májbúr bolady. Sodan keıin Sultanmahmut
«Qamar sulýyn» Baǵılaǵa arnaǵan. Osy spektakldiń premerasynda Ábdikárimniń
bir-birinen kóz jazyp qalǵan urpaqtary qaıta qaýyshty.

Insenırovka jasaý barysynda qajettilgine
qaraı avtordyń sýretteýlerin dıalogqa aınaldyrýǵa, utymdy oılardy (avtorlyq
stıldi saqtaı otyryp) qosýǵa, ózgeshe janrda kórsetýge ábden bolady. Biraq,
buny avtordyń oıyna qııanat jasaý emes, basqasha kózqaraspen qarap, jańa bir
qyryn ashý dep uǵynýymyz qajet. B.Maılınniń áńgimelerinen qurastyryp kezinde
Q.Ysqaqov «Kúzet bastyǵy» degen kınosenarıı jazyp, ekranǵa Qurymbaı «Sovet
úkimetine naǵyz berilgen patrıot» retinde kóringen. Sony esh ózgerisiz teatr
sahnasyna «Sabatajj!!!» – degen atpen qoıǵanymda sovettik úkimettiń naǵyz «ólik
attaıtyn» esersoq ókiline aınalyp shyǵa keldi. Shyǵarmanyń janry dramadan
satıraǵa aýysyp, «az sandy halyqty basqarýdyń» sovettik úlgisin kórsetýdi
kókeıkesti maqsat tuttym. Qoıylymda synyq myltyq, qyzyl týly Qurymbaıy bastap,
ókil Jeldibaı Jyndybaev pen eń aıaǵy Stalınniń sýretine deıin qazaqtyń
qasiretine aınalady. Beıimbettiń satıralaryndaǵy oılardyń áli kúnge ózektiligin
joımaq túgili, ózekti máselelerge aınalyp bara jatqanyn baıqaý qıyn emes.
Demek, avtordyń bul tusta keremetteı kóregendik tanytqanyn ańǵaramyz. Meıli ol
kezde Beıimbet bul oılardy aıtýdy oılamaǵan da bolar. Biraq, sol shyǵarmadan
búgingi urpaq óz zamanyna laıyq oı aıta almasa jaqsy prozadan ortanqol
ınsenırovka jasap búldirýdiń qajeti joq.

Insenırovka jasaý barysynda taqyryptyq
aýqymdy keńeıtip, aıtylar oıdy ótkirleý úshin keıde qosymsha keıipker qosýǵa da
týra keletin tustar da kezdesip jatady. N.Orazalınniń jasaǵan «Qıly zaman»
ınsenırovkasynda Nurlan Mirqasymuly «Shodyr» degen keıipker kirgizdi. Aıtar oıy
kóteriliske shyqqan qazaqtarǵa orys sharýasynyń dostyǵy týraly boldy. Oǵan men,
rejısser retinde onsha kelise qoımadym. Birinshiden bul keıipkerdiń atynan
bastap, sýrettelýine deıin qazaq-sovet ádebıetindegi «dostyqty kórsetýdiń»
indetine aınalǵan tásil. Ekinshiden sol kezdiń tarıhı qujattaryn zerttegenimde,
tipti 1986-jylǵy Jeltoqsan oqıǵasynda kózim jetkeni ózge halyqtyń muńyn tek
qana ıntellektýldi oı-órisi men mádenıeti joǵary adamnan ózgeniń túsinýi
neǵaıbyl ekendigi. «Aǵa ult» atanǵan halyqtyń az sandy halyqqa degen shovınıstik
ustanymynyń qashanda osylaı bolǵanyn tarıhtan tanyp bildik. Osyny oǵan
túsindirip, syrt pishini A.Chehovqa uqsas Fonov degen jármenkelik dárigerdi
kirgizdik. Ol eń aldymen adam ómiriniń arashashysy-dáriger, onan keıin baryp,
zorlyq ataýlyny jany qalamaıtyn ıntellegent. Qarýsyz halyqtyń qyrylǵanyna arasha
túse almaǵandyqtan aqyl-esinen shatasyp, M.Iý.Lermontovtyń:  

Proaı, nemytaıa Rossııa,

Strana rabov, strana gospod,

I vy, mýndıry golýbye,

I ty, ım predannyı narod.

degen óleń joldaryn oqyp oqqa ushady.
Romandaǵy Áýezov aıtpaq bolǵan oılarmen astasyp jatqan joq pa! Patshaǵa
sengen «buratana» halyqtardyń taǵdyrlaryn pash etip tur emes pe! Olardyń qandaı
halge dýshar bolǵanyna tarıh kýá. Aqyrynda bul keıipker Tilektes Meıramovtyń oryndaýyndaǵy
úlken tragedııalyq mánge ıe boldy. Jámeńke, Uzaq, Áýbákirlerdi tergeıtin kórinis
romanda da, ınsenırovkada joqtyń qasy edi. Tarıhı shyndyqta solaı bolǵan.
Biraq, ımperııalyq otarlaý saıasatyn ashý úshin «tergeý» kórinisin tolyqtyryp qaıta
jasaýyma týra keldi. Tergeý kezinde kóterilis basshylarynyń biri Áýbákirdiń
halyqqa jasalǵan qysymdar jaıly aıta kelip: «..Qunarly jerlerimizdi tartyp
alyp, Qaraqol boıyna bir jylda qyryq myń pereselender ákeldińder. Nege?Óz
elderińde jer jetpedi me, álde bizden asyp Aýǵan barmaqsyńdar ma?»
– deýi,
Petr I-shi patshasy bastap, sovet úkimeti jalǵastyrǵan saıasattyń úndi muhıtyna
shyǵýdy kózdegenin aıtý. «Sotsyz qalaı jazalaımyz?» - degen jas ofıerge
áskerı prokýrordyń «... Buratana halyqqa sot bolmaıdy ...Aldymen úkim oryndalyp,
jaza qoldanylady da, sońynan úkim týraly qaǵaz toltyramyz»
– deýinde, 1986
– jyly jeltoqsandaǵy jazalaýdyń sıpaty jatyr emes pe! Nemese Hlynovskıdiń:
«Tirisinde shoqyndyryp úlgre almadyń ba, endeshe óligin krestke kerińder!» – dep,
bergen buıryǵynda da qanshama syr jatyr?! N.Ábýtalıevtiń «Óttiń dúnıesine» Perovskıı
men ofıer-shashtarazdy (romanda da, ınsenırovkada da joq) kirgizýim de
joǵarydaǵy ımperııalyq saıasat týraly oılardy basqasha qyrynan ashý úshin kerek
boldy. Qoıylymdaǵy bar oqıǵa sahnanyń oń qaptalyndaǵy ekibasty búrkittiń
saıasynda shahmat oınap otyratyn Perovskıdiń baqylaýynda ótedi: «Kóteriliske
shyqqan kırgızdiń jaýy – Jáńgir. Ol ólse jaý da joq!»
– dep, aldyndaǵy oıyn
tasynyń bireýin taqtadan alyp otyrady. Jáńgir óltiriledi. Endi Mahambetti óltirmekke
ruhsat suraǵandarǵa: «Tiri Mahambetten óli Mahambet qaýiptirek» – dep
toqtatyp, alty jyl qýǵynmen Mahambetti elden bólip, sońynda: «Osymen oıyn
bitti. El kóńili basyldy, endi Mahambettiń eshkimge keregi joq!»
– deıdi de
sońǵy tasty taqtaǵa jyǵady. Mahambet óltiriledi. Burmalanǵan tarıhı derekterge
júginsek Perovskıdiń ádildigi, Jáńgir men Fatımaǵa, tipti Mahambetke de oń
qabaq tanytqan kezderi sóz bolady. Men ózim bul «qamorlyqtyń» astarynan
ımperııalyq saıasattyń kezekti bir oıynyn kóremin. Qazaqtyń tabıǵatynda sengishtik
sezimi basym. Tipti, seziktenip tursa da senýge bar. Shoqannyń da tragedııasy
osynda. Orys ımperııasy qazaqtyń baǵyn ashady dep sendi. Chernıaevtiń Taraz
qazaqtaryn aıaýsyz qyrǵynǵa ushyratqanyn kórgennen keıin, úmiti kúıregen Shoqannyń
Qytaıǵa (bálkim Qashqardaǵy jary Gúlshynarǵa bolar) qashyp ketýinen qoryqqandarǵa
onyń ólimi qajet boldy. Al, bizder Kolpakovskılerdi Shoqannyń janashyry retinde
tanyp júrmiz. Solaı ma eken? Bul, jalpy HH-ǵasyrdaǵy qazaq zııalylarynyń
taǵdyry.

Qoıylymnyń negizin jalpy dramanyń ádebı
nusqasy quraǵanymen, rejısserlik senarıdiń ony naqtylap, tolyqtyryp (tekstin
qosyp nemese qysqartyp degendeı) otyrýy dramatýrgııaǵa túbegeıli jańalyqtar
ákeletini belgili. Baıandaýy basym shyǵarma endi qur dramaǵa ǵana emes, sahnaǵa
qoıýǵa laıyqtalyp senarıge aınalady. Sondyqtan bolar bul kúnderi rejısserlar
kórkemdik shyǵarma uǵymynan shet dúnıelerdi de sahnaǵa laıyqtap jazýǵa shamalary
barlyǵyn kórsetip júr. Mysaly: sot otyrysynyń protokolyna, ne bolmasa
qujattarǵa qurylǵan pýblııstıkalyq qoıylymdardy aıtsaq ta jetkilikti.

Insenırovkanyń eki túri bar: bireýi
shyǵarmanyń ózi boıynsha, ekinshisi – jelisi boıynsha. Alǵashqysynda shyǵarmadaǵy
sıýjettik lınııany saqtaı otyryp sahnalyq nusqasyn jasaý bolsa, sońǵysynda
fabýlasyn óz qalaýyńsha damytyp basqa pesa jasaý. Bunyń endi óz aldyna jeke
shyǵarma retinde atalýyna qaqysy bar bolǵanymen, «boıynsha» (po motıvam) tirkesin
qaldyrmaǵanymyz jón. Úıtkeni bul sol avtorǵa degen seniń qurmetiń bolyp
tabylady. Jazýshynyń shyǵarmasy – negizgi, rejısser-dramatýrgtiń jazǵany –
qosymshasy degen oıdan aýlaqpyn. Mundaı da ınsenırovka jasaýshy rejısserdiń –
basty dramatýrg bolýynyń esh artyqshylyǵy joq jáne etıkalyq ári estetıkalyq
turǵydan da zańdy. Eń basyty másele jazýshynyń aıtqanyn qaz-qalpynda sahnaǵa kóshirýinde
emes, óner týyndysynyń teń quqyly avtory retinde baıytýynda jatyr. Proza ıakı
poezııany oqyǵandaǵy bizdiń mindetimiz sol shyǵarmadaǵy ýaqyttyń tynys-tirshiligin
tereń túsiný bolǵanymen, sonyń útir-núktesine deıin sahnaǵa shyǵarýǵa mindetti
emespiz. «Kóne zamannyń arhaıkalyq kórinisin» emes, búgingi tirligimizben
saryndas oı men áreket órisin izdeýdi basty maqsat etemiz.

Dramatızmdi biz ádette shırshyq atqan
sezimderimizdiń, kózqarastarymyzdyń, uǵymdarymyzdyń qaqtyǵysy retinde
qabyldaımyz. Al qazir bul túsiniktiń aýqymyn keńeıtip bolmyspen úılesimisizdik
dep júrmiz. Qalaı desek te ol – sheshimin taptyrmas qaıshylyqtardyń áserinen –
bizdiń qorqynyshpen mazasyzdana, kúızelisti kúı keshýimiz. Ádebıettiń
dramatýrgııaǵa beıim salasy árqashan qaqtyǵystardan týyndaǵan kúmán-kúdikterdiń
sheshýin qarastyrady. Basty keıipkerin belgili bir qaıshylyqtarmen arpalystyrý
arqyly jaýap izdeıdi. Dramtýrgııanyń da izdeıtini osy. Jan-dúnıesi uıqydaǵy
adamnan belsendilik kútý qatelik. Sahnalyq keıipkerlerdiń bar bolmysy dramatýrgııalyq
qaqtyǵys arqyly kórinis tabatyndyqtan ınsenırovkada «dramany týdyratyn
jaǵdaılar men sebepterdi» oılap tabýymyz kerek. Soıologtardyń aıtýynsha
mádenıettiń mindeti – adamdardyń ómirindegi qaqtyǵystardyń sheshimin tabý dep
júr. Solaı bolsa solaı shyǵar, biraq óner «mynaý bylaı bolady» dep jol kórsetip,
aqyl úıretýden aýlaq. Tańdaý men baılamdy kórermenniń enshisine qaldyrýy kerek.
Úıtkeni árbir adam ózindik tulǵa retinde «óz shyndyǵyna» óz oıymen jetýdi maqsat
etedi. Óner – oı túrtki bolǵanymen, «aqyl úıretýshi» emes, talǵamyńdy
tárbıelegenimen tańdaýdy ózińe qaldyrady.

Dramatýrg keıipkeriniń aýzymen ǵana aıtylar
sózderge súıene otyryp beıne jasaıdy. Ol sózder ishki-syrtqy qyzýqandylǵynyń
shıyrshyq atyp shegine jetken kezinde baryp aıtylyp, áreket arqyly kórinis taýyp
jatady. Qas-qaǵym sátke bolsada osy sózderden keıipker týraly mol maǵylumat
berýge bolady. Sondyqtan, aıtylar sózdiń tyńdarmanyna túsindirýdi qajet
etpeıtindeı bolyp ekshelip baryp jetkeni qajet. Sonda ǵana emoııalyq
sezimderimiz ben is-áreketimiz, aıtqanymyz ben oıymyz syrttaı
baqylaýshylarymyzǵa (kórermenge) qaı sózdiń neden týyndap, nege aıtqanymyz anyq
jetedi. Mysaly sahnadaǵy án – atkter somdaǵan beıneniń aıta almaǵan oı-sezimin
shyǵarýynyń nátıjesi ekeni sııaqty, keıipker aýyzynan shyǵar sózdiń de qısyndy
mánge ıe bolǵany maqul. Keıde sahnadan aıtylar qısynsyz sózderdiń de ózindik
qısyny men atqarar mindeti bolady. Dramalyq ónerdiń basty nársesi – adam
janyndaǵy tebirenisteriniń kóp qyrly, kúrdeliligin ashyp kórsetý. Kúndelikti
ómirde adamnyń erki – qarsy kúshtermen kúresýden ǵana turmaı, kórgenin túsinýge,
áriptesine áser etý úshin árekettenýge, bilmegenin úırenýge, t.t. kórsetse,
keıde kerisinshe sol sezimderi men maqsattaryn kórsetpeı, ózderin tejeýge
umtylys jasaýdan turady. Al, sahnada osy «tejeýlerdiń» barlyq túrleri
ózgeshe bir úlgidegi sheshendikpen «saırap» turýy shart. Dramatýrgııalyq beıne sóz
aıtyp, ne bolmasa áreket etip ǵana qoımaı, ózgelerge de emoııalyq turǵydan áser
etedi. Ózgelerdiń aıtqandary men istegenderin «baǵalap, óziniń kózqarasyn»
is-qımyly, bet-álpeti, replıka tastaýy arqyly bildirýmen bolady. Sol arqyly
sahnadaǵy bolyp jatqan jaǵdaıdyń boıaýyn tolyqqandy etip kórsetedi jáne sózben
aıtylar oılar men sezimderdi sózsiz-aq barynsha tereńdetip kórsetýge múmkindik
alady. Demek, sahnalyq keıipker «qabyldaýlar men jaýap berýleri» arqyly
áreket etýshige aınalady.

Roman, povest, áńgimelerde ótetin oqıǵanyń
oryny, aıtylar sózdiń sebepteri, ýaqyt birlikteri basqasha bolǵanymen,
ınsenırovkaǵa aınalǵanda ózgeriske ushyrap, basqasha túske boıalyp, túrge enýi
ǵajap emes. Sebebi sahnanyń olardy prozadaǵydaı sýrettep jatatyn múmkindigi
joq. Kórermenniń kóz aldynda ótetin is-áreket pen aıtylar dıalogtar «osy shaqta,
birinshi jaqta» ótedi. Sahnalyq keńistik pen ýaqyt birligine táýeldi túrde
órbıdi. Prozadaǵy ártúrli shaqta ótken oqıǵalar sahnalyq shartqa baǵynady.
Romanda ótken oqıǵalar týraly estelikterdi oqyp qana kórsek, endi sahnada sol
oqıǵalardy tikeleı kórip, sezinýge múmkindik alamyz. Prozadaǵy asa qajetti
oqıǵalardy qamtý úshin, ınsenırovkany kórinisterge, epızodtarǵa bólýge týra
keledi. Olar prozadaǵydaı sulý sóz, shubyrtpaly tirkestermen emes, barynsha naqty
dıalogtar arqyly berilgenderi jón. Bir kóriniste bastalǵan  oqıǵa nemese
fakti men is-árekettiń ózge bir kóriniste órshý, damý dárejesinde qısyndy túrdegi
jalǵasyn tapqany kerek. Az ýaqytta kóptegen jerde oqıǵa oryny men ýaqyty
aýysatyn Beıjin operasynyń ǵasyrlar boıy qalyptasqan óziniń zańdylyq sharttary
baryn aıttyq. Olar úshin qoıylym – oıyn, akterlik áreket – oıyn órnegi. Sol
arqyly kórermeni túsinip jatady. Eshqandaı dekoraııa aýystyrýdyń qajeti joq.
Bizder úshin de teatr óneri – oıyn bolǵanymen olardaǵy sharttylyqqa bizdiń
kórermenderimiz daıyn emes. Sondyqtan bolar qysqa kórinisterdiń jıiligi
kórermendi «eleń etkizýdiń» ornyna sharshatyp, oqıǵany «kórip, sezinýdiń» ornyna
oıdan qurastyrylǵan faktilerden «ınformaııalyq» maǵylumat alǵandaı áserge
bóleıtini. Ádebı shyǵarmanyń qaı túri bolmasyn, sýretkerdiń qııalynyń jemisi.
Solardyń, ásirese, dramatýrgııanyń sharttylyǵyn saqtaı otyryp, shyndyqqa
bergisizdeı sıpatqa ıe bolǵany kerek. Sahnalyq sharttylyq  jazýshynyń
múmkindigin shektegenimen, basqa bir jaǵynan sýretkerlik qııalyn oıatary sózsiz.
Bizder kıno-televıdenıedegideı montajdyq tásilge barý arqyly da ýaqyt pen oqıǵa
orynyn óz erkimizshe kórsetip, utymdy paıdalanyp júrmiz. Avtorlyq oıdy
keıipkerlerdiń monology, dıktorlyq tekst, júrgizýshiniń ınformaııasyna aınaldyrý
arqyly berip keldik. Taǵy kóptegen tásilder qoldanýdyń múmkindikteri barshylyq.

Sahnalyq keıipkerlerdiń árqaısy óz betinshe
ómir súrip, tirshilik etkenimen ortaq oqıǵa men faktige, qaqtyǵysqa baılanysty
maqsattaryna saı toptasady. Is-áreketteri arqyly birin-biri tolyqtyrady jáne
avtorlyq oıdyń ashylýyna qyzmet atqarady. Epızodttyq keıipkerdiń óziniń de
avtorlyq oıdy ǵana emes, oryndaýshy akterdiń de mol múmkindigin ashatyny
barshamyzǵa aıan. Demek ınsenırovkadaǵy ár keıipkerdiń «asa qajettiligi» esepke
alynýy kerek. Prozadaǵy sandaǵan keıipkerlerdiń bárin sahnalyq nusqaǵa
kóshirýdiń qajeti shamaly. Minezge baı, aıtary az bolǵanymen, kórseteri mol
epızodtyq  beıneni oınaǵan akterdiń de shyǵarmashylyq turǵydan este qalarlyq
keıipker jasaǵysy keletinin umytpaýymyz kerek. Bul tusta ınsenırovka
jasaýshynyń árbir usaq detaldi (sózden bastap, remarkalarǵa deıin) qalt
jibermeı, oılanyp, ekshep baryp jazýyna týra keledi.

Chehov pesalarynyń keıipkerleri ár kórinis
saıyn barlyǵyna ortaq bir sezim qursaýynda bolady. Syrt kózge onsha baıqala
bermeıtin názik jippen baılanyp, bireýi bulqynsa qalǵandary sol jipti úzbeýdiń
amalyn qarastyratyndaı. Ortaq oqıǵadan týyndaǵan jaǵdaıǵa moıynusynyp, yzǵyryq
jel ótinde qalyp búrseń qaqqan eriksiz jandardyń birigip jylynar pana
izdegenindeı kórinister. Zer salyp qarasańyz kináli jandy tappaısyz. Bireýdiń
baqytyna attandap qarsy turyp jatqan eshkimdi kórmeısiz. «Olaı bolǵanda dramalyq
qaqtyǵysy qaıda?» – degen suraq týyndaıdy. Dramatýrgtyń sheberligi osynda. Chehov
keıipkerleriniń qaqtyǵysy – olardyń ishki jan-dúnıesinde. Ómir súrgen
ortalarynyń kóńilderine qonymsyzdyǵy, januıalaryndaǵy keleńsizdik, oryndalmaǵan
arman, túsinistik tappaǵan mahabbat, t.b. Syrtqy tosyn jaǵdaılar osy bir ishki
qaqtyǵystardy túbegeıli ózgertýge álsiz. Onyń ústine ózderi de qulshynys
tanytpaǵan soń sheshimi tabylmaı sol kúıinde qala beredi. Mysaly úshin: «Súıikti
meniń aǵataıym», «Shıe baý», «Shaǵala», «Apaly-sińili úsh qyz» pesalaryna zer
salsaq ta jetip jatyr. Bizdi tánti etip, baýrap alatyny keıipkerleriniń
máńgilik psıhologııalyq arpalysta bolýyn sonshama dáldikpen berýi. Kóptiń biri
sanalatyn qarapaıym da qaýqarsyz jandardyń tirligin kórsetý arqyly máńgilik
adamı máselelerge qozǵaý salyp otyr. Munda aıǵaıǵa ulasar uran da, jaǵa jyrtyp,
bas jarǵan tóbeles te joq. Kúndelikti tirshiliktegi kóp kóńil bóle bermeıtin
kórinisterden qanshama tereńdik taba bilgen deseńizshi! Sondyqtan, Chehov álemde
pesalary eń kóp qoıylatyn avtor.

Daıyn pesany qoıaryńda qoıylymnyń formasyn
sonyń ózinen izdeısiń. Al, prozany sahnaǵa laıyqtaǵanyńda qııalyńa erkindik
beresiń. Úıtkeni, munda eshqandaı shekteý bolmaıdy. Insenırovka jasaýshy meıli ol
rejısser nemese  dramtýrg bolsyn, olardyń eń basty ustanymy avtordyń stılin,
ózindik qoltańbasyn jetkizý bolady. Prozamen tanys kórermenge nemen aıaqtalary
qyzyq emes, ony olar kitaptan oqyp alǵan. Olardy qyzyqtyratyny «sol
oqıǵalardyń» qalaı ótetini, keıipkerleriniń nendeı áreketke baratyny, qandaı
qaqtyǵystar men kedergilerge ushyraıtyny. Osy oraıda suraq týyndaıdy: prozalyq
nusqasyn oqymaǵan adam qoıylymdy túsine ala ma? Al, oqyǵan adam sizdiń
nusqańyzdy qabyldaı ala ma? Bul ınsenırovka jasaýshynyń aldynda turatyn
máńgilik suraqtar. Qoıylymnan keıin oqymaǵan kórermen ádebı túpnusqany baryp
oqı qoısa, oqyǵan kórermen qaıta bir kóz júgirtip shyqsa quba-qup. Al olaı
bolmasa she? Basty másele qyzyqtyra bilýde jatsa, nendeı tásil oılap tapsań da
erkiń bar. Tek avtorlyq oıdy baıyta, damyta bil. Oqymaǵan jáne oqymaıtyn
kórermen úshin prozalyq túpnusqa týraly pikir seniń ınsenırovkań arqyly
qalyptasatynyn umytpaǵanyń abzal.

Prozalyq janr men sahnalyq janr múldem bólek
bolǵandyqtan, ınsenırovkanyń janrlyq ózgeriske ushyraýy ábden múmkin. Rejısser,
akter, sýretshiniń izdenisteriniń barysynda aıqyndalǵan sahnalyq janr avtorlyq
stıldi, ádebı shyǵarmanyń jańa bir ereksheligin kórsetýdiń joly bolýy kerek.

Insenırovkanyń teatrdaǵy
daıyndyǵynyń ózindik ereksheligi bary aıtpasada túsinikti. Birinshiden barlyq
qatysýshylardyń ádebı túpnusqany muqııat oqyp shyǵýy shart. Úıtkeni bizdiń
izdenisimizdiń qaınar kózi sol bolmaq. Soǵan súıene otyryp, óz qııalymyzben
tolyqtyramyz. Keıde munyń zııany tıetin tustary da bolady. Árkim ózine unaǵan
kórinisi men sózderdi ınsenırovkadan kórgisi, estigisi keledi. Sodan baryp,
aıtpaq oı shashyrap, is-áreket álsirep, shubalańqy súreńsiz týyndy dúnıege keledi.
Demek, bárin qamtý múmkin de, qajet te emestigin este ustap, rejısserdiń
qatańdyq tanytsada «qaıshylaýyna» týra keledi. Sahna shartylyǵy (oqıǵa ótetin
oryn men ýaqyt birligi) prozadaǵy «ómirlik» shyndyqtan ózgeshe bir «kórkemdik»
shynydyqty kórsetýge mindetti. Ol úshin avtor sýrettegen kórinistiń sahna
zańdylyǵyna baǵynǵan kórkemdik balamasyn tabýymyz kerek bolady. Insenırovka
jasaýdaǵy úlken maqsattardyń biri de osy bolmaq.