Rejıssýra jáne ınsenırovka

Teatrlardyń, ásirese qazaq teatrlarynyń qashanda jaqsy dramatýrgııaǵa tapshylyq kórip kele jatqany eshkimge de jasyryn emes. Sondyqtan, kóptegen rejısserlardyń ınsenırovkalardy ózderiniń jasap, sahnaǵa shyǵarýyna týra keledi. Sh.Aıtmatovtyń «Ana-Jer ana», «Ǵasyrdan da uzaq kún», «Jámıla», «Shynarym meniń shyraılym», «Aq keme», «Shyńǵyshannyń aqsha bulty», Á.Núrpeıisovtiń «Qan men teri», t.b. romandardan jasalǵan sátti ınsenırovkalar ekenin aıtsaqta jetkilikti bolar. Tipti Ý.Shekspırdiń ózi «Romeo men Djýlettasyn» A.Brýktiń poemasynan, M.Áýezov «Qaraqypshaq Qobylandysyn» halyqtyq epostan, «Eńlik – Kebegin» Sh.Qudaıberdıevtiń dastanynan, Ǵ.Músirepov «Qozy kórpesh – Baıan sulýy» men «Qyz Jibegin» lıro-epostyq jyrlardan alyp, ólmes týyndylar jasaǵanyn jaqsy bilemiz. Demek, ınsenırovka kóneden kele jatqan, shyǵarmashylyq qajettilikten týyndaǵan shara ekenin ańǵaramyz. Bul sharanyń teatrǵa mol múmkindikterdiń kókjıegin ashyp bergeni shyndyq.

«Insenırovka» eki túrli uǵymnyń jıyntyǵy desek te bolady. Birinshiden ol – ádebı shyǵarmany (proza, poezııa) dıalogqa aınaldyrý, ekinshiden - teatrǵa arnalǵan ádebı senarıin (senarıı sóziniń ekinshi uǵymy – rejısserlik partıtýra ekenin joǵaryda aıtqanbyz) jasaý, bir sózben aıtqanda sahna zańdylyǵyna ıkemdep dramatýrgııalyq nusqasyn jazyp shyǵý.

Proza – sahnalyq qoıylymdarda rejısserdiń jańasha sheshimderge barýyna jaǵdaılar týǵyzdy. Insenırovkalar arqyly teatr óziniń qaıtalanbas kórkemdik oılaryn baıytty. Qazir biz klassıkalyq proza, poezııadan ózge tarıhı hronıka, pýblııstıkalyq, t.b. shyǵarmalardyń sahnalyq nusqalaryna da kýá bolyp júrmiz. Bul birinshiden ýaqyt talaby bolsa, ekinshiden jaqsy dramatýrgııanyń kemdiginen, úshinshiden teatr men rejıssýranyń ózgeshe bir oı aıtýdyń jolyn izdeýinen. Bul ádebıet kótergen taqyryptyń ómirsheńdiginen, fálsafalyq oıdyń tereńdigi men qaqtyǵystardyń aýqymdylyǵy, keıipkerleriniń taǵdyrlarynyń qyzyqtyǵynan da sahnagerlerdiń nazaryn ár kezeń saıyn ózderine aýdaryp otyratyn zańdylyq. Bilikti rejısserdiń bar bolmysynda qashanda dramatýrgke tán qabilet qabattasyp jatady. Úıtkeni, bul eki mamandyqtyqtyń túp-negizi – dramatýrg ekendiginde. B.Breht, V.I.Nemırovıch-Danchenkonyń pesalary osy sózimizdiń tolyǵymen dáleli bola alady. Árıne, bireý jaza biledi, endi bireýi sahna keńistiginde kóre bilgenimen dıalogqa aınaldyryp jaza bilmeıdi. Solaı bolǵanymen ekeýi de prozalyq shyǵarmanyń dramatýrgııalyq qaqtyǵysyn, sahnalyq sheshimin tolyǵymen qııal kózimen kóre biledi. Árıne, sózden sóılem quraı bilý ońaı kóringenimen, sahnadan aıtylar oıdy kórkemdep jetkizý asa kúrdeli sharýa. Oǵan da ózgeshe qabilet, ózindik daryn kerek. Insenırovka máselesesi dramatýrgııadan góri rejıssýraǵa jaqyn. Muny kórkemsóz oqylatyn ádebı nemese poetıkalyq teatr úlgisimen shatastyrýǵa bolmaıdy. Teatr sahnasyndaǵy ınsenırovkanyń jazylý joly men jóni odan tipten ózgeshe bolady.

Kórkem ádebıetten ınsenırovka jasaý joldaryn úıretý – rejıssýra mamandyǵyna shákirt daıyndaýdaǵy basty salanyń biri bolyp tabylady. Ekinshi, úshinshi kýrstarda shákirtter úzindilermen jumys isteýmen qatar, shaǵyn prozalyq nemese poezııalyq shyǵarmalardan ınsenırovkalar daıyndap, ony sahnalyq qoıylym retinde júzege asyrady. Bul tusta ustazdyń basty kóńil aýdaratyny – shákirt boıyndaǵy ádebı shyǵarmalarǵa degen talǵamyn tárbıelep, túpnusqadaǵy basty oıdy joǵaltpaı sahna zańdylyǵyna baǵyndyra bilýge úıretý. Ol úshin eń aldymen ustaz ben shákirt avtordyń shyǵarmalaryn tereń zerttep, stıldik erekshelikterine, janrlyq qurylymdaryna qanyp baryp kirisýi qajet. Ózderine unaǵan shyǵarmalarynan jasaǵan ınsenırovkalaryn tómendegideı suraqtarǵa jaýap beretindeı sharttardy basshylyqqa alýlary kerek:

1. Shyǵarmanyń taqyryby men aıtylar oıdyń (avtordyń osy máselege degen kózqarasynyń) mańyzdylyǵyn dáleldeý;
2. Rejısser retinde ózi osy qoıylymmen ne aıtpaq jáne qalaı júzege asyrmaq?
3. Insenırovkany áreket arqyly tolyq taldaýdan ótkizýge mindetti.

Shákirt osy oılaryn qaǵazǵa «eksplıkaııa» retinde túsirip, kýrstastarynyń aldynda ınsenırovkasyn qorǵaıdy. «Qorǵaý» – bolashaq rejısserdiń óz oıyna ózgeni sendirip, eliktire bilý qabiletin arttyrady. Keminde 400 bettik romannan 40 bettik pesa jasaý ońaı emes ekenin osy bir sandardan-aq kórýge bolar. Árıne, ádebı shyǵarmadaǵy jazylǵan barlyq sýretteýlerdiń ınsenırovkaǵa sımaıtyny belgili. Sahna áreket oryny ekenin jaqsy biletin rejısser, kóp sózdilikten qashyp, «aıtpaýǵa bolmaıtyn» dıalogtardy ǵana qaldyryp, ınsenırovkasyn áreketke qurýy kerek. Avtor aıtpaq bolǵan qalyń oı qatparynan ózine qajet, ýaqytpen úndes, bir-ekeýin negizge ala otyryp jasalýy qajet. Qalyń prozanyń keıbireýinen naqty aıtylmaǵanymen tereńinde kómilip jatqan qyzyqty oılardy kóre bilip, kórkemdep kópke jetkizýgede múmkindik mol. Avtor sýrettegen kórinisterden rejısserdiń tipten bólek oı men tyń qundylyqtardy dáripteýge bolatynyn sezgen sátterinde de ınsenırovkalarǵa baryp jatady. Prozany qysqartý «qııanat» bolmaı ma degen suraqqa «bolmaıdy!» dep jaýap berýge bolady. Olaı bolatyny ınsenırovka prozadan bólek jańa týyndy. Árıne, budan túpnusqanyń avtorymen múldem sanaspaý kerek eken degen uǵym týmaýy kerek. Avtormen kelisý – kelispeý estetıkalyq talǵam tarazysyna baılanysty bolǵanymen de, onyń avtorlyq quqyǵymen sanasý etıkalyq ólshemge jatatynyn umytýǵa bolmaıdy. Kez kelgen shyǵarmadaǵy avtorlyq oıǵa qııanat jasamaı-aq, meıilinshe shaǵyndap kórsetýge sahna shartylyǵynyń múmkindigi zor. Oqý proessi barysynda teatr bóliminiń shákirtteri pesalardan úzindiler daıyndap kórsetedi. Shákirtterdi kólemdi pesalardan avtorlyq oıdy dóp basyp kórseter shaǵyn kórinister jasaýǵa úıretemiz. Al, rejısserlik kýrstyń shákirtterine tek úzindi ǵana emes, avtorlyq oı men stıldi saqtaı otyryp 10-12 mınýttik kompozıııa jasap kórsetýin talap etemiz. Múmkin emesteı kórinetin osy talap bolashaq rejısserdi qıyndyqtan shyǵar jol izdep tabýǵa májbúr etedi. Bir de qatelesip, bir de qyzyqty qısynyn taýyp jatady. Mysaly, rejısserlik bólimniń 2-kýrs shákirti B.Nurǵalıev Kobe Abeniń «Qum qursaýyndaǵy áıelin» on eki mınýttik kóriniske syıdyra bildi. Avtordyń aıtpaq bolǵan kóp oılarynan eń basty bireýin tańdap alyp: «erkektiń ustanymy – kúıki tirliktiń qorqynyshy men áıeldiń ustanymy - jalǵyzdyqqa moıynusyný», al qum qursaýy – adamdyqtyń synalar sharttylyq maıdany retinde qaraılastyryldy:

Shól – ǵumyrym... shóldetti,
Qum kúreýmen qurban boldy ýaqytym.
Qýanyshym qumǵa sińip ol ketti,
Adasyp júr baqytym.
Erkindikten qol úzdi,
Jel buıyrdy: «jerden ony óshir»-dep.
Qumda qalǵan izim bar ed, sol izdi
Qumnyń ózi óshirmek.
Tez ketermiz, tez kelip,
Keńge sermep úlgermeımiz qulashty.
Bul dúnıe qum ústinde kezbelik,
O dúnıe – qum asty...

degen óleńderimen oı túıindep, qyzyqty sheshim taba bildi. Sol kýrstyń shákirtteri N.Óteýlınova nemese J.Serǵazınalardyń kórsetken on eki-on úsh mınýttik úzindileri eki aktili pesalarda kóterilgen taqyryptyń negizgi máni men mazmunyn beretindeı etip yqshamdalyp jasalǵan nusqasyn jasaı aldy. J.Qypashqbaeva Maılınniń «Kózildirigin» sózsiz satıraǵa aınaldyryp kórsetti. Mundaı mysaldardy kóptep keltirýge bolady. Eń bastysy bul jumystardyń bolashaq rejısser úshin dramatýrgııany meńgerýine, avtordyń kózqarasyn esepke ala otyryp oılana bilýine kóp kómegin tıgizetini kámil. Ekinshiden ınsenırovaka jasaýǵa mashyqtanady. Árıne, shákirtterdiń muny tolyq meńgerip alýy qıyn, onyń ústine ondaı maqsatty kózdeý shart emes. Negizgi maqsat ınsenırovka jasaýdyń joldarymen tanysýlary mańyzdy. Úıtkeni ınsenırovkany ózi jasasa da, ózgege jasatsa da kásibı turǵydan neniń qajet ekenin túsindirip, oıyn tolyq jetkizýine kómegi tıedi.

Kez kelgen oqyrman ózi oqyp otyrǵan ádebı shyǵarmasyn aýyq-aýyq kóz aldyna elestetip «kórip» otyrady. Al, rejısser men akter ol oqıǵalardy sahna keńistigindegi qoıylym retinde elestetip, ózderi aralasyp «bastarynan» ótkizedi. Kem-ketigin toltyryp, tipti jetispegen teksterin janynan qosyp, oqıǵalar legin, usynylǵan jaǵdaılardy eskere otyryp, «men bylaı eter edim» degendeı qaqtyǵysty shıelenistire túsetini belgili. Keıipkerlerige degen kózqarastarymyzdy áreket arqyly bildirip, ishteı «júzege asyryp» otyramyz. Qarapaıym is-qımyldardyń tizbegin jasaımyz. Mine sizge ınsenırovkanyń qaǵazǵa túspegen nusqasy. Klassıkalyq ádebıette qashanda ozyq dramatýrgııanyń, jaqsy kınosenarıdiń belgileri basym bolatyny anyq. Biz osylardan – oqıǵalar leginiń bizge asa qajettisin tańdap, ortaq qaqtyǵysqa toptastyryp, bir maqsatqa jumyldyryp, sahna zańdylyǵyna baǵyndyra bilýmiz kerek. «Áreketti taldaý tásili» – ádebı nusqadaǵy keıipkerlerdi sahnalyq keńistikke durys kóshirýdiń kepili. Pesalardy taldaǵanymyzdaı prozany «baqaıshaǵyna deıin shaǵa» bilsek ınsenırovka jasaýymyzǵa tıgizer paıdasy ushan-teńiz. Bastapqy oqıǵadan - negizgi, odan ortalyq, sońǵy oqıǵalar arqyly – basty oqıǵaǵa ótýdiń joldaryn, kókeıkesti maqsatqa jetýdegi áreket arqaýyn anyqtap alýymyz qajet. Sonda ǵana qomaqty prozadan shaǵyn bolsada aıtary mol kórnekti dramatýrgııa týady.

Sh.Aıtmatovtyń «Ǵasyrdan uzaq kúnin» ınsenırovka jasaǵan Á.M.Mámbetovtyń Vahtangov teatryndaǵy qoıylymynda romandaǵy barlyq taqyrypty qamtýdy kózdegendikten oı shubalańdyǵyna ushyraǵanyn E.Polıakova (Teatr. 1984j. №10) dáleldep jazdy. Onda ol «keshegi kún (Naıman ana týraly ańyz) men búgingi kúndi (Edige men ózgeler) jáne erteńgi kúndi (ǵarysh taqyryby») qatar kórsetpek boldy. Qanshama lazer sáýlelerin qoldanǵanymen ǵarysh taqyryby qoıylymnyń kórkemdik tutastyǵyna kómektesýdiń ornyna keri áserin tıgizip turdy. Romanǵa úılesimdi bolǵan «ǵarshkerlerdiń» sahnadaǵy árekettiń ekpindi (dınamıkalyq) túrde damýyna kedergisi kóp boldy. Al, M.Áýezov teatryna qoıarda óziniń oryssha ınsenırovkasynan qazaqsha nusqasyn jasaýdy maǵan tapsyrǵanda «ǵaryshtyń» kerek emestigine Ázekeńdi kóndirip, alyp tastadym. Ol taqyryptyń aıtpaǵyn Qazanǵaptyń máıitin qasterlep jer qoınyna berýge árekettengen toptyń eń sońynda ushqan ǵarysh kemesinen jan saýǵalap toz-toz bolyp ketkeni-aq kórsetip turǵan joq pa?! S.Muqanovtyń «Móldir mahabbatyn» ınsenırovka jasaýda meniń aldymda eki maqsat turdy: biri Sábeńniń baıandaý tásilin buzbaý, avtorǵa qııanat jasamaý, ekinshisi zamanyna baılanysty aıta almaǵan oılaryn «qalpyna» keltirý boldy. Sońǵy maqsattyń paıda bolýyna «jarııalyq zaman» kelip, ótkenimizge kúl shashýshylar S.Muqanovty da qaralaı bastady. Árkimniń ar-uıaty ózine tóreshi. Bizdi tolǵandyrar másele: ol urpaqtyń «ne istep qoıǵany» emes, azdy-kópti qaldyryp ketken shyǵarmasynda. Sondyqtan, búgingi esti urpaq kórkem shyǵarmany pendeshilikke aıyrbastamas bolar. Sol sebepti «Búrkittiń qoıyn dápterine» basa kóńil aýdardym. Bul shyǵarma alǵashynda «Baı balasy», onan soń «Adasqandar» degen atpen jarııalandy. «Sovet zamanynda adasý bolmaıdy» – degen soń, «Móldir mahabbat» atandy. Meni tolǵandyrǵan «Sovettik urpaqtyń» adasýyn ashý qyzyqtyrdy. Osy adasqandardyń ishinde avtor da bar. Sol sebepti Búrkittiń ákesimen, naǵashysy Jaqypbekpen dıalogtarynda: «Ahmet Baıtursynovty jaý dep saǵan kim aıtty?» – degen, ákesiniń suraǵyna, Búrkittiń: «Solaı oqytty. Erkin aǵa da solaı deıtin. Ras bop shyqty!» – degendeı, birtalaı ózgerister engizip adasýdyń tórkinin kórsetýge, romandaǵy eń jaǵymdy keıipker Erkinniń aýzyna: «Keshirim jasaý umytý emes...» nemese «olardyń jaýlyǵyn kórsetken menmin... Biraq ózim sotta bola almaımyn...» – tárizdi sózder salyp, «naqty beınesin», halyqtyń soryna aınalǵan «sholaq belsendigin» ashýǵa, týra keldi. Romanda «kertartpalyqtyń» adamdaryna aınalǵan Maýytbaev, Jaqypbek, Ábýtálip (barlyǵynyń prototıpi ómirde bolǵan tarıhı keıipkerler: Aımaýytov, Dýlatov) tárizdi qazaq zııalylaryn aqtaýǵa tyrystym. Jaqypbektiń: «Qazaqtyń kózi ashyq, kóńili oıaý azamattarynyń sońyna ózgeni emes, ózimizden shyqqan «belsendilerdi» salyp qoıýyna qaraǵanda, qupııa bir naýqannyń kele jatqany anyq», nemese «Aldyń jar, artyń soqpaq! Qaıran urpaq!..» – deýi arqyly 1932-jylǵy ashashylyq pen 1937-1938 jyldardaǵy qazaq zııalylaryn joıýdyń, tipti búginderi de ózgerisiz qoldanylyp kele jatqan ımperııalyq saıasattyń tásilin kórsetýge umtylys jasadym. Insenırovka – Búrkit pen Bátes tárizdi jas urpaqtyń adasýlary jaıly. Qaqtyǵys eki «úshtiktiń» araqatynasy arqyly órbıdi: Ákesi, naǵshysy – Búrkit – Erkin; Bátes – Búrkit – Músápir. Osy eki úshtiktiń túıiser núktesi – Búrkit. Birinshisi – adasýdyń, ekinshisi – mahabbattyń ıirimi. Bul maqsattar ınsenırovkanyń oqıǵalar legin bir oı men ortaq áreket boıyna toptastyrýǵa septigin tıgizdi. Mine, budan shyǵar qortyndy: kókeıkesti maqsat – oqıǵalar legi men shartty jaǵdaılardy irikteýge sebepshi boldy. Bular teatr ujymynyń avtorlyq stıldi tereń meńgerýine múmkindik beredi. S.Toraıǵyrovtyń «Qamar sulýynyń» ınsenırovkasyn jasaǵan Shahımardan men Q.Ysqaqqa aıtyp otyryp, Qamardyń bilimdiligin kórseter bir kórinis qostyq. Ol – Qamar men Nurymnyń kezdeser sahnasy. Bir-aq aýyz sózben kózdegen jerimizden shyǵa bildik. Ol Qamardyń: «...Tamyrynan úzilgen gúl solmaı ma, ásire-qyzyl ońbaı ma?! Qosh bolyńyz!» – dep, Nurymǵa berer jaýabynan-aq, onyń ınabaty men aqyl deńgeıiniń qandaı ekenin birden baıqaýǵa bolady. Romandaǵy Qamardyń prototıpi, Peterbordaǵy agrarlyq akademııany altynmen bitirgen Ábdikárim (spektakldegi Omardyń prototıpi) bolystyń Baǵıla atty qyzyna avtor ǵashyq bolyp, alasapyran zamanda qosyla almaı qalǵan. 1916-jylǵy qyrǵynnan urpaqtardy aman alyp qalý úshin Ábdikárim qaramaǵyndaǵy elin shekara asyrýǵa májbúr bolady. Sodan keıin Sultanmahmut «Qamar sulýyn» Baǵılaǵa arnaǵan. Osy spektakldiń premerasynda Ábdikárimniń bir-birinen kóz jazyp qalǵan urpaqtary qaıta qaýyshty.

Insenırovka jasaý barysynda qajettilgine qaraı avtordyń sýretteýlerin dıalogqa aınaldyrýǵa, utymdy oılardy (avtorlyq stıldi saqtaı otyryp) qosýǵa, ózgeshe janrda kórsetýge ábden bolady. Biraq, buny avtordyń oıyna qııanat jasaý emes, basqasha kózqaraspen qarap, jańa bir qyryn ashý dep uǵynýymyz qajet. B.Maılınniń áńgimelerinen qurastyryp kezinde Q.Ysqaqov «Kúzet bastyǵy» degen kınosenarıı jazyp, ekranǵa Qurymbaı «Sovet úkimetine naǵyz berilgen patrıot» retinde kóringen. Sony esh ózgerisiz teatr sahnasyna «Sabatajj!!!» – degen atpen qoıǵanymda sovettik úkimettiń naǵyz «ólik attaıtyn» esersoq ókiline aınalyp shyǵa keldi. Shyǵarmanyń janry dramadan satıraǵa aýysyp, «az sandy halyqty basqarýdyń» sovettik úlgisin kórsetýdi kókeıkesti maqsat tuttym. Qoıylymda synyq myltyq, qyzyl týly Qurymbaıy bastap, ókil Jeldibaı Jyndybaev pen eń aıaǵy Stalınniń sýretine deıin qazaqtyń qasiretine aınalady. Beıimbettiń satıralaryndaǵy oılardyń áli kúnge ózektiligin joımaq túgili, ózekti máselelerge aınalyp bara jatqanyn baıqaý qıyn emes. Demek, avtordyń bul tusta keremetteı kóregendik tanytqanyn ańǵaramyz. Meıli ol kezde Beıimbet bul oılardy aıtýdy oılamaǵan da bolar. Biraq, sol shyǵarmadan búgingi urpaq óz zamanyna laıyq oı aıta almasa jaqsy prozadan ortanqol ınsenırovka jasap búldirýdiń qajeti joq.

Insenırovka jasaý barysynda taqyryptyq aýqymdy keńeıtip, aıtylar oıdy ótkirleý úshin keıde qosymsha keıipker qosýǵa da týra keletin tustar da kezdesip jatady. N.Orazalınniń jasaǵan «Qıly zaman» ınsenırovkasynda Nurlan Mirqasymuly «Shodyr» degen keıipker kirgizdi. Aıtar oıy kóteriliske shyqqan qazaqtarǵa orys sharýasynyń dostyǵy týraly boldy. Oǵan men, rejısser retinde onsha kelise qoımadym. Birinshiden bul keıipkerdiń atynan bastap, sýrettelýine deıin qazaq-sovet ádebıetindegi «dostyqty kórsetýdiń» indetine aınalǵan tásil. Ekinshiden sol kezdiń tarıhı qujattaryn zerttegenimde, tipti 1986-jylǵy Jeltoqsan oqıǵasynda kózim jetkeni ózge halyqtyń muńyn tek qana ıntellektýldi oı-órisi men mádenıeti joǵary adamnan ózgeniń túsinýi neǵaıbyl ekendigi. «Aǵa ult» atanǵan halyqtyń az sandy halyqqa degen shovınıstik ustanymynyń qashanda osylaı bolǵanyn tarıhtan tanyp bildik. Osyny oǵan túsindirip, syrt pishini A.Chehovqa uqsas Fonov degen jármenkelik dárigerdi kirgizdik. Ol eń aldymen adam ómiriniń arashashysy-dáriger, onan keıin baryp, zorlyq ataýlyny jany qalamaıtyn ıntellegent. Qarýsyz halyqtyń qyrylǵanyna arasha túse almaǵandyqtan aqyl-esinen shatasyp, M.Iý.Lermontovtyń:

Proaı, nemytaıa Rossııa,
Strana rabov, strana gospod,
I vy, mýndıry golýbye,
I ty, ım predannyı narod.

degen óleń joldaryn oqyp oqqa ushady. Romandaǵy Áýezov aıtpaq bolǵan oılarmen astasyp jatqan joq pa! Patshaǵa sengen «buratana» halyqtardyń taǵdyrlaryn pash etip tur emes pe! Olardyń qandaı halge dýshar bolǵanyna tarıh kýá. Aqyrynda bul keıipker Tilektes Meıramovtyń oryndaýyndaǵy úlken tragedııalyq mánge ıe boldy. Jámeńke, Uzaq, Áýbákirlerdi tergeıtin kórinis romanda da, ınsenırovkada joqtyń qasy edi. Tarıhı shyndyqta solaı bolǵan. Biraq, ımperııalyq otarlaý saıasatyn ashý úshin «tergeý» kórinisin tolyqtyryp qaıta jasaýyma týra keldi. Tergeý kezinde kóterilis basshylarynyń biri Áýbákirdiń halyqqa jasalǵan qysymdar jaıly aıta kelip: «..Qunarly jerlerimizdi tartyp alyp, Qaraqol boıyna bir jylda qyryq myń pereselender ákeldińder. Nege? Óz elderińde jer jetpedi me, álde bizden asyp Aýǵan barmaqsyńdar ma?» – deýi, Petr I-shi patshasy bastap, sovet úkimeti jalǵastyrǵan saıasattyń úndi muhıtyna shyǵýdy kózdegenin aıtý. «Sotsyz qalaı jazalaımyz?» - degen jas ofıerge áskerı prokýrordyń «... Buratana halyqqa sot bolmaıdy ...Aldymen úkim oryndalyp, jaza qoldanylady da, sońynan úkim týraly qaǵaz toltyramyz» – deýinde, 1986 – jyly jeltoqsandaǵy jazalaýdyń sıpaty jatyr emes pe! Nemese Hlynovskıdiń: «Tirisinde shoqyndyryp úlgre almadyń ba, endeshe óligin krestke kerińder!» – dep, bergen buıryǵynda da qanshama syr jatyr?! N.Ábýtalıevtiń «Óttiń dúnıesine» Perovskıı men ofıer-shashtarazdy (romanda da, ınsenırovkada da joq) kirgizýim de joǵarydaǵy ımperııalyq saıasat týraly oılardy basqasha qyrynan ashý úshin kerek boldy. Qoıylymdaǵy bar oqıǵa sahnanyń oń qaptalyndaǵy ekibasty búrkittiń saıasynda shahmat oınap otyratyn Perovskıdiń baqylaýynda ótedi: «Kóteriliske shyqqan kırgızdiń jaýy – Jáńgir. Ol ólse jaý da joq!» – dep, aldyndaǵy oıyn tasynyń bireýin taqtadan alyp otyrady. Jáńgir óltiriledi. Endi Mahambetti óltirmekke ruhsat suraǵandarǵa: «Tiri Mahambetten óli Mahambet qaýiptirek» – dep toqtatyp, alty jyl qýǵynmen Mahambetti elden bólip, sońynda: «Osymen oıyn bitti. El kóńili basyldy, endi Mahambettiń eshkimge keregi joq!» – deıdi de sońǵy tasty taqtaǵa jyǵady. Mahambet óltiriledi. Burmalanǵan tarıhı derekterge júginsek Perovskıdiń ádildigi, Jáńgir men Fatımaǵa, tipti Mahambetke de oń qabaq tanytqan kezderi sóz bolady. Men ózim bul «qamorlyqtyń» astarynan ımperııalyq saıasattyń kezekti bir oıynyn kóremin. Qazaqtyń tabıǵatynda sengishtik sezimi basym. Tipti, seziktenip tursa da senýge bar. Shoqannyń da tragedııasy osynda. Orys ımperııasy qazaqtyń baǵyn ashady dep sendi. Chernıaevtiń Taraz qazaqtaryn aıaýsyz qyrǵynǵa ushyratqanyn kórgennen keıin, úmiti kúıregen Shoqannyń Qytaıǵa (bálkim Qashqardaǵy jary Gúlshynarǵa bolar) qashyp ketýinen qoryqqandarǵa onyń ólimi qajet boldy. Al, bizder Kolpakovskılerdi Shoqannyń janashyry retinde tanyp júrmiz. Solaı ma eken? Bul, jalpy HH-ǵasyrdaǵy qazaq zııalylarynyń taǵdyry.

Qoıylymnyń negizin jalpy dramanyń ádebı nusqasy quraǵanymen, rejısserlik senarıdiń ony naqtylap, tolyqtyryp (tekstin qosyp nemese qysqartyp degendeı) otyrýy dramatýrgııaǵa túbegeıli jańalyqtar ákeletini belgili. Baıandaýy basym shyǵarma endi qur dramaǵa ǵana emes, sahnaǵa qoıýǵa laıyqtalyp senarıge aınalady. Sondyqtan bolar bul kúnderi rejısserlar kórkemdik shyǵarma uǵymynan shet dúnıelerdi de sahnaǵa laıyqtap jazýǵa shamalary barlyǵyn kórsetip júr. Mysaly: sot otyrysynyń protokolyna, ne bolmasa qujattarǵa qurylǵan pýblııstıkalyq qoıylymdardy aıtsaq ta jetkilikti.

Insenırovkanyń eki túri bar: bireýi shyǵarmanyń ózi boıynsha, ekinshisi – jelisi boıynsha. Alǵashqysynda shyǵarmadaǵy sıýjettik lınııany saqtaı otyryp sahnalyq nusqasyn jasaý bolsa, sońǵysynda fabýlasyn óz qalaýyńsha damytyp basqa pesa jasaý. Bunyń endi óz aldyna jeke shyǵarma retinde atalýyna qaqysy bar bolǵanymen, «boıynsha» (po motıvam) tirkesin qaldyrmaǵanymyz jón. Úıtkeni bul sol avtorǵa degen seniń qurmetiń bolyp tabylady. Jazýshynyń shyǵarmasy – negizgi, rejısser-dramatýrgtiń jazǵany – qosymshasy degen oıdan aýlaqpyn. Mundaı da ınsenırovka jasaýshy rejısserdiń – basty dramatýrg bolýynyń esh artyqshylyǵy joq jáne etıkalyq ári estetıkalyq turǵydan da zańdy. Eń basyty másele jazýshynyń aıtqanyn qaz-qalpynda sahnaǵa kóshirýinde emes, óner týyndysynyń teń quqyly avtory retinde baıytýynda jatyr. Proza ıakı poezııany oqyǵandaǵy bizdiń mindetimiz sol shyǵarmadaǵy ýaqyttyń tynys-tirshiligin tereń túsiný bolǵanymen, sonyń útir-núktesine deıin sahnaǵa shyǵarýǵa mindetti emespiz. «Kóne zamannyń arhaıkalyq kórinisin» emes, búgingi tirligimizben saryndas oı men áreket órisin izdeýdi basty maqsat etemiz.

Dramatızmdi biz ádette shırshyq atqan sezimderimizdiń, kózqarastarymyzdyń, uǵymdarymyzdyń qaqtyǵysy retinde qabyldaımyz. Al qazir bul túsiniktiń aýqymyn keńeıtip bolmyspen úılesimisizdik dep júrmiz. Qalaı desek te ol – sheshimin taptyrmas qaıshylyqtardyń áserinen – bizdiń qorqynyshpen mazasyzdana, kúızelisti kúı keshýimiz. Ádebıettiń dramatýrgııaǵa beıim salasy árqashan qaqtyǵystardan týyndaǵan kúmán-kúdikterdiń sheshýin qarastyrady. Basty keıipkerin belgili bir qaıshylyqtarmen arpalystyrý arqyly jaýap izdeıdi. Dramtýrgııanyń da izdeıtini osy. Jan-dúnıesi uıqydaǵy adamnan belsendilik kútý qatelik. Sahnalyq keıipkerlerdiń bar bolmysy dramatýrgııalyq qaqtyǵys arqyly kórinis tabatyndyqtan ınsenırovkada «dramany týdyratyn jaǵdaılar men sebepterdi» oılap tabýymyz kerek. Soıologtardyń aıtýynsha mádenıettiń mindeti – adamdardyń ómirindegi qaqtyǵystardyń sheshimin tabý dep júr. Solaı bolsa solaı shyǵar, biraq óner «mynaý bylaı bolady» dep jol kórsetip, aqyl úıretýden aýlaq. Tańdaý men baılamdy kórermenniń enshisine qaldyrýy kerek. Úıtkeni árbir adam ózindik tulǵa retinde «óz shyndyǵyna» óz oıymen jetýdi maqsat etedi. Óner – oı túrtki bolǵanymen, «aqyl úıretýshi» emes, talǵamyńdy tárbıelegenimen tańdaýdy ózińe qaldyrady.

Dramatýrg keıipkeriniń aýzymen ǵana aıtylar sózderge súıene otyryp beıne jasaıdy. Ol sózder ishki-syrtqy qyzýqandylǵynyń shıyrshyq atyp shegine jetken kezinde baryp aıtylyp, áreket arqyly kórinis taýyp jatady. Qas-qaǵym sátke bolsada osy sózderden keıipker týraly mol maǵylumat berýge bolady. Sondyqtan, aıtylar sózdiń tyńdarmanyna túsindirýdi qajet etpeıtindeı bolyp ekshelip baryp jetkeni qajet. Sonda ǵana emoııalyq sezimderimiz ben is-áreketimiz, aıtqanymyz ben oıymyz syrttaı baqylaýshylarymyzǵa (kórermenge) qaı sózdiń neden týyndap, nege aıtqanymyz anyq jetedi. Mysaly sahnadaǵy án – atkter somdaǵan beıneniń aıta almaǵan oı-sezimin shyǵarýynyń nátıjesi ekeni sııaqty, keıipker aýyzynan shyǵar sózdiń de qısyndy mánge ıe bolǵany maqul. Keıde sahnadan aıtylar qısynsyz sózderdiń de ózindik qısyny men atqarar mindeti bolady. Dramalyq ónerdiń basty nársesi – adam janyndaǵy tebirenisteriniń kóp qyrly, kúrdeliligin ashyp kórsetý. Kúndelikti ómirde adamnyń erki – qarsy kúshtermen kúresýden ǵana turmaı, kórgenin túsinýge, áriptesine áser etý úshin árekettenýge, bilmegenin úırenýge, t.t. kórsetse, keıde kerisinshe sol sezimderi men maqsattaryn kórsetpeı, ózderin tejeýge umtylys jasaýdan turady. Al, sahnada osy «tejeýlerdiń» barlyq túrleri ózgeshe bir úlgidegi sheshendikpen «saırap» turýy shart. Dramatýrgııalyq beıne sóz aıtyp, ne bolmasa áreket etip ǵana qoımaı, ózgelerge de emoııalyq turǵydan áser etedi. Ózgelerdiń aıtqandary men istegenderin «baǵalap, óziniń kózqarasyn» is-qımyly, bet-álpeti, replıka tastaýy arqyly bildirýmen bolady. Sol arqyly sahnadaǵy bolyp jatqan jaǵdaıdyń boıaýyn tolyqqandy etip kórsetedi jáne sózben aıtylar oılar men sezimderdi sózsiz-aq barynsha tereńdetip kórsetýge múmkindik alady. Demek, sahnalyq keıipker «qabyldaýlar men jaýap berýleri» arqyly áreket etýshige aınalady.

Roman, povest, áńgimelerde ótetin oqıǵanyń oryny, aıtylar sózdiń sebepteri, ýaqyt birlikteri basqasha bolǵanymen, ınsenırovkaǵa aınalǵanda ózgeriske ushyrap, basqasha túske boıalyp, túrge enýi ǵajap emes. Sebebi sahnanyń olardy prozadaǵydaı sýrettep jatatyn múmkindigi joq. Kórermenniń kóz aldynda ótetin is-áreket pen aıtylar dıalogtar «osy shaqta, birinshi jaqta» ótedi. Sahnalyq keńistik pen ýaqyt birligine táýeldi túrde órbıdi. Prozadaǵy ártúrli shaqta ótken oqıǵalar sahnalyq shartqa baǵynady. Romanda ótken oqıǵalar týraly estelikterdi oqyp qana kórsek, endi sahnada sol oqıǵalardy tikeleı kórip, sezinýge múmkindik alamyz. Prozadaǵy asa qajetti oqıǵalardy qamtý úshin, ınsenırovkany kórinisterge, epızodtarǵa bólýge týra keledi. Olar prozadaǵydaı sulý sóz, shubyrtpaly tirkestermen emes, barynsha naqty dıalogtar arqyly berilgenderi jón. Bir kóriniste bastalǵan oqıǵa nemese fakti men is-árekettiń ózge bir kóriniste órshý, damý dárejesinde qısyndy túrdegi jalǵasyn tapqany kerek. Az ýaqytta kóptegen jerde oqıǵa oryny men ýaqyty aýysatyn Beıjin operasynyń ǵasyrlar boıy qalyptasqan óziniń zańdylyq sharttary baryn aıttyq. Olar úshin qoıylym – oıyn, akterlik áreket – oıyn órnegi. Sol arqyly kórermeni túsinip jatady. Eshqandaı dekoraııa aýystyrýdyń qajeti joq. Bizder úshin de teatr óneri – oıyn bolǵanymen olardaǵy sharttylyqqa bizdiń kórermenderimiz daıyn emes. Sondyqtan bolar qysqa kórinisterdiń jıiligi kórermendi «eleń etkizýdiń» ornyna sharshatyp, oqıǵany «kórip, sezinýdiń» ornyna oıdan qurastyrylǵan faktilerden «ınformaııalyq» maǵylumat alǵandaı áserge bóleıtini. Ádebı shyǵarmanyń qaı túri bolmasyn, sýretkerdiń qııalynyń jemisi. Solardyń, ásirese, dramatýrgııanyń sharttylyǵyn saqtaı otyryp, shyndyqqa bergisizdeı sıpatqa ıe bolǵany kerek. Sahnalyq sharttylyq jazýshynyń múmkindigin shektegenimen, basqa bir jaǵynan sýretkerlik qııalyn oıatary sózsiz. Bizder kıno-televıdenıedegideı montajdyq tásilge barý arqyly da ýaqyt pen oqıǵa orynyn óz erkimizshe kórsetip, utymdy paıdalanyp júrmiz. Avtorlyq oıdy keıipkerlerdiń monology, dıktorlyq tekst, júrgizýshiniń ınformaııasyna aınaldyrý arqyly berip keldik. Taǵy kóptegen tásilder qoldanýdyń múmkindikteri barshylyq.

Sahnalyq keıipkerlerdiń árqaısy óz betinshe ómir súrip, tirshilik etkenimen ortaq oqıǵa men faktige, qaqtyǵysqa baılanysty maqsattaryna saı toptasady. Is-áreketteri arqyly birin-biri tolyqtyrady jáne avtorlyq oıdyń ashylýyna qyzmet atqarady. Epızodttyq keıipkerdiń óziniń de avtorlyq oıdy ǵana emes, oryndaýshy akterdiń de mol múmkindigin ashatyny barshamyzǵa aıan. Demek ınsenırovkadaǵy ár keıipkerdiń «asa qajettiligi» esepke alynýy kerek. Prozadaǵy sandaǵan keıipkerlerdiń bárin sahnalyq nusqaǵa kóshirýdiń qajeti shamaly. Minezge baı, aıtary az bolǵanymen, kórseteri mol epızodtyq beıneni oınaǵan akterdiń de shyǵarmashylyq turǵydan este qalarlyq keıipker jasaǵysy keletinin umytpaýymyz kerek. Bul tusta ınsenırovka jasaýshynyń árbir usaq detaldi (sózden bastap, remarkalarǵa deıin) qalt jibermeı, oılanyp, ekshep baryp jazýyna týra keledi.

Chehov pesalarynyń keıipkerleri ár kórinis saıyn barlyǵyna ortaq bir sezim qursaýynda bolady. Syrt kózge onsha baıqala bermeıtin názik jippen baılanyp, bireýi bulqynsa qalǵandary sol jipti úzbeýdiń amalyn qarastyratyndaı. Ortaq oqıǵadan týyndaǵan jaǵdaıǵa moıynusynyp, yzǵyryq jel ótinde qalyp búrseń qaqqan eriksiz jandardyń birigip jylynar pana izdegenindeı kórinister. Zer salyp qarasańyz kináli jandy tappaısyz. Bireýdiń baqytyna attandap qarsy turyp jatqan eshkimdi kórmeısiz. «Olaı bolǵanda dramalyq qaqtyǵysy qaıda?» – degen suraq týyndaıdy. Dramatýrgtyń sheberligi osynda. Chehov keıipkerleriniń qaqtyǵysy – olardyń ishki jan-dúnıesinde. Ómir súrgen ortalarynyń kóńilderine qonymsyzdyǵy, januıalaryndaǵy keleńsizdik, oryndalmaǵan arman, túsinistik tappaǵan mahabbat, t.b. Syrtqy tosyn jaǵdaılar osy bir ishki qaqtyǵystardy túbegeıli ózgertýge álsiz. Onyń ústine ózderi de qulshynys tanytpaǵan soń sheshimi tabylmaı sol kúıinde qala beredi. Mysaly úshin: «Súıikti meniń aǵataıym», «Shıe baý», «Shaǵala», «Apaly-sińili úsh qyz» pesalaryna zer salsaq ta jetip jatyr. Bizdi tánti etip, baýrap alatyny keıipkerleriniń máńgilik psıhologııalyq arpalysta bolýyn sonshama dáldikpen berýi. Kóptiń biri sanalatyn qarapaıym da qaýqarsyz jandardyń tirligin kórsetý arqyly máńgilik adamı máselelerge qozǵaý salyp otyr. Munda aıǵaıǵa ulasar uran da, jaǵa jyrtyp, bas jarǵan tóbeles te joq. Kúndelikti tirshiliktegi kóp kóńil bóle bermeıtin kórinisterden qanshama tereńdik taba bilgen deseńizshi! Sondyqtan, Chehov álemde pesalary eń kóp qoıylatyn avtor.

Daıyn pesany qoıaryńda qoıylymnyń formasyn sonyń ózinen izdeısiń. Al, prozany sahnaǵa laıyqtaǵanyńda qııalyńa erkindik beresiń. Úıtkeni, munda eshqandaı shekteý bolmaıdy. Insenırovka jasaýshy meıli ol rejısser nemese dramtýrg bolsyn, olardyń eń basty ustanymy avtordyń stılin, ózindik qoltańbasyn jetkizý bolady. Prozamen tanys kórermenge nemen aıaqtalary qyzyq emes, ony olar kitaptan oqyp alǵan. Olardy qyzyqtyratyny «sol oqıǵalardyń» qalaı ótetini, keıipkerleriniń nendeı áreketke baratyny, qandaı qaqtyǵystar men kedergilerge ushyraıtyny. Osy oraıda suraq týyndaıdy: prozalyq nusqasyn oqymaǵan adam qoıylymdy túsine ala ma? Al, oqyǵan adam sizdiń nusqańyzdy qabyldaı ala ma? Bul ınsenırovka jasaýshynyń aldynda turatyn máńgilik suraqtar. Qoıylymnan keıin oqymaǵan kórermen ádebı túpnusqany baryp oqı qoısa, oqyǵan kórermen qaıta bir kóz júgirtip shyqsa quba-qup. Al olaı bolmasa she? Basty másele qyzyqtyra bilýde jatsa, nendeı tásil oılap tapsań da erkiń bar. Tek avtorlyq oıdy baıyta, damyta bil. Oqymaǵan jáne oqymaıtyn kórermen úshin prozalyq túpnusqa týraly pikir seniń ınsenırovkań arqyly qalyptasatynyn umytpaǵanyń abzal.

Prozalyq janr men sahnalyq janr múldem bólek bolǵandyqtan, ınsenırovkanyń janrlyq ózgeriske ushyraýy ábden múmkin. Rejısser, akter, sýretshiniń izdenisteriniń barysynda aıqyndalǵan sahnalyq janr avtorlyq stıldi, ádebı shyǵarmanyń jańa bir ereksheligin kórsetýdiń joly bolýy kerek.

Insenırovkanyń teatrdaǵy daıyndyǵynyń ózindik ereksheligi bary aıtpasada túsinikti. Birinshiden barlyq qatysýshylardyń ádebı túpnusqany muqııat oqyp shyǵýy shart. Úıtkeni bizdiń izdenisimizdiń qaınar kózi sol bolmaq. Soǵan súıene otyryp, óz qııalymyzben tolyqtyramyz. Keıde munyń zııany tıetin tustary da bolady. Árkim ózine unaǵan kórinisi men sózderdi ınsenırovkadan kórgisi, estigisi keledi. Sodan baryp, aıtpaq oı shashyrap, is-áreket álsirep, shubalańqy súreńsiz týyndy dúnıege keledi. Demek, bárin qamtý múmkin de, qajet te emestigin este ustap, rejısserdiń qatańdyq tanytsada «qaıshylaýyna» týra keledi. Sahna shartylyǵy (oqıǵa ótetin oryn men ýaqyt birligi) prozadaǵy «ómirlik» shyndyqtan ózgeshe bir «kórkemdik» shynydyqty kórsetýge mindetti. Ol úshin avtor sýrettegen kórinistiń sahna zańdylyǵyna baǵynǵan kórkemdik balamasyn tabýymyz kerek bolady. Insenırovka jasaýdaǵy úlken maqsattardyń biri de osy bolmaq.