Rejısserdiń pesany oqýy
Qoıylymǵa negiz bolatyn shyǵarma ol pesa. V.G.Belınskıdiń sózimen aıtsaq: «Pesa bolmysymyzdaǵy pikirlerdiń túıini». Pesa - sahnalyq qoıylymnyń taqyryby men túpki maqsatyn (« ıdeıa » uǵymy sahnalyq ónerde «túpki maqsatpen» astasyp jatady), tipti teatrdyń baǵyt-baǵdaryn da anyqtaıdy. M.Áýezovtyń dramatýrgııasynsyz qazaq teatrynynyń damý barysyn elestetý múmkin emes. Sol sııaqty A.P.Chehovtyń pesalary MHAT-tyń dúnıege kelýine óz áserin tıgizdi. Stanıslavskıı men Nemırovıch-Danchenko ony jaqsy túsindi. «Shaǵalasyz» da teatr qurylar edi. Biraq, MHAT bolmas edi. Tipti aty MHAT bolǵanymen de, zaty basqa teatr bolar edi. Ý.Shekspır, J.B.Moler, B.Breht sııaqty dramatýrgtar óz teatrlaryn qurdy. Qazaq teatrlarynyń romantıkalyq baǵytta damýyna M.Áýezov, Ǵ.Músirepov, S.Muqanov, J.Shanın, J.Aımaýytov, t.b. jazýshylarymyzdyń dramatýrgııalary sebep boldy. Ulttyq dramatýrgııamyzdyń qalyptasýyna kóp eńbek etken adamnyń biregeıi - B.Maılın. Onyń sovettik solaqaı saıasatty aıaýsyz áshkerelegen satıralyq pesalary áli kúnge deıin óziniń máni men mańyzyn joǵaltqan joq. Onyń sholaq belsendileri, jaǵympazdary, paraqorlary men sybaılas jemqorlary qazirde halyqty qanqaqsatyp sorlatyp otyrǵan joq pa!
Teatr álemi atty ǵalamsharda árbir rejısser óziniń dramatýrgin, árbir dramatýrg óziniń rejısserin izdeıdi. Sh.Aıtmatovsyz Á.Mámbetovtyń rejıssýrasy týraly sóz qozǵaýdyń ózi orynsyz. Ekeýiniń murattastyǵynan «Ana –Jer ana», «Ǵasyrdan da uzaq kún» sahnaǵa keldi. R.Strýva B.Brehttiń «Kavkazdyq bor sheńberin», Dj.Streler K.Goldonıdiń «Eki myrzaǵa bir qyzmetshisi» men «Kampellasyn», R.Týmınas, M.Lermontovtyń «Maskarady» men A.Chehovtyń «Vanıa aǵaıyn», J.Hadjıev pen B.Atabaev Ǵ.Músirepovtiń «Qyz-Jibegin» ózderinshe sahnalaý arqyly óz avtorlary men ózderiniń qoltańbalaryn tabýǵa talpynys jasady. Men de rejısser retinde dramatýrg A.Súleımenovty kezdestirdim. M.Áýezovtyń «Qıly zamanyn» (ınsenırovkasy N.Orazalındiki) sahnalaý baqytyna ıe boldym. Ózińniń dramatýrgińdi tabý - rejısserlik baǵytyń men qoltańbańdy tabý. Kórkemdik izdenisi ortaq adamdardyń birliginen ǵana teatr ónerinde jetistikke jetýge bolady. Árbir jańa pesany oqyǵan saıyn rejısser avtordan ózine shyǵarmashylyq murattastyq tabýǵa úmittenedi. Uzaq jyldarǵa bolsa qudaıdyń bergeni, bolmaǵan kúnde sol spektakldi sahnaǵa shyǵarǵansha murattastyq tabýdyń ózi de bir ǵanıbet. Rejısserdiń pesadan ózin tolǵandyryp júrgen máselerdi kóre bilgeninde, onyń ýaqytpen úndestigin sezingen de ǵana qyzyǵýshylyǵy artady. Ekinshiden dramatýrg pen rejısserdiń ortaq erekshelikteri (kózqarasy, talǵamy, jazý máneri, t.b.) bolǵanda pesany qoıýǵa bel baılaıdy. Qyzyq pesa kezigýi múmkin, biraq, basqa mánerde jazylsa rejısserdiń qııalyna qanat bitire almaýy múmkin. Ondaı pesany sahnalaýǵa ekiniń biri táýekel ete bermeıdi. Alǵash oqyǵannan bastap esh qupııasyz bári túsinikti bola qalǵan pesany qoıýdyń qyzyǵy da bolmaıdy. Bizge ár oqyǵan saıyn bir syryna qandyrar dramatýrgııa qajet. Bul talap ónerdiń barlyq túrinede ortaq.
Pesa tańdaýda rejısser: «qandaı maqsat úshin qoıamyn?» degen suraqqa jaýap izdeýi kerek. Meıli ol klassıka bolsyn, oqıǵasy ótken zaman týraly bolsyn, meıli búgingi kún týraly nemese bolashaq týraly bolsyn, báribir ýaqyt talaby men keleli máselelerine úndestik tabýy qajet. Turmys-tirshiliktiń kúıbeńine arnalǵan, ıaǵnı búgingi kúnniń moraldik-etıkalyq máselelerin kóteretin, ne bolmasa keıipkerdiń jeke basyn taldaý arqyly qoǵamdyq júıedegi kóptegen suraqtarǵa jaýap izdeıtin ártúrli janrdaǵy pesalar bolady. Rejısser osylardyń ishinen óziniń talǵamy men tanymyna saı keletinin tańdaıdy. Pesanyń qunyn onyń taqyryby men kólemi emes, kórkemdik deńgeıi men aıtpaq oıy, kókeıkesti maqsaty anyqtaıdy. Dramatýrg pen rejısser bir pesadan ártúrli taqyryp pen máselelerdi kórýi múmkin. Ol zańdy da! Kez kelgen máselege árkim ózindik tanymmen qaraıdy. Ózinshe baǵalaıdy. Dramatýrg oıdy sóz arqyly zerdelese, rejısser aıtar oıyn áreket arqyly iske asyrady. Sýretker qashanda ózindik tujyrym jasaýǵa umtylady. Olaı bolmaǵan kúnde, ol sýretker de bolmas edi. Demek, pesa tańdaýda rejısser óziniń eshkimge uqsamas, eshqashan qaıtalanbas dramatýrgııasyn izdeıdi jáne qoıylym barysynda ózindik qoltańbasyn tabýǵa umtylary anyq.
Bolashaq qoıylymda aıtylar oı pesany tańdaýdan bastalady. Ár sózdiń astaryna úńile, olardan áreket pen tartys izdeı otyryp pesany muqııat oqyǵan rejısser aqyry óziniń kókeıinde júrgen dramatýrgin tapqanyna qýanady. Ár zaman - adamzat aldyna óziniń jańa talaptary men suraqtaryn qoıady. Onyń sheshimin tabýdy talap etedi. Sondyqtan, ár dáýir óziniń klassıkterin týdyrady. Klassıkalyq dramatýrgııanyń búgingi kúnmen úndestigin sıtýaııasy men keıipkerleriniń syrttaı uqsastyǵynan emes, negizgi aıtylar oılardyń tereńdiginen izdegenimiz jón. Klassıkalyq pesany qoıýǵa qulshynys jasaǵan rejısser, onyń buryn kórsetilmegen basqa qyry men syryn ashyp, kótergen kóptegen taqyryptarynan ýaqytpen úndestigi bar bireýin ǵana aıshyqtap kórsetýge kúsh salýy kerek. Mundaı qulshynys: «klassıkany qoıdym!» - degen ataq úshin emes, ýaqyt talabyna saı asa qajettilikten týyndaýy qajet. Mine, sonda ǵana qoıylym óziniń qasıetti boryshyn óteı alady. Mine, sonda ǵana rejısser – dramatýrgty, dramatýrg – rejısserdi óner bıigine bir taban jaqyndata almaq. «Ózińniń dramatýrgiń» - klassık ta nemese alǵashqy pesasyn endi jazyp júrgen jas ta bolýy ábden múmkin. Tek avtordyń aıtpaq oıy men kótergen problemasy rejısserdiń qyzyǵýshylyǵyn týdyryp, qııalyna qozǵaý sala alsa bolǵany. Keıde pesada tartys ta, qyzyqty oqıǵalarǵa toly áreket te, ádemi sózder de kezdeskenimen, shyndyqtan alshaqtanyp, qoldan jasalǵandyqtan rejısserge eshqandaı áser etpeıtin kezderi bolady. Keıde rejısser, syrt kózge alyp bara jatqan shıelenisi joq sııaqty kóringen jaqsy pesadan qajetti tartysty baıqamaýy múmkin. Ol úshin rejısser avtordyń stılin, dıalogtardy qurý erekshelikterine, sóıleý mánerine muqııat zer salyp oqýy shart. Olaı bolmaǵan kúnde kóp sózdiń qupııasy ashylmaı qalýy ǵajap emes. Mysaly, A.Súleımenovtyń shyǵarmalaryn onyń ózindik sóıleý mánerine salyp oqymasańyz, qanshama tyrysqanyńyzben tereń túsinýińiz ekitalaı. Sondyqtan, Shekspır bólek, Moler bólek, Chehov múlde bólek.
Pesanyń kórkemdik deńgeıi ómir qundylyqtarynyń syryn qanshalyqty dárejede asha bilýinde jatady. Rejısser ómirdi neǵurlym tereń bilse, dramatýrgııalyq shyndyqtyń ólshemin de soǵurlym dál anyqtaı biledi. Sondyqtan da rejısserge kúndelikti ómirdi bilip qana qoımaı, ony óziniń sýretkerlik kózqarasymen zerdelep, oı tarazysynan ótkizip, ózgeshe bir joramal jasaı bilgeni quba-qup. Ár rejısser, tipti, ár teatr óz pesasyn talmaı izdeýi kerek. Sonda ǵana ónerdegi qoltańba men baǵyt týraly sóz qozǵaýǵa bolady.
«Pesa - teatr úshin materıal ǵana. Avtordyń oıyna keraǵar túrde bir áripin qaldyrmaı, rejısserlik jáne akterlik ekpinmen oqýyma bolady. Avtordyń aıtar oıyn saqtap, júzege asyrý - pesanyń áripi úshin kúres emes» - dep, V.E.Meıerhold aıtqandaı, teatrdyń dramatýrgııaǵa asa jaýapgershilik tanytýy qajet. Eń bastysy avtordyń sózi emes, sóz astaryndaǵy oıy qymbat. Rejısser pesany oqyǵanda teksti ǵana jetkizip qoımaı, keıipkerler álemine tereń boılap, qupııa syrlaryn jetkizýge tyrysýy kerek. Pesanyń qyr-syryna qanǵannan soń bolashaq qoıylymnyń formasyn izdeısiń. Pesadaǵy oqıǵalarǵa kózqarasyńdy bildirýdiń túrlerin (formalaryn) tabýǵa tyrysasyń. Pesadaǵy oqıǵalar legi men is-áreketterdi kórip, túsiný óz aldyna, endi olardy qalaı iske asyrýdy, kórsetýdi oılastyrý qajet. Ózgeler qoldanǵan tásilderdi qoldansań dramatýrgtyń aıtpaǵyn dóp basa almaı, basty maqsattan alshaqtap ketýiń múmkin. Ondaı kezderde qoıylymyń basqalar qoıǵan spektaklderdiń jaman kóshirmesindeı bolyp ketýi de ǵajap emes. Nemese bar jaǵynan kemeldengen tamasha pesany alǵan keı rejısserdiń óziniń úırenshikti «ádis-aılasyna» salyp qoıýynan súreńsiz qoıylymdardyń qatarynda qalyp qalýyda ábden múmkin. Demek, rejısserge ár pesanyń qoıylymyna qajetti ózindik formasyn tabýyna týra keledi.
Keıde teatrǵa «ıdeıasy qoǵamdyq ómirge ún qosatyn, zaman talabyn ashatyn» pesalardy qoıýdy mindetteıdi. «Búgingi kúnniń geroıyn» kórsetýdi talap etedi. Durys ta shyǵar. Biraq, kórermen óz zamandasynyń búgingi beınesin qalaı kórmek? Olardyń ózderi biletin ómir shyndyǵynan artyq bilgisi kele me, álde óz tirlikteriniń bir kórinisin kórgisi kele me? Kúndelikti turmystaǵy tirlikti kórsetý keremetteı shynaıy bolǵanymen óner týyndysy bola almaıdy-ǵoı. Ásirese ondaıdy jazǵan dramatýrg pen qoıǵan rejısserge, oınaǵan akterlar úshin esh qyzyqsyz. Kórkemdik oıǵa kóterile almaǵan ómir shyndyǵy óner týyndysy bola almaıdy. Ókinishke oraı ony ekiniń biri túsine bermeıdi. Natýralızmdi realızmmen shatastyratyn adamdardyń da shyǵarmashylyqta kóptep kezdesetini ótirik emes. Oskar Ýaıld aıtqan: «Ónerdiń ómirge elikteýinen góri, ómirdiń ónerge elikteýi basymyraq» - degen oıyn ustanym etkenimiz durys bolar edi.
Pesamen jumys barysynda qysqartýlar men tolyqtyrýlar jasaýǵa týra keledi. Rejısserge, ózi jaza bilmegenimen ózgenin jazǵanyn óńdep, túzetip, túr beretin jaqsy redaktor bola bilgeni jón. Sahna jelsózderdiń emes, is-áreketterdiń oryny bolǵandyqtan kóbine qysqartýlar – avtordyń sózben baıandaǵanyn, áreketpen utymdy etip jetkizer tustarda jasalady. A.P.Chehov aıtpaqshy: «Jaqsy jaza bilgenniń bári jazýshy emes, artyq sózderdi alyp tastaı bilgen jazýshy». Jalpy kóp sózdilikten, «aqyl aıtýdan» qashý kerek. Aıtylǵan sózde astarly oı, utymdy áreket, belgili maqsat jatpasa pesanyń da joq bolǵany. Oqıǵalardy hronıkaly túrde baıandaǵannan pesa, keıipkerlerdi tóbelestirip qoıǵannan áreket týmaıdy. Pesadaǵy árbir dıalog ábden ekshelip, elekten ótip baryp jazylady. Rejısser pesaǵa qysqartýdy artıstermen daıyndyq bastamastan buryn jasaǵany jón. Olaı bolmaǵan kúnde rolin kóshirip alǵan akterdiń rejısser qysqartpaq bolǵan keı sózdi unatyp, ózinshe bir «sóz oınatarlyq» múmkindik kórse qysqartýǵa qımaı, qarsylyq kórsetip jatatyn kezderi jıi kezdesip jatady. Al, bolashaq spektakldegi áreketterdiń dınamıkalyq jaǵynan shıyrshyq atyp órbýi úshin, sátti jazylsa da keı sózderdi, tipti tolyq bir kórinisterdi rejısserdiń qysqartýyna týra keledi. Qysqartýlar men tolyqtyrýlar pesanyń shıelenisin, keıipkerlerdiń minez-qulqyn, is-áreketin eskere otyryp jasalǵany durys. A.Súleımenovtyń myna bir sózin keltirsek: « Ómir - óner bolǵanda, óner - ólshem. Óner - ólshem bolǵanda, ólshem – únem. Al, únem – tirliktiń kúre tini» - deıdi. Aıtpaq oıy men sýretkerge qoıar talaby anyq sezilip turǵan joq pa?!.
