Maqala
Rejısser sheberligi. Rejısserdiń pesany oqýy
Rejısserdiń pesany oqýy
Bólim: Teatr
Datasy: 13.12.2016
Avtory: Әубәкір Рахимов
Maqala
Rejısser sheberligi. Rejısserdiń pesany oqýy
Rejısserdiń pesany oqýy
Bólim: Teatr
Datasy: 13.12.2016
Avtory: Әубәкір Рахимов
Rejısser sheberligi. Rejısserdiń pesany oqýy

Rejısserdiń pesany oqýy

Qoıylymǵa negiz bolatyn shyǵarma ol
pesa. V.G.Belınskıdiń sózimen aıtsaq: «Pesa
bolmysymyzdaǵy pikirlerdiń túıini». Pesa - sahnalyq qoıylymnyń taqyryby
men túpki maqsatyn ( « ıdeıa » uǵymy sahnalyq ónerde «túpki maqsatpen» astasyp
jatady), tipti teatrdyń baǵyt-baǵdaryn da anyqtaıdy. M.Áýezovtyń
dramatýrgııasynsyz qazaq teatrynynyń damý barysyn elestetý múmkin emes. Sol
sııaqty A.P.Chehovtyń pesalary MHAT-tyń dúnıege kelýine óz áserin tıgizdi.
Stanıslavskıı men Nemırovıch-Danchenko ony jaqsy túsindi. «Shaǵalasyz» da teatr
qurylar edi. Biraq, MHAT bolmas edi. Tipti aty MHAT bolǵanymen de, zaty basqa
teatr bolar edi. Ý.Shekspır, J.B.Moler, B.Breht sııaqty dramatýrgtar óz
teatrlaryn qurdy. Qazaq teatrlarynyń romantıkalyq baǵytta damýyna M.Áýezov,
Ǵ.Músirepov, S.Muqanov, J.Shanın, J.Aımaýytov, t.b. jazýshylarymyzdyń
dramatýrgııalary sebep boldy. Ulttyq dramatýrgııamyzdyń qalyptasýyna kóp eńbek
etken adamnyń biregeıi - B.Maılın. Onyń sovettik solaqaı saıasatty aıaýsyz
áshkerelegen satıralyq pesalary áli kúnge deıin óziniń máni men mańyzyn
joǵaltqan joq. Onyń sholaq belsendileri, jaǵympazdary, paraqorlary men sybaılas
jemqorlary qazirde  halyqty qanqaqsatyp
sorlatyp otyrǵan joq pa!

Teatr álemi atty ǵalamsharda árbir
rejısser óziniń dramatýrgin, árbir dramatýrg óziniń rejısserin izdeıdi.
Sh.Aıtmatovsyz Á.Mámbetovtyń rejıssýrasy týraly sóz qozǵaýdyń ózi orynsyz.
Ekeýiniń murattastyǵynan «Ana –Jer ana», «Ǵasyrdan da uzaq kún» sahnaǵa keldi.
R.Strýva B.Brehttiń «Kavkazdyq bor sheńberin», Dj.Streler K.Goldonıdiń «Eki
myrzaǵa bir qyzmetshisi» men «Kampellasyn», R.Týmınas M.Lermontovtyń «Maskarady»
men A.Chehovtyń «Vanıa aǵaıyn», J.Hadjıev pen B.Atabaev Ǵ.Músirepovtiń
«Qyz-Jibegin» ózderinshe sahnalaý arqyly óz avtorlary men ózderiniń
qoltańbalaryn tabýǵa talpynys jasady. Men de rejısser retinde dramatýrg
As.Súleımenovty kezdestirdim. M.Áýezovtyń «Qıly zamanyn» (ınsenırovkasy
N.Orazalındiki) sahnalaý baqytyna ıe boldym. Ózińniń dramatýrgińdi tabý -
rejısserlik baǵytyń men qoltańbańdy tabý. Kórkemdik izdenisi ortaq adamdardyń
birliginen ǵana teatr ónerinde jetistikke jetýge bolady. Árbir jańa pesany oqyǵan
saıyn rejısser avtordan ózine shyǵarmashylyq murattastyq tabýǵa úmittenedi. Uzaq
jyldarǵa bolsa qudaıdyń bergeni, bolmaǵan kúnde sol spektakldi sahnaǵa
shyǵarǵansha murattastyq tabýdyń ózi de bir ǵanıbet. Rejısserdiń pesadan ózin
tolǵandyryp júrgen máselerdi kóre bilgeninde, onyń ýaqytpen úndestigin sezingen
de ǵana qyzyǵýshylyǵy artady. Ekinshiden dramatýrg pen rejısserdiń ortaq
erekshelikteri ( kózqarasy, talǵamy, jazý máneri, t.b.) bolǵanda  pesany qoıýǵa bel baılaıdy. Qyzyq pesa
kezigýi múmkin, biraq, basqa mánerde jazylsa rejısserdiń qııalyna qanat bitire
almaýy múmkin. Ondaı pesany sahnalaýǵa ekiniń biri táýekel ete bermeıdi. Alǵash
oqyǵannan bastap esh qupııasyz bári túsinikti bola qalǵan pesany  qoıýdyń qyzyǵy da bolmaıdy. Bizge ár oqyǵan
saıyn bir syryna qandyrar dramatýrgııa qajet. Bul talap ónerdiń barlyq túrinede
ortaq.

Pesa tańdaýda rejısser: «qandaı
maqsat úshin qoıamyn?» degen suraqqa jaýap izdeýi kerek. Meıli ol klassıka
bolsyn, oqıǵasy ótken zaman týraly bolsyn, meıli búgingi kún týraly nemese
bolashaq týraly bolsyn, báribir ýaqyt talaby men keleli máselelerine úndestik
tabýy qajet. Turmys-tirshiliktiń kúıbeńine arnalǵan, ıaǵynı búgingi kúnniń
moraldik-etıkalyq máselelerin kóteretin, ne bolmasa keıipkerdiń jeke basyn
taldaý arqyly qoǵamdyq júıedegi kóptegen suraqtarǵa jaýap izdeıtin ártúrli
janrdaǵy pesalar bolady. Rejısser osylardyń ishinen óziniń talǵamy men tanymyna
saı keletinin tańdaıdy. Pesanyń qunyn onyń taqyryby men kólemi emes, kórkemdik
deńgeıi men aıtpaq oıy, kókeıkesti maqsaty anyqtaıdy. Dramatýrg pen rejısser
bir pesadan ártúrli taqyryp pen máselelerdi kórýi múmkin. Ol zańdy da! Kez
kelgen máselege árkim ózindik tanymmen qaraıdy. Ózinshe baǵalaıdy. Dramatýrg
oıdy sóz arqyly zerdelese, rejısser aıtar oıyn áreket arqyly iske asyrady. Sýretker
qashanda ózindik tujyrym jasaýǵa umtylady. Olaı bolmaǵan kúnde, ol sýretker de
bolmas edi. Demek, pesa tańdaýda rejısser óziniń eshkimge uqsamas, eshqashan qaıtalanbas
dramatýrgııasyn izdeıdi jáne qoıylym barysynda ózindik qoltańbasyn tabýǵa
umtylary  anyq.

Bolashaq qoıylymda aıtylar oı
pesany tańdaýdan bastalady. Ár sózdiń astaryna úńile, olardan áreket pen
tartys izdeı otyryp pesany muqııat oqyǵan rejısser aqyry óziniń kókeıinde
júrgen dramatýrgin tapqanyna qýanady. Ár zaman - adamzat aldyna óziniń jańa
talaptary men suraqtaryn qoıady. Onyń sheshimin tabýdy talap etedi. Sondyqtan, ár
dáýir óziniń klassıkterin týdyrady. Klassıkalyq dramatýrgııanyń búgingi kúnmen
úndestigin sıtýaııasy men keıipkerleriniń syrttaı uqsastyǵynan emes, negizgi
aıtylar oılardyń tereńdiginen izdegenimiz jón.  Klassıkalyq pesany qoıýǵa qulshynys jasaǵan
rejısser, onyń buryn kórsetilmegen basqa qyry men syryn ashyp, kótergen kóptegen
taqyryptarynan ýaqytpen úndestigi bar bireýin ǵana aıshyqtap kórsetýge kúsh salýy
kerek. Mundaı qulshynys: «klassıkany qoıdym!» - degen ataq úshin emes, ýaqyt
talabyna saı asa qajettilikten týyndaýy qajet. Mine, sonda ǵana qoıylym óziniń
qasıetti boryshyn óteı alady. Mine, sonda ǵana rejısser – dramatýrgty, dramatýrg
– rejısserdi óner bıigine bir taban jaqyndata almaq. «Ózińniń dramatýrgiń» - klassık
ta nemese alǵashqy pesasyn endi jazyp júrgen jas ta bolýy ábden múmkin. Tek
avtordyń aıtpaq oıy men kótergen problemasy rejısserdiń qyzyǵýshylyǵyn týdyryp,
qııalyna qozǵaý sala alsa bolǵany. Keıde pesada tartys ta, qyzyqty oqıǵalarǵa
toly áreket te, ádemi sózder de kezdeskenimen, shyndyqtan alshaqtanyp, qoldan
jasalǵandyqtan rejısserge eshqandaı áser etpeıtin kezderi bolady. Keıde
rejısser, syrt kózge alyp bara jatqan shıelenisi joq sııaqty kóringen jaqsy
pesadan qajetti tartysty baıqamaýy múmkin. Ol úshin rejısser avtordyń stılin,
dıalogtardy qurý erekshelikterine, sóıleý mánerine muqııat zer salyp oqýy shart.
Olaı bolmaǵan kúnde kóp sózdiń qupııasy ashylmaı qalýy ǵajap emes. Mysaly,
As.Súleımenovtyń shyǵarmalaryn onyń ózindik sóıleý mánerine salyp oqymasańyz,
qanshama tyrysqanyńyzben  tereń túsinýińiz
ekitalaı. Sondyqtan, Shekspır bólek, Moler bólek, Chehov múlde bólek.

Pesanyń kórkemdik deńgeıi ómir
qundylyqtarynyń syryn qanshalyqty dárejede asha bilýinde jatady. Rejısser ómirdi
neǵurlym tereń bilse, dramatýrgııalyq shyndyqtyń ólshemin de soǵurlym dál anyqtaı
biledi. Sondyqtan da rejısserge kúndelikti ómirdi bilip qana qoımaı, ony óziniń
sýretkerlik kózqarasymen zerdelep, oı tarazysynan ótkizip, ózgeshe bir joramal
jasaı bilgeni quba-qup. Ár rejısser, tipti, ár teatr óz pesasyn talmaı izdeýi
kerek. Sonda ǵana ónerdegi qoltańba men baǵyt týraly sóz qozǵaýǵa bolady.

«Pesa
-  teatr úshin materıal ǵana. Avtordyń
oıyna keraǵar túrde bir áripin qaldyrmaı, rejısserlik jáne akterlik ekpinmen
oqýyma bolady. Avtordyń aıtar oıyn saqtap, júzege asyrý - pesanyń áripi úshin
kúres emes» - dep, V.E.Meıerhold aıtqandaı, teatrdyń dramatýrgııaǵa asa
jaýapgershilik tanytýy qajet. Eń bastysy avtordyń sózi emes, sóz astaryndaǵy oıy
qymbat. Rejısser pesany oqyǵanda teksti ǵana jetkizip qoımaı, keıipkerler
álemine tereń boılap, qupııa syrlaryn jetkizýge tyrysýy kerek. Pesanyń
qyr-syryna qanǵannan soń bolashaq qoıylymnyń formasyn izdeısiń. Pesadaǵy
oqıǵalarǵa kózqarasyńdy bildirýdiń túrlerin (formalaryn) tabýǵa tyrysasyń.
Pesadaǵy oqıǵalar legi men is-áreketterdi kórip, túsiný óz aldyna, endi olardy
qalaı iske asyrýdy, kórsetýdi oılastyrý qajet. Ózgeler qoldanǵan tásilderdi
qoldansań dramatýrgtyń aıtpaǵyn dóp basa almaı,  basty maqsattan alshaqtap ketýiń múmkin. Ondaı
kezderde qoıylymyń basqalar qoıǵan spektaklderdiń jaman kóshirmesindeı bolyp
ketýi de ǵajap emes. Nemese bar jaǵynan kemeldengen tamasha pesany alǵan keı
rejısserdiń óziniń úırenshikti «ádis-aılasyna» salyp qoıýynan súreńsiz
qoıylymdardyń qatarynda qalyp qalýyda ábden múmkin. Demek, rejısserge ár
pesanyń qoıylymyna qajetti ózindik formasyn tabýyna týra keledi.

Keıde teatrǵa «ıdeıasy qoǵamdyq
ómirge ún qosatyn, zaman talabyn ashatyn» pesalardy qoıýdy mindetteıdi. «Búgingi
kúnniń geroıyn» kórsetýdi talap etedi. Durys ta shyǵar. Biraq, kórermen óz
zamandasynyń búgingi beınesin qalaı kórmek? Olardyń ózderi biletin ómir
shyndyǵynan artyq bilgisi kele me, álde óz tirlikteriniń bir kórinisin kórgisi
kele me? Kúndelikti turmystaǵy tirlikti kórsetý keremetteı shynaıy bolǵanymen
óner týyndysy bola almaıdy-ǵoı. Ásirese ondaıdy jazǵan dramatýrg pen qoıǵan
rejısserge, oınaǵan akterlar úshin esh qyzyqsyz. Kórkemdik oıǵa kóterile almaǵan
ómir shyndyǵy óner týyndysy bola almaıdy. Ókinishke oraı ony ekiniń biri túsine bermeıdi.
Natýralızmdi realızmmen shatastyratyn adamdardyń da shyǵarmashylyqta kóptep
kezdesetini ótirik emes. Oskar Ýaıld aıtqan: «Ónerdiń ómirge elikteýinen góri, ómirdiń ónerge elikteýi basymyraq» - degen
oıyn ustanym etkenimiz durys bolar edi.

Pesamen jumys barysynda
qysqartýlar men tolyqtyrýlar jasaýǵa týra keledi. Rejısserge, ózi jaza
bilmegenimen ózgenin jazǵanyn óńdep, túzetip, túr beretin jaqsy redaktor bola
bilgeni jón. Sahna jelsózderdiń emes, is-áreketterdiń oryny bolǵandyqtan kóbine
qysqartýlar – avtordyń sózben baıandaǵanyn, áreketpen utymdy etip jetkizer
tustarda jasalady. A.P.Chehov aıtpaqshy: «Jaqsy
jaza bilgenniń bári jazýshy emes, artyq sózderdi alyp tastaı bilgen jazýshy».
Jalpy kóp sózdilikten, «aqyl aıtýdan» qashý kerek. Aıtylǵan sózde astarly oı, utymdy
áreket, belgili maqsat jatpasa pesanyń da joq bolǵany. Oqıǵalardy hronıkaly
túrde baıandaǵannan pesa, keıipkerlerdi tóbelestirip qoıǵannan áreket týmaıdy.
Pesadaǵy árbir dıalog ábden ekshelip, elekten ótip baryp jazylady. Rejısser
pesaǵa qysqartýdy artıstermen daıyndyq bastamastan buryn jasaǵany jón. Olaı
bolmaǵan kúnde rolin kóshirip alǵan akterdiń rejısser qysqartpaq bolǵan keı
sózdi unatyp, ózinshe bir «sóz oınatarlyq» múmkindik kórse qysqartýǵa qımaı,
qarsylyq kórsetip jatatyn kezderi jıi kezdesip jatady. Al, bolashaq
spektakldegi áreketterdiń dınamıkalyq jaǵynan shıyrshyq atyp órbýi úshin, sátti
jazylsa da keı sózderdi, tipti tolyq bir kórinisterdi rejısserdiń qysqartýyna
týra keledi. Qysqartýlar men tolyqtyrýlar pesanyń shıelenisin, keıipkerlerdiń
minez-qulqyn, is-áreketin eskere otyryp jasalǵany durys. As.Súleımenovtyń myna
bir sózin keltirsek: « Ómir - óner
bolǵanda, óner - ólshem. Óner - ólshem bolǵanda, ólshem – únem. Al, únem –
tirliktiń kúre tini» - deıdi. Aıtpaq oıy men sýretkerge qoıar talaby anyq
sezilip turǵan joq pa?!.