Pesanyń janryn anyqtaý
Janr - ómir shyndyǵyna, bolmysqa qaı qyrynan qaraýymyzdan túıgenimiz. Úıtkeni óner - bolmystyń (deıstvıtelnost) kórkemdik kórinisi. Kezkelgen zat ár qyrynan ártúrli bolyp kórinedi. Ár túrli áser qaldyrady. Kóleńkeniń ózi: tańerteń bólek, tús pen keshte tipten bólek. Kóp qyrly ónerde san qyrly syr(qupııa) jatpaı ma!? Janr, birinshiden - bolmysty tanyp bilý proessi, ekinshiden – sýretkerdiń bolmysty baǵalaý proessi, úshinshiden – kórkemdep kórsetý proessi. Biz ony dramatýrgııalyq shyǵarmanyń qurylymynan anyq kóre alamyz. Avtordyń nemenege kúıinip kúızeletinin, ne bolmasa nemenege qýanyp máz boladytynyn pesany muqııat zerdelep baryp kóz jetkizemiz. Avtordyń stıldik ereksheligin, keıipkerlerdiń is-áreketterin taldaý barysynda qaı janrdaǵy shyǵarma ekenin birden baıqaýǵa bolady. Janrdy shyǵarmanyń jazylýynan, ondaǵy úsynylǵan shartty jaǵdaılardyń jıyntyǵynan, sahnalyq áreketterge kórermenderdi tartý tásilinen anyqtaýǵa bolady. Endigi jerde avtor usynǵan shartty jaǵdaılardyń ózimizge qajettisin tańdap ala biliýimiz kerek te, ony kórermenderge jetkizýdiń, olardyń sana-sezimin baýrap alýdyń tásilin qarastyramyz. Avtorlyq oıdy jetkizýdiń ózindik «oıyn órnegi men úlgisin» janrǵa baılanysty izdestiremiz. Soǵan baılanysty akterdiń baǵalaý, áreket etý proessteri, sýretshiniń sheshimi men kompozıtordyń kúı-sazy, t.t. janrlyq erekshelikke ıe bolmaq. Janr ereksheligi túrde (formada) ǵana emes, shyǵarmanyń, bizdiń tilmen aıtqanda qoıylymnyń mazmunynda. Janrdy durys taýyp, zor mán berseń qoıylymyńnyń kórkemdik sheshimine qol jetkizer quralyńa, atústi qarasań orǵa jyǵar apanyńa aınalary sózsiz. Janrdy durys anyqtaı bilý – pesanyń mán-maǵynasyn, aıtpaq oıyn, stıldik erekshelikterin tabýdyń kepili bolmaq.
Stıl – dramatýrgtiń shyǵarmashylyq máneri, sýretkerlik oıyn jetkizý tásilderiniń jıyntyǵy. Pesasyna arqaý etip alǵan ómir kórinisinen, sıýjetti qurýynan, kompozıııasynan, janrynan, til kórkemdiginen, ekpin-yrǵaǵynan, keıipkerlerinń sóz saptaýynan avtordyń stıldik qoltańbasyn anyqtaý qıyn emes. Shyǵarmanyń qaı avtordyń qalamynan týǵanyn stılinen jazbaı tanýǵa bolady. Rejısser úshin avtordyń stılin anyqtap, sony qoıylym barysynda júzege asyrý basty sharalardyń biri. Qoıylymnyń janryn rejısser anyqtaıdy. Bul pesanyń avtorlyq janrynan ózgeshe bolýy múmkin. Qoıylym janry eń aldymen akterlik oıyn úlgisinde júzege asady. Janrmen birge bolashaq qoıylymnyń stıldik ereksheligin – oınaý mánerin, formasyn, bylaısha aıtqanda avtorlyq oıdy jetikizýdiń syrtqy kórinisin tabýymyz kerek. Qoıylymnyń kórkemdik úlgisin (formasy) – kórip, estý arqyly qabyldaımyz. Akterlardyń is-qımylyn, mızansenalar, dekoraııa, jaryq, naqyshty boıaýlar arqyly kórsek, akterlardyń sóz sóıleýi, ıntonaııasy, daýys tembri, mýzykasy, shýlar men dybystar arqyly estımiz.
Pesany tereń zerttep, taldaýlar arqyly avtor oıyn túsinip qana qoımaı, sonyń negizinde óziniń rejısserlik kókeıkesti maqsatyn taýyp, bolashaq qoıylymnyń kórkemdik sheshimin qarastyrady. Rejısserdiń ol oıy qoıylymnyń plastıkalyq sheshimimen: mızanenalyq qurylymymen, keıipkerlerdiń plastıkalyq is-qımyldarynyń ekpin-yrǵaǵymen, sahnalyq bezendirilýdiń elementterimen tyǵyz baılanysty.
Janrdyń túrlerimen bárimiz jaqsy tanyspyz. Oqytty. Oqydyq. Áli de oqýǵa týra keledi. Janr týraly jazylǵan kitaptar da jeterlik. Deı turǵanda, ýaqyt ótken saıyn, ásirese ónerde jańa janrlardyń: fýtýrızm, absýrd, avangardızm, t.t. paıda bolǵandaryn bilemiz. Fars, býffonada, drama, melodrama, halyqtyq drama, vodevıl, pamflet, grotesk, dastan, áfsana, fantastıkalyq dramalar, tragedııa, komedııalar (eksentrıkalyq, kúlmeıtin, muńdy, tragıkomedııalar, t.b.) t.t. Árqaısysynyń ózine tán sahnalyq erekshelikteri bar. Osylardyń kóp kezdesetin bir-ekeýine toqtala keteıik.
Komedııa(grek. Komos – sherý ótkizý) - jaqsylyqpen, qýanyshpen aıaqtalatyn dramatýrgııalyq shyǵarma. Basty maqsaty – jurtty kúldirý. Sózdikte osylaı anyqtama berilgen. Sherý ótkizý degeni Dıonısıı merekesi kezinde hordyń bımen, ázil ándermen, qaǵytpa qaljyńdarymen kóshege sherýge shyǵý dástúrin aıtady.
Komedııalyq qaqtyǵystyń túp-negizi ómirdegi jasandylyq pen jalǵandyqty, kertartpa uǵymdaǵy keıipkerlerdiń kerenaý minez-qulyqtaryn áshkerelep keleke etýinde. Ashyqaýyz ańqaýdyń aldanyp, aqymaq bolýynda («v nalıchıe dýraka»). Komedııalyq akterdiń basty ereksheligi aıtylar sózdiń astaryn ashýdy emes, sol sózderge astar sala bilýinde. Ózge janrdaǵy qoıylymdarda akterlar avtor sóziniń ne úshin aıtylatynyn, neni meńzeıtinin dóp basyp, sol oıdy jetkizýge tyrysady. Al, komedııada avtordyń aıtpaǵyn tolyq zerttep, zerdelegen akter sol sózge múldem basqasha reń berip, ózgeshe oı beredi. Aıtylar sol sózge, oqıǵaǵa nemese keıipkerdiń is-áreketine akter men rejısser óziniń kózqarasyn bildiredi, baǵasyn beredi. Sondyqtan sóz ben áreketke astar salady. Mysaly bir ǵana «aınalaıyn» degen sózge ártúrli astar salyp: jaqsy kórýdi, jek kórýdi, súısinýdi, keleke etýdi, tańdanýdy, túńilýdi, t.b. bildirýge bolady.
Komedııa – dramatýrgııadaǵy eń kúrdeli janr. Ol tek alǵyr, ushan teńiz qııalǵa baı, ómirden túıgeni kóp akterdiń ǵana enshisi. Dramany, tipti tragedııany oınap, kórermendi ılandyrýǵa bolady. Úıtkeni adamdar jaratylysynan bireýdiń qaıǵy-qasiretin túsinýge, ortaqtasýǵa, kómektesýge beıim turady. Kóshedegi kómektesýdi surap, qaıyr tilep júrgender «muńyn shaǵyp» zarlaǵanda kózińnen qalaı jas shyǵyp, janyńnyń ezilip, erip ketkenin sezbeı de qalasyń. Mine sizge drama da, tragedııa da!..
Al, jurtqa kúlki syılaǵysy kelsede ekiniń biriniń mıyna utymdy oılar kele bermeıdi. Kelgen kúnniń ózinde iske asyra almaıdy. Sebebi kúlkige keneltý úshin erekshe daryn qajet. Jasaǵandaryn kórermenderine sendirý úshin, ózi senip te jáne sol jasaǵanyna óziniń ıronııalyq kózqarasyn kórsetip te áreket etýi kerek.
Adamdarda ómirde belgili bir ádet qalyptasady. Oqys jaǵdaılarǵa tap bolǵan kezderinde kelsin-kelmesin eski ádetine basyp árekettenedi. Onysynyń orynsyz qylyq ekenin sezse de sezbegendeı bola qalady. Ańqaýsı qalyp, sońynan aqtala bastaıdy. Naǵyz komedııaǵa qajetti nárse. Komedııa - qoıylymnyń syrtqy qurylymyna (formaǵa), keıipkerlerdiń tıptik kelbetine (tıpaj) de kóp kóńil bóledi. Kez-kelgen «tıpte» komedııalyq elementtiń bolatyny anyq. Mysalǵa Qojanasyrdy nemese Don Kıhodty kórmesekte qandaı ekenin ózimizshe topshylaı alamyz. M.Súrtibaevtyń Ańǵarbaıy, L.Gaıdaıdyń «Úshtigi»(Byvalyı, Balbes,Trýs) tıptik jaǵynan dál tabylǵan beıneler.
Klassıkalyq komedııalardyń sıýjettik jelisine kóńil aýdarsaq eń basty sharttyń «shatasý» ekenin baıqaý qıynǵa soqpaıdy. Shekspırdiń, Galdonıdiń, Molerdiń, Bomarsheniń komedııalaryn, tipti ózimizdiń Muhańnyń «Aıman-Sholpanyn» alyńyz: shatasý men óz dárejesinde durys túsinbeýshilikten bastalǵan alashapqyn áreketter, solardyń kesirinen kúlkili jaǵdaılarǵa tap bolǵan keıipkerlerdiń «syrlary» sońynda ashylyp, sátimen aıaqtalady. Franýzdarda mynadaı sóz bar: «Komedııa – ózekti máseleniń joqtyǵynda!»(«Komedııa – bez problem!») deıdi. Sonda qalaı bolǵany? Komedııa eshqandaı másele kótermeýi kerek pe?! Joq múlde olaı emes. Dramatýrgııada jazylǵan keleli máseleni jurt onsyzda túsinip otyr. Rejıssýranyń mindeti sol máseleni kúlkige orap kórermenge «satý». Ómirdegi, qoǵamdaǵy, saıasattaǵy keleńsizdikterge keıde ay, keıde jeńil ázilmen qaraý. Moler Tartıýfti áshkereleý arqyly katolık shirkeýiniń bitispes jaýyna aınaldy. Gogol «Revızordi» jazyp edi, patshanyń qaharyna ushyrady. Maılın satıralyq komedııalary úshin «halyq jaýy» atanyp atylyp ketti. Jalǵan «qudaılardy» ájýáláp áshkereleı alatyn qudiretti kúsh - komedııa. Ózge janr «ıdeıa qýyp» ay aqıqatty qaz-qalpynda jetkizýge tyrysady. Al, komedııalyq janrdyń basty qarýy ájýá, syqaq, ázil-qaljyńmen áshkereleý, sol arqyly sanany tazartý. Kókiregi oıaý kórermen bárin oı tarazysynan ózi-aq ótkizip otyrady. Anekdotty tyńdaǵanda adam eki túrli jaǵdaıdyń birligine kúledi: birinshi anekdottyń qurylymyna, ekinshisi aıtylý sheberligine. Al, ázil áńgimeni aıta bilý úlken óner. Kóz aldymyzǵa elestete otyryp kúlemiz, bir rahatqa batyp, boıymyzdy bılegen aýyrtpalyqtan arylyp, jeńildenip qalamyz. Janymyz tazarady! Tirshilikte kórsek te kóńil bólmeı júrgen keleńsizdikterimizge endi basqasha kózben, anekdottaǵy jaǵdaıdyń bezbenine salyp qaraı bastaımyz. HÚII-shi ǵasyrda franýz Laroshfýko komedııalyq formýlanyń shartyn ózinshe órnektep edi: «Adamnyń óz boıyndaǵy qasıetti emes, ózinde joq qasıetti kópke kórsetýge umtylýy kúlkili».
Tragedııa(grek. Tragoidia – teke jyry) - ádebıettegi dramatýrgııanyń bir túri. Tragedııanyń qurylymynda ómirlik qaıshylyqty tereńdete kórsetetin jáne basty keıipkerdiń ólimine ákelip soǵatyn shıelenisken qaqtyǵys jatady. Sózdiktegi anyqtamada osylaı delingen. «Teke jyry» degen sózdi árkim ártúrli túsindiredi. Bireýleri Dıonıstiń serikterin oınaǵandar eshki terisin jamylyp qaıǵyly hordy kórsetkendikten dese, endi bireýleri mereke kezinde qaıǵyly haldi kórsetetin qoıylymdardaǵy jeńimpazdardyń syıǵa alǵan tekesi úshin aıtqan, Dıonıs qudaıyna arnaǵan alǵys jyry dep túsindiredi. Qalaı bolǵanda da teke uǵymy Dıonıstiń sımvolıkasy ekeni anyq.
Tragedııanyń basty erekshelikteriniń biri oqıǵalarynyń aýqymdylǵynda, keıipkerleriniń bolmyspen úılesimsizdiginde (dısgarmonııa deıstvıtelnostı). Sondyqtan, tragedııada jalǵandyqpen, jaýyzdyqpen sybaılasyp ymyraǵa kelmeıtin basty keıipker, el men óz arynyń aldyndaǵy boryshyn adal oryndaý jolynda qazaǵa ushyraıdy. Ómirlik qaıshylyqtardan týyndaǵan ıdeıalyq qaqtyǵystar, qyzbalyǵy men qyzýy joǵary tartystar sóz bolady. Tragedııada basty keıipkerdiń qazasyna uryndyratyn qaıshylyqtardyń sheshiminiń taptyrmaýy kórinis tabady. Jalǵyz adam qoǵamdyq júıemen tartysqa túsedi. Qoǵamdyq júıeniń bılik kúshi (armııasy, soty, polıııasy, t.b.) bar. Jalǵyzdyń únin shyǵarmaý úshin arpalysady. Árıne, qoǵamdyq «alyp mashınamen» arpalysqa túsken jeke adam qurbandyqqa ushyraıdy. Qoǵamdyq júıe óz «zańdylyǵynan» aıyrylmaıdy. Qoǵam qanshama túrin ózgertkenimen, bıliktiń mindeti ózgermeıdi. Burynǵy tragedııalarda basty keıipkeler qoǵamda ózindik oryny men salmaǵy bar tulǵalar: patsha, patshaıym, hanzada, el aǵalary, sal-seriler, erekshe daryn ıeleri bolyp kelgenin ańǵaramyz. Úıtkeni olardyń is-áreketteri jekelegen adamdarǵa da, kópshilik qaýymǵa da zor áserin tıgizeri sózsiz. Qoǵamdyq pikirdiń qalyptasýyna sebep bolady. Al, jáı adamnyń qurbandyǵy ondaı deńgeıge kótirile almaıdy jáne «júıe» ondaıdy kóp ólimniń biri retinde jyly jaba salady.
Tirshiliktiń taýqymetin tartqan adam únemi kúızeliste bolady. Basynan keshken azapty aýyrtpalyǵyn umytqysy keledi. Erteńin oılaǵanda boıyn úreı bıleıdi jáne osyndaı tirligine ózin kináli sezinedi. Osydan baryp adamda ózin-ózi aqtaý sezimi paıda bolady. «Meniń oılaǵanym bolmaı qaldy», «onyń ondaı ekenin bilmedim-ǵoı, áıtpese...» degendeı ózin aqtarlyq túrli sebepter izdeıdi. Ózgeniń aldynda qanshalyqty aqtalǵanymen, kináli adam óz arynyń aldynda aqtala almaıtynyn jaqsy biledi. Romeo ózin Djýlettanyń «ólimine» kináli sanap ý ishse, uıqydan oıanǵan Djýletta ózin Romeonyń ólimine kináli sanap ózine qanjar saldy. Ekeýi de ózderin kináli sanady, sol úshin ólim arqyly aqtalǵysy keldi. «Qozy Kórpesh-Baıan sulý» tragedııasynda avtor bul «kináni» tolyq kórsete almasada (Qozyny Qodar Jantyqtyń azǵyrýmen óltirdi. Al, Baıannyń ólimine dálelder tym jutań qurylǵan) ekeýiniń ólimi aqtalýdyń nátıjesi ekeni anyq. Qantógisken soǵys ta jaýlasqan eki jaqta (Stalın men Gıtler) ózderin aqtap jatady. «Bizdiń isimiz aq!» dep, álemdik bılikke talasty, kúsh synasty, konlagerlerde qanshama arly azamattar qurban boldy. Mıllıondardy qyrǵandarǵa qandaı aqtaý qajet!?
Tragedııalyq keıipker óziniń keshirilmes qateligin bile tura, aqtalýǵa umtylsa, melodramada «kinásiz perishte» jan, qarajúrek aramnan japa shegedi. Árıne árkim ózin kinálaǵannan góri, ózin jarǵa jyqqan jandy jazǵyrǵandy durys kóredi. Sondyqtan bolar qarapaıym kópshilikke tragedııaǵa qaraǵanda melodrama jaqyn. Eki janrdyń da bir-birimen úndestigi men uqsastyǵy kóp. Otello Iagonyń aldaýyna túsken «adal jan» dep eseptesek – melodrama bop shyǵa keledi. Otello múldem ondaı emes. Onyń kinási tájirıbeli qolbasynyń Iagonyń aldaýyna birden ılana salýynda. Nege ol teksermeıdi? Iagonyń aıtqandaryna kózin jetkizbesten sene salady? Nege Dezdemonadan suramaıdy? Qısynsyz kúdiktiń jetegine kóne ketedi. Bar pále Otellonyń násiline baılanysty jan-dúnıesiniń qaıshylyǵynan týyndaǵan: «qaralyǵymdy kemsitip, opasyzdyqqa barǵany úshin aıarlyqqa jol bermen!» - degen kekti namys. Qodardyń da qan tógýi sodan. Aqyr sońynda ekeýi de qanisher qaraqshy bolyp shyǵa keldi. Ashý-yzań men aıaýshylyq sezimińdi qatar keltiredi. Jaı aıaýshylyq sezim kóbine melodramaǵa tán. Otello men Qodarǵa degen aıaýshylyqtan góri, ókinish pen ashynýǵa jaqyn «qolyńmen istegenińdi moınyńmen kóterdiń» uǵymyndaǵy - aqtaý basymyraq.
Tragedııanyń bir sharty keıipkerdiń ólimi eken. Ólim – tumandy tuńǵıyq. Kórip-bilgen, ólip-tirilgen eshkim joq. Solaı degenimen tirshilikte ólimniń ne ekenin bilemiz. Biraq, onymyz - ólim jaıly bizdiń túsinigimiz, oıymyzdyń jemisi ǵana. Uıqy da ólimniń bir túri. Tragedııadaǵy qurbandyqtyń bıik maqsaty bolýy kerek. Ólim - óziniń aqtyǵyn dáleldeýdiń, jeńiske jetýdiń jalǵyz múmkindigi bolǵanda ǵana tragedııalyq deńgeıge kótirlimek.
Tragıkomedııa – tragedııalyq jáne komedııalyq belgileri úılesim tapqan dramalyq shyǵarma. Ereksheligi qaqtyǵystyń sheshilmeýinde, jaǵdaıdyń bıligine táýeldiliginde, mashaqatqa toly sıýjetinde, qupııany ashar oqys jaǵdaılary bar jáne sáttilikpen aıaqtalýynda. Sózdikte osyndaı anyqtama berilgen. Qarsy toptardyń bir-birine agressııalyq qysym kórsetýinen bolǵan qaqtyǵystyń sheshimi eki jaq ymyraǵa (kompromıss) kelmeıinshe tabylmaıdy.
Dramatýrgııanyń barlyq janrlarynda (fars, býffonada, komedııa, tragedııa, t.b.) qaqtyǵystyń bolýynyń bir sebebi qarsylastardyń qysymynan, óshtesýinen, kektesýinen, ústemdik kórsetýinen bastalyp agressııalyq shabýylǵa ulasyp ketetinin baıqaý qıyn emes. Pesanyń qozǵaýshy kúshi de osynda.
Qaıta órleý dáýirinen beri kele jatqan tragıkomedııanyń eki túrin bilemiz. Bireýi - «shattyqpen aıaqtalatyn tragedııa», ekinshisi – «qaıǵymen aıaqtalatyn komedııa». Aldyńǵysynda – qarsylastar kektesýdi – keshirimmen, qaqtyǵysty – ymyraǵa kelýmen almastyryp, tragedııany «boldyrmaı» shattyqpen aıaqtaıdy. Sońǵysynda – bitimge barmas eki jaqtyń bireýi komedııalyq teńdikti «saqtaı» almaı tragedııalyq kúıreýge ushyraıdy. Kórermender ar-uıattyń jeńgenin qalaıdy. Birinshisinen rýhanı rahatqa batyp shyqsa, ekinshisinen taýy shaǵylyp shyǵady. Qalaı bolǵanda da ózge janrlar sııaqty, bul ekeýide adamdy rýhanı selqostyqtan aryltady.
Adamdar úshin kek qaıtarýdan góri, sol týraly oı qyzyqtyraq. Óshtesýdi kóbimiz aıyptaǵanymyzben, kek qaıtarýdy ádildiktiń saltanat qurýy dep oılaımyz. Árıne, jazyqty jan ádil jazasyn alýy kerek-aq shyǵar. Biraq, bizdiń jazamyz ádil me, joq álde taǵy bir jaýlasýdyń basy ma!? Bálkim, ózimizdi jubatý úshin jasalǵan aldaý bolar. B.Shoýdyń ıýrısterge: «Adamdar jolbarysty óltirmek bolǵanda, ony sportqa balaımyz; Al, jolbarys adamdardy óltirmek bolǵanda, ony qanisherlikke balaımyz. Qylmys pen ádil sottyń aıyrmasy onsha kóp emes» - degeni bar. Kek jolyna qaraǵanda, ádil sotqa júgingen álde qaıda jaqsy bolǵanymen de, tym qarabaıyr. Qoǵamdyq júıe bar jerde ádildik shartty túrde ornaǵanymen, tolyq saltanat qurýy múmkin emes. Ondaıǵa keshirimdiliktiń kómegimen bir taban jaqyndaýǵa bolady. Osyny jaqsy bilgen babalarymyz: «Aldyńa kelse atańnyń qunyn kesh!» - degendi beker aıtpaǵan bolar.
Dramatýrgııa úshin sóz joq qaıyrymdylyqtan góri qatygezdikti, jetistikten góri kúıreýdi jazǵan utymdy. Qaqtyǵysty kórsetýge mol múmkindikter beredi. A.P.Chehovtyń, G.Ibsenniń, J.B.Molerdiń, kerek deseńiz N.V.Gogoldiń pesalaryn, Ch.Chaplınniń fılmderin mysal etsek de jetkilikti bolar.
Adam basyndaǵy aýyrtpalyq kórermenderdiń rızashylyǵyna ıe bola ala ma? Iá! Belgili bir shartty jaǵdaıda qanaǵat sezimin týdyryp, rıza ete alady. Sahnadan kórgen qatygez taǵdyr, qaıǵyly hal kórermenniń aıaýshylyq sezimin týdyrý arqyly janyn tazartady. Komedııalyq kórinister ómirdegi keleńsizdikterdi kúlki arqyly qabyldap moıymaýǵa shaqyrady. Taǵy da janymyz tazarý(katarsıs) proessinen ótedi. Rýhanı turǵydan qanaǵat tabamyz, estetıkalyq lázzát alatynymyz sózsiz. «Shaǵalany» alyp qaraıyq: avtor bizdi ómir-tirshiliktiń «ıttigimen» bettestire bildi. Nına men Treplevtiń úmitteriniń kúıreýi bizdiń dúnıe-tanymymyzdy baıyta tústi. Ch.Chaplınniń fılmderi ómirdegi ádiletsizdikti ózgerte almaǵanymen, kúlki arqyly tirshiliktiń taýqymetine moıymaýǵa, jeńil qabyldaýǵa kómegin tıgizeri haq. Shyǵarmashylyǵymyzdaǵy kókeıkesti maqsat – adamdardyń basyna ujymaq ornatpasaqta, tirshiliktegi izgilik ataýlyǵa degen úmit otyn óshirmeýimiz de! Ol úshin Prometeıdiń kúıin keshýimiz kerek!
