Maqala
Rejısser sheberligi. Rejısserlik oı jáne áreket pen usynylǵan shartty jaǵdaı
Rejısserlik oı jáne áreket pen usynylǵan shartty jaǵdaı
Bólim: Teatr
Datasy: 19.01.2017
Avtory: Әубәкір Рахимов
Maqala
Rejısser sheberligi. Rejısserlik oı jáne áreket pen usynylǵan shartty jaǵdaı
Rejısserlik oı jáne áreket pen usynylǵan shartty jaǵdaı
Bólim: Teatr
Datasy: 19.01.2017
Avtory: Әубәкір Рахимов
Rejısser sheberligi. Rejısserlik oı jáne áreket pen usynylǵan shartty jaǵdaı

Rejısserlik oı jáne  áreket pen usynylǵan shartty jaǵdaı

Sahnalyq áreketterdiń jáne
pesadaǵy usynylǵan shartty jaǵdaılardyń ózara baılanysyn anyqtaý rejıssýra men
akterlik ónerdegi eń kúrdeli máselelerdiń biri. Rejısser oıynyń iske asýy, «adamnyń rýhanı tirshiligi» (jızn
chelovecheskogo dýha)
eń aldymen osy
baılanysty dóp tabýǵa tikeleı baılanysty ekenin jaqsy bilemiz. Solaı bolǵan kúnde de, kóptegen jas
rejısserlerimizdiń bul máselege at-ústi qarap, jeńil-jelpi forma
qýyp, ásire-qyzylǵa áýestenip, ózgege eliktep, óziniń aıtpaǵynan aıyrylyp qalyp
jatatynyn qoıylymdarynan jıi kórýge bolady. Ondaı kezderde: «Nege?», «Qandaı
maqsat úshin?» degen suraqtarǵa jaýap tappaı qınalasyń.

Kez kelgen sezimderimiz
qımylymyzdan baıqalady.  Adamnyń minezi –
túrli sezimderdiń birliginen turady. Belgili bir jaǵdaılarǵa baılanysty kórinis
tabady. Zeıinimizdi ózine aýdarǵan nysana (obekt) aqyl-oıymyzdy qanshalyqty ózine
baýrap alsa, sol nysanaǵa baılanysty is-áreketimiz de sonshalyqty san túrli
bolmaq. «Kórdim. Qyzyqtym. Baýrap aldy.»
(«Ývıdel. Zaınteresovalsıa. Ývleksıa.)
prınıpi boıynsha is-qımylǵa kóshemiz. «Aqylǵa salyp emes, kerisinshe bar janyńmen
seziný kerek» - dep, jatamyz. Bul sózderde shyndyq  bar. Aqyldan sezim shapshańyraq ekeni anyq.
Ata-babalarymyz: «Ashý alda, aqyl sońynda»
- dep, dóp taýyp aıtqan. Adam oqıǵany alǵashynda sezim arqyly baǵalaıdy da,
sanadan tys áreket etedi: qorqady. qýanady, jylaıdy, kúledi, qashady, qulap
qalady, t.t. Sońynan esin jıyp, aqylǵa salyp belgili bir qortyndyǵa kelgennen
keıin baryp, sanaly qımylǵa kóshedi. Adam ómirde de áreket etý úshin, aldymen
ishteı daıyndalady, jospar qurady. Al, oqıǵa - kenetten bolatyn, kóbine kútpegen
tosyn jaǵdaı bolǵandyqtan adamdardyń is-qımyldaryn oılanyp jatar ýaqyty bolmaıdy.
«Ne deıdi!?», «Qalaı boldy!?», «Qudaıym-aı!?», t.b. sezimnen týyndaǵan
suraqtardyń jeteginde is-qımylǵa kóshetinimiz ras. Negizgi oıdy ashýǵa
baǵyttalǵan «naǵyz jemisti áreketke»
(«podlınno prodýktıvnoe deıstvıe»)
usynylǵan shartty jaǵdaıdyń qısynyn
taýyp, sezimderimizdiń kúrdeli satysynan ótkizý arqyly qol jetkizýge
bolatyndyǵyn «Akterdiń óz betinshe jumys isteýi» atty eńbekten oqydyq.
K.S.Stanıslavskıı: «Avtor men rejısserden
alǵan materıaldarymyzdy óz boıymyzdan ótkizip, óńdep, qııalymyzben tolyqtyryp, qaıtadan jan bitiremiz. Psıhologııalyq jáne
fızıkalyq qalybymyzdy ortaqtastyryp, «shynaıy qushtarlyǵymyzdy» oıatý arqyly,
pesanyń asa mańyzdy oıymen baılanysyp jatqan naǵyz jemisti áreketke qol
jetkizemiz»
- deıdi.

Rejısserdiń aktermen jumys barysyndaǵy
kemshilikterdiń biri – usynylǵan shartty jaǵdaıdy anyqtaý kezinde olardyń
is-áreket týdyratyn qısynyna kóbirek kóńil bólemiz de, keıipkerlerdiń sezimine
degen áser kúshin eskere bermeımiz. Sodan baryp maqsatty áreketke kóshý barysynda týyndaǵan sezimderdi «oınaý» bastalady. «sezimder men beınelerdi(obraz) oınaýǵa bolmaıdy, áreket etý kerek» -
degen qaǵıdanyń birinshi jartysyn iske asyramyz da ekinshi jartysyn umytyp
ketemiz nemese kóńil qoımaımyz. Ary qaraı Konstantın Sergeevıchtiń: «...sezimderdiń yqpalymen áreket etý kerek»
- degen sózine nazar aýdarmaımyz. «Ónerde
aldymen qyzyǵyp jáne sezinip, onan soń kóńil qalaýyna(zahotet) aınaldyrý
kerek»
- dep, shyǵarmashylyqtyń basty zańdylyqtarynyń birin anyqtap beredi.
Sondyqtan óziniń keńesterinde K.S.Stanıslavskıdiń, usynylǵan shartty jaǵydaıdy
meńgerýdegi sıqyrly sóz «egerde men»-niń
akter qııalyna shabyt berer qudiretin erekshe dáripteıdi. «Qarapaıym da, qalypty ishki jáne syrtqy is-áreketter «egerde men...»
arqyly ózdiginen týyndaıdy»
- deıdi. Mundaǵy: «qarapaıym da, qalypty áreket» - degen sózderde sahnalyq ónerdiń
mańyzdy máni jatyr. Is-árekettiń nanymdy bolýyn dáriptep tur.

Maqsatqa jetý jolyndaǵy
izdenisterimiz ben is-áreketterimizdiń jemisti bolýyna, usynylǵan shartty
jaǵdaılarǵa durys taldaýlar jasaı bilgende ǵana qol jetkizýge bolady. Keıde
pesadaǵy kórinisterdi avtor jazǵandaı etip, qısynyn taýyp, tipti   akterlardyń oıynyn qyzyqty is-qımyldarǵa qursańda,
asa mańyzdy birnárse jetpeı turǵandaı sezinesiń. «Oqıǵa – maqsat - áreket» qaǵıdasyna súıene otyryp tapqandaryńnyń
kóńilińnen shyqpaýy neden? Taldaýdy durys jasaǵan sııaqty edik? Oılana kele
usynylǵan shartty jaǵdaıdy tereń zerttemegendikten, nemese taldaý kezinde
aıtylǵanymen, is júzinde umyt qalýynan, keıipkerlerdiń jan-dúnıesindegi
sezimderdiń qatparlaryn,  áreketterdiń
astarlary men yrǵaq-ekpinin nazardan tys qaldyrǵandyqtan bolyp jatqan olqylyqtar
ekenin ańǵaramyz. Akterlardyń: «Bárin túsinip turmyn. Biraq, janymdy selt
etkizbeıdi» - degen sózderin jıi estımiz. Qajetti, shynaıy sezim týmaı jatady. Sodan baryp akterlar «darynsyz» bolyp
kórinbes úshin, ári «bajyldaýyq» rejısserden tez qutylý úshin, «sezimdi  kórsetip», aǵyl-tegil jylap ne bolmasa aq
kóbik ashý shaqyryp oınap beredi. Olardyń neden týyndap, ne úshin qajet ekendigin
túsinbeı-aq, dolbarmen oınaı salatynyn kórip júrmiz. Rejısserdiń oıyn júzege
asyrýda akter asa qajetti qısyndy is-áreketke umtylys jasaǵanymen, onyń
aıtqanyn oryndaýmen ǵana shektelip, usynylyǵan shartty jaǵdaılarǵa tereń boılamasa
is-qımyldarynyń selt etkizer áseri bolmaıtyndyǵy sondyqtan. Jan-dúnıesi
tebirenbegen akterdegi sezim jutańdyǵyn, qyzyqty ári keremetteı kórinistermen
búrkemeleseńde kórinip turady. Akter ózi oınaıtyn beınesine laıyqty ishki
sezimderiniń arpalystaryn taýyp, kórsete almasa: «sahnalyq beıneni jasaǵan» emes,
«oınaǵan» bolyp esepteledi.

Sezim arpalystaryn týdyratyn irli-usaqty faktilerdi qalt
jibermeı izdestirýlerimiz kerek. Qaqtyǵys – sezim býyrqanysyna, al ol is-árekettiń
týyndaýyna sebepshi bolady. Keıipkerlerdiń araqatynastary men qaqtyǵystarynyń
tabıǵatyn usynylǵan shartty jaǵdaılarmen baılanystyra zerdelep, zerttegen
kezimizde ǵana tolyǵynan túsinemiz. Mysaly, Esen men Kebektiń jekpe-jegi
jigitterdiń Eńlik úshin talasynan ǵana emes, aralaryna syzat túsken eki rýly
eldiń namysyn jyrtýdan týyp turǵan talas. Qodar men Qozynyń qanjarlasýy
Jantyqtyń josparynan bolǵan qaqtyǵys. Ańǵal batyr, ákkiniń aılasyna erdi. Nahaq
qan tógildi, qarǵysqa ushyrady. Eńlik pen Baıan synyqqa syltaý izdegenderge tek
sebep qana.

Ómirde ótip jatqan oqıǵalardyń, árkim ózine
qajettisine ǵana den qoıatyny belgili. Árbir iri oqıǵa usaq epızodtarǵa bólinip
ketedi. Rejısserdiń olarǵa aıryqsha kóńil bólýiniń arqasynda sahnalyq árekettiń
negizgi órbý jolyn anyqtaýǵa bolady. Keıipkerdiń is-áreketi onyń minez-qulqyna
da, oqıǵalarǵa kózqarasyna da, ózgelermen araqatynasyna da baılanysty bolatynyn
esten shyǵarmaýymyz kerek. Rejısser de qoıylymnyń túpki maqsatyna baılanysty,
usynylǵan shartty jaǵdaılardy ózinshe bir qalypqa keltirip, júıege baǵyndyrady.
Óz oıyn iske asyrýda usynylǵan shartty jaǵdaılardyń qaısysy mańyzdy, qaısysynyń
keregi shamaly ekenin anyqtaıdy. Qoıylymdaǵy rejısserlik sheshimine baılanysty,
avtorda joq jańa shartty jaǵdaılardy oılap tabady. Solaı jasaýǵa mindetti de!
Óıtkeni, spektakl pesadan ózgeshe óner týyndysy. Al, rejısser shyǵarmany
dramatýrgten basqasha kóredi. Aıtar oılary da bólek bolýy zańdy qubylys.
Dramatýrgııanyń qundylyǵy da, avtor shyǵarmasynyń ýaqytpen úndestigi de
oı-qatparynyń kóptiginde, túrlishe sheshim jasaýǵa múmkindik týdyrýynda.

Usynylǵan shartty jaǵdaıda «egerde men...» arqyly áreket etýdiń
mańyzdylyǵy nede? K.S.Stanıslavskıı nege sonsha dáriptedi? Bul sóz: dál osylaı
áreket etý kerek dep shart qoımaıdy, osylaı áreket etýi múmkin degen joramal
túrindegi uǵymdy bildiredi. Sharttyń – qaǵıda, joramaldyń – erkindik ekeni
belgili. Demek, akter men rejısser qııalyna erkindik beredi. Rejısser akterdiń
izdenisin árqashan baqylap, óziniń oıyna qaraı baǵyttap otyrýy kerek. Bul iste rejısser
akterdiń ynta-yqylasyn óshirip almaı, kerisinshe qanattandyryp:  «Uzyn
arqan, keń tusaý»
jasaı otyryp, óziniń kókeıkesti maqsatyna baǵyttaı
bilgeni jón. Ár qoıylymda rejısser aldyna qoıǵan kókeıkesti maqsatyna,
kórkemdik sheshimine baılanysty ózindik erekshe daıyndyq tásilin tańdaıdy. Birde
ústel basyndaǵy taldaýlar men teksti sińirýge kóp kóńil bólse, endi birde
tótesinen áreketke kóshedi. Qazir tájirıbeli rejısserler daıyndyqtyń «áreketti taldaý tásili» men «áreket
arqyly taldaý tásilin»
bólmeı, birge qoldanyp júr. 

Bolashaq spektakldiń mızansenalyq
jobasyn izdestire otyryp, rejısser akterlardyń is-áreketteri men kóńil
kúıleriniń «nege dál solaı bolǵandyǵyna» dálelder oılastyrady. Keıde rejısser
óziniń oıyna kenetten kelgen, qajetti mızansenany jasaýdy talap etkenimen, dál
sol ýaqytta akterdiń: «ne úshin?» degen suraǵyna naqty jaýapty taba almaıtyn
tustary bolady. Janyńmen sezingenińdi sanańa salyp saralap úlgermegendikten de
túsindirý qıynǵa soǵady.  Ondaıda
daıyndyqty toqtatpaı, sol mızansenaǵa baılanysty týyndaǵan nemese týyndaýǵa
tısti ózgelerdiń áreketterinen túıindegen oıyńdy, sońynan dáleldi túrde
túsindirýge bolady. Oıly akter qashanda ózi jaýap tabýǵa, berilgen tapsyrmany
aqtaýǵa tyrysady. Akterdiń «rejısser aıtty, men jasadym!»-dep, emes, «apyraı,
nege jasatty eken?» - dep, oılanyp, jaýap izdestirgeni abzal. V.E.Meıerhold sahnanyń
bir shetinen ekinshi shetine oısyz aýysa bergen aktrısa Zınaıda Raıhqa («Dama s kamelııamı»
pesasyndaǵy Margerıttiń beınesin daıyndaý kezinde): « Qur júre bermeı, onǵa deıin sanap, tez de emes, aqyryn da emes, bir qalypty
júrispen sahnanyń ekinshi jaǵyna ótińiz de, asyqpaı ishteı beske deıin sanap beri
burylyńyz. Oń qolyńyzdy jetige deıin
ishteı sanap kóterińiz de, sózińizdi aıtyńyz»
- dep tapsyrma beredi.
Zınaıda Nıkolaevna keremetteı nanymdy oınap, barlyq artısterdi tań qaldyrady.
Sebebi aktrısa bar oıyn óziniń is-qımylynyń berilgen sanmen sáıkes shyǵýyna
jan-tánimen den qoıdy. Sondyqtan syrt kózge ol úlken oı ústinde, bir suraqqa
jaýap izdeý ústinde bolyp kórindi. Ekpin-yrǵaqta saqtaldy. Al, keıinen ábden
tóselip alǵan Raıh sol mızansenalardy jattandy túrde jasaı bastaǵanda, óz
áserinen aıyrylyp qalǵan. Tolqý seziminen týmaǵan árekettiń áser kúshi álsiz
bolady.

Árıne, rejısserdiń qoldanǵan
ádisteri qatyp qalǵan qaǵıda emes. Akterdiń boıyndaǵy jeke erekshelikterdi paıdalana
otyryp, keıipkerge jan bitirý úshin jasalatyn izdenister ekenin áste esten
shyǵarýǵa bolmaıdy. Akterdiń jan-dúnıesindegi tolqynystar kórermenderge syrtqy
qımyl-áreketimen de, ishki sezimderdiń legimen de jetip jatady. Kórermen úshin eń
qundysy: akter janynan týyndaǵan, syrt kózge onsha kórine bermeıtin sezim
tebirenisteriniń áseri.

Áreket arqyly taldaý tásili – iri oqıǵalar arqyly usaq faktilerdi
anyqtaıdy, Tosyn jaǵdaıdyń áserinen paıda bolyp, keıipkerlerdiń sezimderinen
týyndaǵan
áreketterdi tabý arqyly
túpki maqsatqa jetýdi qarastyrady. Al,  áreketti taldaý tásili (metod fızıcheskıh
deıstvıı) boıynsha - akter qarapaıym áreketter arqyly faktiden oqıǵaǵa, usaq
detaldardy tabý arqyly beıneniń tutastyǵyna jol izdeıdi. Áreket arqyly beınege  qajetti
sezimderdi týdyrýǵa tyrysady.
Osy tásildiń iri ókili, pedagog, ári rejısser M.N.Kedrov «oqıǵalar men faktilerdiń protokolyn» jasaýdy usynady. «Romeo men
Djýletta» pesasynyń 1-sýretin mylqaý fılm kórgendeı nemese dybys ótkizbeıtin
qalyń áınekten baqylaǵanda kóretinimiz:

1. Kapýlettıdiń eki qyzmetshisi ermek izdep
kóshege shyqty.

2. Jandarynan ótken Montekkıdiń eki
qyzmetshisin keleke etip, tıse bastady.

3. Eregestiń sońy tóbeleske aınaldy.

4. Tóbelestiń ústinen shyqqan Benvolıo
ajyratpaq boldy.

5. Benvolıǵa Tıbalt kelip soqtyqty.

6. Tóbeleske ótip bara jatqandar da
aralasyp ketti.

7. Shýdy estip Montekkı men Kapýlettıler
jáne basqalary úılerinen  atyp-atyp
shyqty.

8. Araz eki
áýlettiń hanymdary, aldaspandaryn jalańdatyp soǵyspaq bolǵan otaǵalarynyń
shaýjaıyna jarmasyp, sabyr saqtaýǵa shaqyrýda.

9. Gerog kelip, eki jaqty áreń degende
toqtatady.

10. Gerog
endi mundaı bassyzdyq qaıtalansa, kinálini ólim jazasyna kesetinin aıtyp ses
kórsetedi.

Minekı, Mıhaıl Nıkolaevıch usynǵan «protokoldaǵy»
osy kórinisterdiń árqaısynda keıipkerlerdiń is-áreketin naqty kórýge,
tóbelestiń qalaı bastalyp, órshigenin, nemen aıaqtalǵanyn, sózin estimesek te
anyq túsinýge bolady eken. Qandy qaqtyǵystyń alǵashqy shıelenisiniń bastalaǵanyn
sezinesiń. Áreket arqaýynyń dınamıkalyq ósýin, faktilerdiń qalaı áser etkenin,
ony qarsylastardyń qalaı qabyldaǵandaryn tolyq paıymdaýǵa bolady. Biraq , bul
kórgenimiz oqıǵanyń qalaı bolǵany ǵana. Ne aıtyldy, nege ashýlandy, ne sezindi
degen suraqtardy jón kórmeıtin polıııanyń: «qalaı boldy?» suraǵynyń protokoly.
Bolǵan nemese bolmaq oqıǵanyń qurǵaq jazbasy ǵana. Olardyń anyq-qanyǵyna jetý
alda bolar tergeý proessiniń enshisindegi jumys. Bul «áreket protokoly»
akterdiń qııalyna qanat bitireri, izdenisterine baǵyt kórsetip, qajetti
sezimderin tabýyna jol ashary sózsiz.

Akterdiń sahnalyq áreketi áriptesiniń
baǵalaýy men jaýabyna, qarsy jasaǵan qadamyna baılanysty kórermenine jol
tabady. Sondyqtan da: «koroldi sahnada
halyq oınaıdy», «tóbelesti shabýyldaǵan emes, qorǵanǵan oınaıdy»
- deımiz.
Daıyndyqtyń alǵashqy kúninen bastap, rejısser osyǵan qol jetkizýge tyrysýy
kerek. Keıipkerlerdiń báriniń kóterer júgi eshqashan birdeı bolmaıdy. Ol beıneniń
(roldiń) úlken, kishiligine de táýeldi emes. Ár kóriniste keıipkerdiń biri
negizgi is-áreketti júrgizýshi bolsa (sený vedet odın, ostalnye podygryvaet),
qalǵandarynyń soǵan baılanysty árekettenýine týra keledi. Ol onyń sol kóriniste
kóterer júgine baılanysty bolady. Akterlardyń usynylǵan shartty jaǵdaıdy sezine
otyryp, oqıǵalar men faktilerdi qalt jibermeı baǵalaýynyń nátıjesinde qol
jetkizetin jumys. Rejısser daıyndyqtyń alǵashqy sátinen bastap keıipkerlerdiń
qaısysy is-árekettiń negizgi qozǵaýshy kúshi, qaısysy táýeldi qosalqy kúshi
(vedýıı ı podygryvaıýıı) ekenin anyqtap bergeni durys.

Sezim shyndyǵynan – senimdi áreket týyndaıdy. «Aqyldan shyqqan - aqylǵa, júrekten shyqqan - júrekke
jetedi»
- dep jatamyz. Al, sahnalyq  árekettiń (meıli ol qımyl, meıli sóz bolsyn)  aqyl
men júrekten birdeı shyǵýy shart.

Keıipkerlerdiń araqatynasy qashanda
qaqtyǵystardyń: syrttaı jáne ishteı bolatyn túrlerine qurylady. Qarsylasyna soqqy
berýdi akterlardyń kóbi jaqsy meńgergenderimen, sol soqqylardy qabyldaı bilýdi,
óz dárejesinde sezine de, kórsete de bilmeıdi. Jany jaralynyń (tán jarasy emes,
jan jarasyn aıtamyn) sahnalyq beınesin jasaý akter tabıǵatynyń erekshe qabiletine
tikeleı baılanysty. «Aıtylǵan sóz – atylǵan oq!» - dep, jatamyz. Olaı
bolǵanda sol «oqtyń» kózdelip, tıer tusynyń da, tıgen jerinen qanyn sorǵalatyp
janyńdy shyryldatar sátiniń de bolǵany-ǵoı. Áriptesiniń isine jaýap retinde
jasalatyn qarsy árekettiń týyndaýyna sebep bolǵan «janynyń jaralanǵan jerin»
anyqtaýdy akter kóbine umytyp ketip jatady.

«Kózim qaraýytyp ketti», «júregim
shanshydy», «tóbemnen muzdaı sý quıǵandaı qyldy», «denem túrshigip ketti»,
«býyndarym bosap, sal bop qaldym», t.b. anyqtamalarda adamdyń naqty psıhofızıkalyq  áreketteri jatyr. Bunyń bári ótip jatqan
oqıǵalar men faktilerdiń, ózgelerdiń áreketteriniń áserinen paıda bolǵan reakııalarymyz.
Sol «oqtyń»
keıipkerdiń qaı jerine tıip,
qanshalyqty «jaralaǵanyn» aktermen birlese otyryp anyqtaýymyzdyń tıgizer
paıdasynyń mol ekenin esten shyǵarýǵa bolmas. Eger de «oqty» - jaralaǵandaǵy áser
kúshi, ony jaralynyń qabyldaýy jáne oǵan qarsy áreketi retinde úshke bólip
qarasaq, daıyndyqtar barysynda birinshi men úshinshi bólikterdi naqty taýyp,
is-árekettkerin anyqtap ala alamyz. Sebebi bular is-qımyl áreketteri. Al,
ekinshisi - oryndaýshynyń jeke basynyń sezinýine baılanysty týyndaıtyn kúrdeli
proess. Sol «mezette týyndaǵan» sezimderdiń býyrqanysy. Tosynnan tap bolǵan
jaǵdaıdan paıda bolǵan deneniń titirkenisi. Ony seziný men kórsetý sýyrypsalmalylyq (ımprovızaııalyq)
sheberlikti qajet etetin qasıet. Akterlardyń tolyqqandy etip, óz dárejesinde
oryndaýdyń ornyna, bul proessti jalpy «oınaı» salatynyǵyn jıi baıqaýǵa týra
keledi. Munyń sebebin pesadaǵy oqıǵalardy akterdiń aldyn ala jaqsy
bilgendiginen eti ólip ketetindiginen bolar?!. Múmkin « bul oqıǵa meniń basymnan birinshi ret ótip jatyr» - degen
qarapaıym qaǵıdany umytqanynan bolar!?. Biraq, bizdiń bulaı etýge qaqymyz joq.
Bul aıtylǵandar sahnalyq ónerdiń asa mańyzdy sharttary ekenin jadymyzdan
shyǵarýǵa tıisti emespiz.

A.D.Popov: «oqıǵaǵa tý syrtyńdy berý» («spınoı k sobytııý») degen sózdi
paıdalanýdy usynady. Keıipkerdiń oqıǵalardy osyndaı jaǵdaıda, tý syrtynan
qanjar qadalǵandaı ásermen qabyldaıtynyn aıtady. Oǵan qalaı qol jetkizýge
bolady? Ol úshin pesadaǵy oqıǵalardyń nátıjelerine qarsy, «jalǵan bolashaqty» («lojnýıý perspektıvý») qurýdy keńes etedi.
Mysaly, egerde Hlestakov shyn revızor bolyp, Marııa Antonovnaǵa úılense,
dýanbasynyń dárejesi joǵarlap, Peterborǵa kóship ketse, Klavdıı hanzada
Gamlettiń ákesiniń inisi retinde shyn janashyrlyq tanytsa, Qarabaı qyzy Baıandy
bolashaqtaǵy «qaıyrshylyqtan» saqtandyryp, jularǵa júni, túterge túgi joq taqyr
kedeı Qozyǵa qosýdy jón kórmese, onda pesadaǵy ótip jatqan oqıǵalardyń
tóbemizden jaı túsireri anyq. Kezkelgen bolmashy faktiniń ózi jaýabyn
oılastyrýǵa májbúr etip, tyǵyryqqa qamary sózsiz.

Keıipkerdiń perspektıvasy«óziniń aldynda ne kútip turǵanynynan
beıhabar bolýynda»,
akterdiń
perspektıvasy
olardy
egjeı-tegjeıine deıin bilýinde.
Erkindik alǵan oryndaýshy, óz kúshin «oqıǵaǵa
syrt bererdeı» etip jumsaýyna, nege basa kóńil aýdaryp, neni kórermenge
jetkizýdi tańdaýyna múmkindigi bola turyp, ókinishke oraı durys qoldana
bilmeıdi. Sýyrypsalmalyqtyń jetispeýinen bolatyn dármensizdik. Aıaqastynan jaýap
oılap tabý kóbine sahnalyq sózge baılanysty týyndaıdy. Bul óz sózińdi pesaǵa
qosý emes, teksti aıtýdyń qısynyn taýyp, «nysanasyn» anyqtap, astaryn ashý degen
sóz. Basty keıipkerdi oınasyn, meıli kópshilik sahnasynda oınasyn akterlardyń óz
betinshe oılap tapqandary, olardyń sýrypsalmaly qabiletteriniń qanshalyqty
ekeninen habar berip turady. Shaǵyn epızodtyq beıneniń ózin esten ketpesteı etip
jasaýǵa, úlken beıneniń jadymyzda qalmaıtyndaı súreńsiz etip kórseter kezder
bolady. Ol taǵyda akterdiń oı-órisiniń deńgeıi men sýrypsalmalyq darynyna
tikeleı baılanysty. Akterlardyń tapqyrlyǵyn kókeıkesti maqsatqa baǵyttap otyrý,
tapqandaryn tarazyǵa salyp tańdap, damytý rejısserdiń birden bir jumysy. Olaı
bolmaǵan kúnde árkimniń óz betinshe áreket etýinen, qoıylymnyń ortaq maqsaty joq
oıynsymaqqa aınalyp ketýi op-ońaı. Repetıııaǵa rejısserdiń tyńǵylyqty
daıyndyqpen, úlken izdenispen kelýi kerek ekeninin bárimiz bilemiz. Sonymen
birge izdenýidiń aıaq astynan paıda bolǵan, oıǵa kenetten kelgen múmkindikterge
bóget bolmaýy qajet. G.Grektiń, K.S.Stanıslavskıdiń rejısserlik jazbalarynda
mızansenalarǵa deıin syzylyp qoıǵanyn kóremiz. Sonda qalaı bolǵany? Álem
tanyǵan rejısserlerdiń úıinde oılanyp kelgenderin talap etýden aryǵa barmaǵany
ma? Bar másele – olar osy tapqandarynyń durys-burystyǵyna daıyndyq kezinde kóz
jetkizip áldeneshe ret ózgertip otyrdy. Al, jazbalary rejısser izdenisiniń
kórinisi retinde kitapqa endi. G.A.Tovstonogov pen Iý.P.Lıýbımovtyń teatrlarynda
stýdenttik tájrıbeden ótip, A.V.Efrostyń daıyndyqtaryna qatynasqanymyzda
baıqaǵanymyz olardyń «búgingi repetıııanyń qalaı bolyp, is-áreketter men
mızansenanyń qalaı qurylatyndyǵyn» aldyn-ala bilmeýleri. Barlyǵy repetıııa
kezinde anyqtalady. «Teatr tiri organızm
bolǵandyqtan, ondaǵy proesster akterlarmen jumys ústinde tekserilip,
aıqyndalady»
- dep túsindiretin.  Budan olar repetıııaǵa daıyndyqsyz keledi
eken degen qate oı týmaýy kerek. Akter men ózindegi sýrypsalmalyq
múmkindikterge kedergi keltirmeýinen dep túsingenimiz jón.

Qoıylymmen «aýyrǵan» rejısserdiń
únemi tolǵanys ústinde júretini anyq. San túrli áreketter men mızansenalardy
oısha tapqanymen, onyń durystyǵyna sahnada akter áreketi arqyly kóz jetkizgen
aqyl. Vsevolod Emılovıch Meıerhold: «Rejısser
spektakldi on eki kúnde qoıýy kerek! Biraq alty aıdaı repetıııa jasaı bilýge
mindetti» -
deıdi. Munda ol rejısser sheshiminiń ábden pisip jetilgenidigi
men akterlardy mezi qylmaı kúnde bir «jańalyq» taba bilý qabiletine ıe bolýy
týraly aıtyp tur.

Daıyndyqtyń jemisti bolýy onyń
ekpin-yrǵaǵyna tikeleı baılanysty. Eshqashan daıyndyqty «jáı», «asyqpaı»,
bosańsyǵan halde jasaýǵa bolmaıdy. Jınaqylyq pen qulshynys tanytqan rejısserdiń
oń energııasy akterlardyń da qyzyǵýshylyǵyn artyrary sózsiz. Daıyndyqtyń uzaqtyǵy
- óziniń de, akterlarynyń da yǵyryn shyǵarǵan rejısserdiń degenine jetý úshin
jasalatyn «toqpaǵy» emes, az bolsada olarmen ortaqtasa otyryp tapqan
dúnıelerden rahat alýymen eseptelinedi. Rejısser óz oıyndaǵysyn «akterdiń ózi
oılap tapqandaı» etip ótkize alsa quba-qup. Mine, sonda ǵana repetıııa akter
úshin azap emes, shyǵarmashylyq lázzát alyp, qanaǵat sezimin týdyratyn shaqqa
aınalmaq. Jumys barysynda rejısserge ıýmordyń qajeti bar ma degen saýalǵa «bar!» der edim. Iýmordyń ózi
daryndylyqtyń bir belgisi bolar. Ózińe, ózgege, aınalańda ótip jatqan
faktilerge zilsiz ázilmen qaraý ekiniń biriniń qolynan kele bermes baılyq dep
esepteýge bolady. Óz orynymen aıtylǵan ázil akterlardyń erkindigine jol ashady.

Beınege (obrazǵa) aınalýdyń joly qaısy? Akterdiń asyl
armany men qasıetti  maqsaty da osy
suraqta! Sondyqtan da  burynǵy
akterlardyń qoldanyp júrgen «beıneden -
ózime»
- degen ádisin emes, K.S.Stanıslavskıı: «ózimnen - beınege» - degen tásildi usyndy. Keıipkersyndylyq
mektebiniń beıne jasaýdaǵy basshylyqqa alyp júrgen «beıneden - ózime» úlgisi boıynsha: akter keıipkerdiń syrt pishinin,
plastıkalyq is-qımylyn, onan keıin sóıleý mánerin «beınelep» keltirýge,
sezimderin kórsetý arqyly kórermenderin sendirýge tyrysty. Daryndylary sol
maqsat bıiginen kórine de bildi. Bul ádebı nusqadaǵy keıipkerdiń kóshirme
kórinisi. Kórermenin: «Qalaı aınytpaı keltiredi?» - degizip tamsandyrǵanymen de,
áńgime keıipker týraly emes, akter oıyny týraly sóz bolyp tur. «Ózimnen - beınege» tásilinde akter ózi
jasamaq beıneniń basynan ótkizgenderin, óz basynan ótkizgendeı kúı keship, sodan
týǵan sezimderi men is-áreketterin beıneniń boıyna qalyptastyrýǵa kúsh salady.
Taratyp aıtsaq: «keıipkerdiń» emes, oqıǵalar men faktilerdiń áserinen týyndap,
qısyndy jolmen paıda bolǵan óziniń sezimderi arqyly árekettenedi. Sol tabylǵan
sezimderi men is-áreketterin, keıipkerdiń minez erekshelikterin eskere otyryp
soǵan qalyptastyra bastaıdy. Bylaısha aıtqanda: «Bul oqıǵalar meniń basymnan
ótken kezde osylaı árekettener edim. Al, endi keıipker ne ister edi?» - degen
suraqqa jaýap qarastyrar edi. Izdený barysynda ony sezingen akter jaqsy
«oınaıtynyn» kórermenderge kórsetý úshin emes, keıipkeriniń shynaılyǵyn dáleldep,
sendirý úshin arpalysady. Keıipkerjandylyqqa, onyń eń joǵarǵy satysy
keıipkermándilikke umtylady. Qandaı beıne bolyp shyǵýy akterdiń bolmysyna, jeke
basynyń ereksheligine, rejısserdiń sheshimine tikeleı baılanysty.  Bul ádebı nusqadan bólek beıne bolyp shyǵýy
ábden múmkin. Eki tásildiń aıyrmasy: alǵashqysy - kórermendi syrttaı baqylaýshy
etse, ekinshisi -  oqıǵaǵa tikeleı
aralastyryp, ózi somdaǵan keıipkerlerdiń áriptesteriniń birine aınaldyrady.
Biri tańqaldyrady, endi biri baýrap alady. Kórermenniń qoıylymdy qabyldaýy
akterdiń keıipkerdi somdaýdaǵy oıynyna baılanysty. Ne bar yntasymen berilip
ózin umytady, ne « Pa, shirkin!.. qatyrady-eı, sabazyń!.. tıatr-ǵoı...» - dep, «tamashalaýmen»
bolady. Al, teatrǵa kórermen keıipkerdi kórip, sonyń basynan keshkenderine
syrttaı baqylaýshy emes, birge ortaqtasyp, qýanysh-qaıǵysyn bólisýge keledi.

Ónerdiń kezkelgen salasynda
sýretkerdiń óz keıipkerine eki túrli kózqarasy bolady. Bireýinde – keıipkerin
adam retinde bar janymen súıedi. Sol bolyp sezinedi, oılanady, tynystaıdy,
tirshilik etedi. Mysaly: M.Áýezov – Abaı men Qaragóz, Ǵ.Músirepov – Ulpan men
Qaırosh, B.Soqpaqbaev – Bektas pen Qoja,  Q.Jumádilov – Daraboz ben Demejan, t.t. Ekinshisinde
– onyń qalaı jasalǵandyna qyzyǵýshylyq tanytady. Syrttaı baqylap ózindik
úlgisin, baǵdarlamasyn, syrt pishinin, ishki álemin jasaıdy.  Ol úshin Pıkasso men Dalı, Paradjanov pen
Tarkovskıdi alyp qarasańyz da jetkilikti. Bul jerde de biz sýretkerdiń «ózinen - beınege» ne bolmasa «beıneden - ózine» ketkenin baıqaý qıyn
emes.

«Ózińnen bastaý...» -
keıipkerjandylyq mektebiniń negizi bolǵanda, akter men beıneniń
jan-dúnıeleriniń astasyp ketýine qalaı qol jetkizbek kerek? Keıipkermándilikke
aparar joldy K.S.Stanıslavskıı ýaǵyzdap, soqyrǵa taıaq ustatqandaı kórsetip
ketti. Búgingi teatr áleminde keıipkersyndylyq, bolmasa keıikerjandylyq dep
shekara qoıylyp, bólinip jatqan teatr qoıylymdary joqtyń qasy.  Eki oıyn úlgisiniń sıntezin kórip júrmiz.
Barlyq akterlik mektep Konstantın Sergeevıchtiń aıtqandaryn baǵdarsham (maıak)
retinde qoldanýda. Qazirgi kórermen akter oıynyna jan-tánimen berilip te,
qajetinde onyń oryndaýshylyq sheberligin baǵalaı da biledi.  Basynan eki túrli áserdi: tańqalý men bar
bolmysymen berilý proessin qatar ótkizedi. Bul sahnalyq beıneni jasaý
barysynda akterdiń qos tásildi keregine qaraı qoldanatynyn, kózi ashyq
kórermenniń qoıylymnyń kezkelgen úlgisin(formasyn) qabyldaýǵa qabiletti ekenin
kórsetedi. Basty talap: senimmen oınap sendire bilý, aıtylar oı men aıqyn
maqsat, qısyndy áreket pen qyzyqty sheshim! Keıipkerdiń rýhanı álemine boılap,
estetıkalyq talap deńgeıi men ýaqytpen úndestik taba bilýinde!

«Akter roldi oınaıdy» -
deımiz. Olaı bolǵanda sahna oıyn ordasy da, akter oryndaýshy. Jaqsy akter óziniń
«oınap» júrgenin esinen eshqashan
shyǵarmaıdy. Keıipkerdiń «beınesine
kirip»
, sol bolyp sezinedi, sol bolyp tebirenedi, sol bolyp sóılep, «ómir súredi». Oıyn órnegi arqyly ár
sózi men is-áreketindegi árbir qaltarystyń kórermenge áserli bolyp jetýine kúsh
salady. Sýretshi óz natıýrmortynda alma saldy delik. Biraq, ol almany emes, alma
arqyly óziniń dúnıe tanymyn saldy. Teatrdyń qoıylym toby ómirdi emes, ómir
týraly ózderiniń sýretkerlik tujyrym-tolǵanystary jaıly kórermenderin oı
bólisýge shaqyrady. «Sahnada balasha senip
oınaý kerek!»
-dep, jatamyz. Demek, teatr balalyq tazalyǵyńmen, baldáýren
armanshyl páktik shaǵyńmen qaıta tabystyrar syıqyrly álem bolyp shyqpaı ma!

Akterdiń sahnadaǵy
kúızelis-qýanyshtaryn, sezim tebirenisterin zamanaýı tehnıkalyq jetistkterdi
qoldanyp teksersek, olardyń nátıjesiniń ómirdegiden ózgeshe bolatynyn
joramaldaýǵa bolar edi. Sebebi, sahnalyq tebirenis kezinde akter - rejısserlik
sheshimniń sheńberinen shyqpaýdy, áriptesi men kórermenderge tıgizer áseriniń
nanymdy bolýymen birge estetıkalyq ásemdigin de jan-jaqty oılap áreket etedi.
Akter óz túısiginiń qatań «baqylaýynda» bolady. Sanaly túrde tabylyp, ekshelip
alynǵan psıhotehnıka arqyly akter «sanaly» sezim tebirenisterin «sanasyzdyq» dárejesinde kórsetedi. Al,
ómirde oqıǵalar men faktilerden paıda bolǵan sezimderimizdi birden sanasyzdyq
qalpynda kórsete beremiz. Onda kórermen de, kórkemdik sheshim de bolmaıdy. Qalaı
jetkizem degen suraq ta týmaıdy. Adam ishki nemese syrtqy áserden bolǵan
sezimniń tikeleı jeteginde bolady.

Ómir sahnasynda «oınaıtyn»
mansaptan úmitker adamdar, aq adal azamat bop kórinýge, «el qamynyń» jalǵyz
joqtaýshysy, qarapaıym halyqtyń qamqorshysy, sybaılas jemqorlyqtyń inine sý quıyp
qurtatyn kúresker ekendigine saılaýshylaryn sendirip–aq «oınaıdy». Amalsyz
senesiń de daýys beresiń. Ertesinde qarasań naǵyz  jaıyn aýyz jemqordyń, ózinen laýazymdynyń
qas-qabaǵyn ańdyp qalǵan jaǵympaz bolyp shyǵa kelgenin kórip: «Oıpyrmaı,
deseıshi...» - dep, óz kózińe óziń senbeı tús kórgendeı tańdanyspen júresiń.
Ártúrli jarnamalardy alyp qarańyzshy, tunyp turǵan oıyn! Óz tovarlaryn aldyrý
úshin ne bir tásilderdi qoldanyp, qaltańdy qaǵyp alǵansha tynym tappaıdy.
Maqsattary: arzandy - asylǵa balap, qunsyzdy - qymbatqa ótkizý. Qol jetkizgen
sapaly zatyńnyń ózi, saǵan turmystyq suranysyńdy qanaǵattyrýdan aryǵa barmaıdy.
Al, teatrdaǵy qarapaıym qanshymyldyq ashylǵan sáttegi «oıynnyń» qunyn esh nársemen
satyp alýǵa bolmaıtynyn óner adamdary da, kórermen de jaqsy biledi. Ondaǵy oıyn
órnegi saıası ma, joq álde áleýmettik pe, bolmasa poetıkalyq nemese tarıhı máselelerdi
kórseteme báribir, «ómirdegi oıyndy» ónerdegi erekshe oıyn úlgisine aınaldyrady.
Kórermenniń sýsap júrgen suraqtaryna jaýap izdeıdi. Sonysymen qundy.

Nemistiń mádenıettanýshysy Iohan
Heızıng: «Oıyn - «kúndelikti» tirshilik
emes, tipti ómirdiń ózi de emes. Ol degenimiz turmys-tirshiliktiń sheńberinen
shyǵý bolar»
- deıdi. Oıynnyń maqsaty – sezim-tebirenisterimiz ben
qýanysh-tolǵanystarymyz arqyly kúndelikti ómirden «ózge» ólshemde oı bólisý
shyǵar.

Burynǵy akterlar «sezimdi oınasa», búgingileri
«ómir shyndyǵyn» oınap júr. Ónerdegi shyndyqty ómir shyndyǵymen shatastyryp júrgen
jaılary taǵy joq emes. Ónerdegi shyndyq kórkemdik mánge ıe kategorııa. Ondaı
máninen aıyrylǵan teatr - óz qundylyǵyn múldem joǵaltqan teatr. Aty qalyp, zaty
óshken teatr! Osyǵan basa kóńil aýdarmaı jatamyz. Sondyqtan da bolar qazirgi
kezde keıipkerjandylyqqa kóterilgen akterlik tabysty tym sırek estımiz. Dál
tabylǵan is-áreket pen sýyrypsalma erkindik, únsizdik kezindegi psıhofızıkalyq
monolog – sahna ómiriniń búgingi basty tiregi. Keıipkerjandylyq mektebiniń eń
basty ustanymy – sahnalyq proessterdiń tutastyǵy men sýyrypsalmalyq ónerdiń
erkindiginde. Oqıǵalardy kórermenderge kórkemdik dárejede jetkizý rejıssýra men
akterlardyń kıeli mindeti.

Sezim
akterlik ónerdiń úlgisi (forma) ǵana,
sahnalyq shyǵarmashylyqtyń máni onda emes. Mundaı «úlgini» akterdiń plastıkasy
men daýys yrǵaǵynan (ıntonaııasynda) kóremiz. Bul beıneniń tek syrtqy úlgisi
ǵana. Akter óz keıipkeriniń rýhanı jan-dúnıesimen búginde, erteńde sahnaǵa
shyqqan saıyn garmonııalyq tutastyqta  bolǵany abzal. Sahnada oǵan jasandy jolmen, ár
akter ózindik «qupııamen» qol jetkizedi.
Ómirde eshteńege des bermes, yryqqa kónbes býyrqanystar, sahnada
shyǵarmashylyq basty maqsatqa baǵynyp, «júıesizdikti» kórsete otyryp, «júıeli» túrde
órbıdi. Spektakl – kınoplenka emes. Akter árkezde árqalaı oınaýy múmkin
degenimizben, nashar oınaýǵa, rejısserlik qoltańbany ózgertýge qaqysy joq. Ol
onyń spektaklge qandaı jaýapgershilikpen daıyndalýyna, qoıylymdaǵy oqıǵalar men
faktilerdi «myń ret oınasada birinshi ret»
bastan keship otyrýyna baılanysty. Ár spektakl akterdiń eń alǵashqy jáne eń sońǵy spektakli ekenin esten shyǵarmaǵany jón.  Bul sýretkerdiń óziniń daryny men dúnıetanymyn
kórseter eń sońǵy múmkindigi ekendigin umytpaýy kerek.

V.E.Meıerholdtiń: «Bolashaqtaǵy akterdiń mindeti - óz oıynynda
ýaqytty sanaly túrde sezinýdi damytýynda»
- deıdi. Ózińdegi «ýaqytty sanaly
túrde sezinip oınaýdy» tárbıelep, damytý degenimiz - Konstantın Sergeevıchtiń
keńesterin zamanmen ushtastyra otyryp paıdalaný bolyp shyqpaı ma! Biz «naqty
adamdy» – «naqty ýaqyt» birliginde (osy shaqta) beıneleımiz emes pe! G.A.Tovstonogovtyń
kórermendermen bolǵan kezdesýinde: «Stanısalavskıdiń
ádistemesi (metodıka) - máńgilik, al,
estetıkasy ózgertýlerdi qajet etedi. Bul tabıǵı qubylys»
- degen sózderinen
de jaýap tabýǵa bolady.

Adam boıyndaǵy sezim ýaqytsha
proess. Máńgilik qaıǵy nemese qýanysh bolmaıdy. Qaıǵy ýaqyt ótken saıyn
seıilmese saryýaıymǵa aınalady. Ómirboıy máz bolyp, qýanyp júrseń, aqymaq bolyp
kórinesiń. Adamnyń kóńil kúıi úzdiksiz ózgeriste bolyp basqa kúıge aýysyp otyrady.
Qýanysh ta, qorqynysh ta, basqada sezimder de bir satydan ózgeshe  bir satyǵa ótedi.