Rejısserlik oı jáne áreket pen usynylǵan shartty jaǵdaı

Sahnalyq áreketterdiń jáne pesadaǵy usynylǵan shartty jaǵdaılardyń ózara baılanysyn anyqtaý rejıssýra men akterlik ónerdegi eń kúrdeli máselelerdiń biri. Rejısser oıynyń iske asýy, «adamnyń rýhanı tirshiligi» (jızn chelovecheskogo dýha) eń aldymen osy baılanysty dóp tabýǵa tikeleı baılanysty ekenin jaqsy bilemiz. Solaı bolǵan kúnde de, kóptegen jas rejısserlerimizdiń bul máselege at-ústi qarap, jeńil-jelpi forma qýyp, ásire-qyzylǵa áýestenip, ózgege eliktep, óziniń aıtpaǵynan aıyrylyp qalyp jatatynyn qoıylymdarynan jıi kórýge bolady. Ondaı kezderde: «Nege?», «Qandaı maqsat úshin?» degen suraqtarǵa jaýap tappaı qınalasyń.

Kez kelgen sezimderimiz qımylymyzdan baıqalady. Adamnyń minezi – túrli sezimderdiń birliginen turady. Belgili bir jaǵdaılarǵa baılanysty kórinis tabady. Zeıinimizdi ózine aýdarǵan nysana (obekt) aqyl-oıymyzdy qanshalyqty ózine baýrap alsa, sol nysanaǵa baılanysty is-áreketimiz de sonshalyqty san túrli bolmaq. «Kórdim. Qyzyqtym. Baýrap aldy.» («Ývıdel. Zaınteresovalsıa. Ývleksıa.) prınıpi boıynsha is-qımylǵa kóshemiz. «Aqylǵa salyp emes, kerisinshe bar janyńmen seziný kerek» - dep, jatamyz. Bul sózderde shyndyq bar. Aqyldan sezim shapshańyraq ekeni anyq. Ata-babalarymyz: «Ashý alda, aqyl sońynda» - dep, dóp taýyp aıtqan. Adam oqıǵany alǵashynda sezim arqyly baǵalaıdy da, sanadan tys áreket etedi: qorqady. qýanady, jylaıdy, kúledi, qashady, qulap qalady, t.t. Sońynan esin jıyp, aqylǵa salyp belgili bir qortyndyǵa kelgennen keıin baryp, sanaly qımylǵa kóshedi. Adam ómirde de áreket etý úshin, aldymen ishteı daıyndalady, jospar qurady. Al, oqıǵa - kenetten bolatyn, kóbine kútpegen tosyn jaǵdaı bolǵandyqtan adamdardyń is-qımyldaryn oılanyp jatar ýaqyty bolmaıdy. «Ne deıdi!?», «Qalaı boldy!?», «Qudaıym-aı!?», t.b. sezimnen týyndaǵan suraqtardyń jeteginde is-qımylǵa kóshetinimiz ras. Negizgi oıdy ashýǵa baǵyttalǵan «naǵyz jemisti áreketke» («podlınno prodýktıvnoe deıstvıe») usynylǵan shartty jaǵdaıdyń qısynyn taýyp, sezimderimizdiń kúrdeli satysynan ótkizý arqyly qol jetkizýge bolatyndyǵyn «Akterdiń óz betinshe jumys isteýi» atty eńbekten oqydyq. K.S.Stanıslavskıı: «Avtor men rejısserden alǵan materıaldarymyzdy óz boıymyzdan ótkizip, óńdep, qııalymyzben tolyqtyryp, qaıtadan jan bitiremiz. Psıhologııalyq jáne fızıkalyq qalybymyzdy ortaqtastyryp, «shynaıy qushtarlyǵymyzdy» oıatý arqyly, pesanyń asa mańyzdy oıymen baılanysyp jatqan naǵyz jemisti áreketke qol jetkizemiz» - deıdi.

Rejısserdiń aktermen jumys barysyndaǵy kemshilikterdiń biri – usynylǵan shartty jaǵdaıdy anyqtaý kezinde olardyń is-áreket týdyratyn qısynyna kóbirek kóńil bólemiz de, keıipkerlerdiń sezimine degen áser kúshin eskere bermeımiz. Sodan baryp maqsatty áreketke kóshý barysynda týyndaǵan sezimderdi «oınaý» bastalady. «sezimder men beınelerdi(obraz) oınaýǵa bolmaıdy, áreket etý kerek» - degen qaǵıdanyń birinshi jartysyn iske asyramyz da ekinshi jartysyn umytyp ketemiz nemese kóńil qoımaımyz. Ary qaraı Konstantın Sergeevıchtiń: «...sezimderdiń yqpalymen áreket etý kerek» - degen sózine nazar aýdarmaımyz. «Ónerde aldymen qyzyǵyp jáne sezinip, onan soń kóńil qalaýyna(zahotet) aınaldyrý kerek» - dep, shyǵarmashylyqtyń basty zańdylyqtarynyń birin anyqtap beredi. Sondyqtan óziniń keńesterinde K.S.Stanıslavskıdiń, usynylǵan shartty jaǵydaıdy meńgerýdegi sıqyrly sóz «egerde men»-niń akter qııalyna shabyt berer qudiretin erekshe dáripteıdi. «Qarapaıym da, qalypty ishki jáne syrtqy is-áreketter «egerde men...» arqyly ózdiginen týyndaıdy» - deıdi. Mundaǵy: «qarapaıym da, qalypty áreket» - degen sózderde sahnalyq ónerdiń mańyzdy máni jatyr. Is-árekettiń nanymdy bolýyn dáriptep tur.

Maqsatqa jetý jolyndaǵy izdenisterimiz ben is-áreketterimizdiń jemisti bolýyna, usynylǵan shartty jaǵdaılarǵa durys taldaýlar jasaı bilgende ǵana qol jetkizýge bolady. Keıde pesadaǵy kórinisterdi avtor jazǵandaı etip, qısynyn taýyp, tipti akterlardyń oıynyn qyzyqty is-qımyldarǵa qursańda, asa mańyzdy birnárse jetpeı turǵandaı sezinesiń. «Oqıǵa – maqsat - áreket» qaǵıdasyna súıene otyryp tapqandaryńnyń kóńilińnen shyqpaýy neden? Taldaýdy durys jasaǵan sııaqty edik? Oılana kele usynylǵan shartty jaǵdaıdy tereń zerttemegendikten, nemese taldaý kezinde aıtylǵanymen, is júzinde umyt qalýynan, keıipkerlerdiń jan-dúnıesindegi sezimderdiń qatparlaryn, áreketterdiń astarlary men yrǵaq-ekpinin nazardan tys qaldyrǵandyqtan bolyp jatqan olqylyqtar ekenin ańǵaramyz. Akterlardyń: «Bárin túsinip turmyn. Biraq, janymdy selt etkizbeıdi» - degen sózderin jıi estımiz. Qajetti, shynaıy sezim týmaı jatady. Sodan baryp akterlar «darynsyz» bolyp kórinbes úshin, ári «bajyldaýyq» rejısserden tez qutylý úshin, «sezimdi kórsetip», aǵyl-tegil jylap ne bolmasa aq kóbik ashý shaqyryp oınap beredi. Olardyń neden týyndap, ne úshin qajet ekendigin túsinbeı-aq, dolbarmen oınaı salatynyn kórip júrmiz. Rejısserdiń oıyn júzege asyrýda akter asa qajetti qısyndy is-áreketke umtylys jasaǵanymen, onyń aıtqanyn oryndaýmen ǵana shektelip, usynylyǵan shartty jaǵdaılarǵa tereń boılamasa is-qımyldarynyń selt etkizer áseri bolmaıtyndyǵy sondyqtan. Jan-dúnıesi tebirenbegen akterdegi sezim jutańdyǵyn, qyzyqty ári keremetteı kórinistermen búrkemeleseńde kórinip turady. Akter ózi oınaıtyn beınesine laıyqty ishki sezimderiniń arpalystaryn taýyp, kórsete almasa: «sahnalyq beıneni jasaǵan» emes, «oınaǵan» bolyp esepteledi.

Sezim arpalystaryn týdyratyn irli-usaqty faktilerdi qalt jibermeı izdestirýlerimiz kerek. Qaqtyǵys – sezim býyrqanysyna, al ol is-árekettiń týyndaýyna sebepshi bolady. Keıipkerlerdiń araqatynastary men qaqtyǵystarynyń tabıǵatyn usynylǵan shartty jaǵdaılarmen baılanystyra zerdelep, zerttegen kezimizde ǵana tolyǵynan túsinemiz. Mysaly, Esen men Kebektiń jekpe-jegi jigitterdiń Eńlik úshin talasynan ǵana emes, aralaryna syzat túsken eki rýly eldiń namysyn jyrtýdan týyp turǵan talas. Qodar men Qozynyń qanjarlasýy Jantyqtyń josparynan bolǵan qaqtyǵys. Ańǵal batyr, ákkiniń aılasyna erdi. Nahaq qan tógildi, qarǵysqa ushyrady. Eńlik pen Baıan synyqqa syltaý izdegenderge tek sebep qana.

Ómirde ótip jatqan oqıǵalardyń, árkim ózine qajettisine ǵana den qoıatyny belgili. Árbir iri oqıǵa usaq epızodtarǵa bólinip ketedi. Rejısserdiń olarǵa aıryqsha kóńil bólýiniń arqasynda sahnalyq árekettiń negizgi órbý jolyn anyqtaýǵa bolady. Keıipkerdiń is-áreketi onyń minez-qulqyna da, oqıǵalarǵa kózqarasyna da, ózgelermen araqatynasyna da baılanysty bolatynyn esten shyǵarmaýymyz kerek. Rejısser de qoıylymnyń túpki maqsatyna baılanysty, usynylǵan shartty jaǵdaılardy ózinshe bir qalypqa keltirip, júıege baǵyndyrady. Óz oıyn iske asyrýda usynylǵan shartty jaǵdaılardyń qaısysy mańyzdy, qaısysynyń keregi shamaly ekenin anyqtaıdy. Qoıylymdaǵy rejısserlik sheshimine baılanysty, avtorda joq jańa shartty jaǵdaılardy oılap tabady. Solaı jasaýǵa mindetti de! Óıtkeni, spektakl pesadan ózgeshe óner týyndysy. Al, rejısser shyǵarmany dramatýrgten basqasha kóredi. Aıtar oılary da bólek bolýy zańdy qubylys. Dramatýrgııanyń qundylyǵy da, avtor shyǵarmasynyń ýaqytpen úndestigi de oı-qatparynyń kóptiginde, túrlishe sheshim jasaýǵa múmkindik týdyrýynda.

Usynylǵan shartty jaǵdaıda «egerde men...» arqyly áreket etýdiń mańyzdylyǵy nede? K.S.Stanıslavskıı nege sonsha dáriptedi? Bul sóz: dál osylaı áreket etý kerek dep shart qoımaıdy, osylaı áreket etýi múmkin degen joramal túrindegi uǵymdy bildiredi. Sharttyń – qaǵıda, joramaldyń – erkindik ekeni belgili. Demek, akter men rejısser qııalyna erkindik beredi. Rejısser akterdiń izdenisin árqashan baqylap, óziniń oıyna qaraı baǵyttap otyrýy kerek. Bul iste rejısser akterdiń ynta-yqylasyn óshirip almaı, kerisinshe qanattandyryp: «Uzyn arqan, keń tusaý» jasaı otyryp, óziniń kókeıkesti maqsatyna baǵyttaı bilgeni jón. Ár qoıylymda rejısser aldyna qoıǵan kókeıkesti maqsatyna, kórkemdik sheshimine baılanysty ózindik erekshe daıyndyq tásilin tańdaıdy. Birde ústel basyndaǵy taldaýlar men teksti sińirýge kóp kóńil bólse, endi birde tótesinen áreketke kóshedi. Qazir tájirıbeli rejısserler daıyndyqtyń «áreketti taldaý tásili» men «áreket arqyly taldaý tásilin» bólmeı, birge qoldanyp júr.

Bolashaq spektakldiń mızansenalyq jobasyn izdestire otyryp, rejısser akterlardyń is-áreketteri men kóńil kúıleriniń «nege dál solaı bolǵandyǵyna» dálelder oılastyrady. Keıde rejısser óziniń oıyna kenetten kelgen, qajetti mızansenany jasaýdy talap etkenimen, dál sol ýaqytta akterdiń: «ne úshin?» degen suraǵyna naqty jaýapty taba almaıtyn tustary bolady. Janyńmen sezingenińdi sanańa salyp saralap úlgermegendikten de túsindirý qıynǵa soǵady. Ondaıda daıyndyqty toqtatpaı, sol mızansenaǵa baılanysty týyndaǵan nemese týyndaýǵa tısti ózgelerdiń áreketterinen túıindegen oıyńdy, sońynan dáleldi túrde túsindirýge bolady. Oıly akter qashanda ózi jaýap tabýǵa, berilgen tapsyrmany aqtaýǵa tyrysady. Akterdiń «rejısser aıtty, men jasadym!»-dep, emes, «apyraı, nege jasatty eken?» - dep, oılanyp, jaýap izdestirgeni abzal. V.E.Meıerhold sahnanyń bir shetinen ekinshi shetine oısyz aýysa bergen aktrısa Zınaıda Raıhqa («Dama s kamelııamı» pesasyndaǵy Margerıttiń beınesin daıyndaý kezinde): « Qur júre bermeı, onǵa deıin sanap, tez de emes, aqyryn da emes, bir qalypty júrispen sahnanyń ekinshi jaǵyna ótińiz de, asyqpaı ishteı beske deıin sanap beri burylyńyz. Oń qolyńyzdy jetige deıin ishteı sanap kóterińiz de, sózińizdi aıtyńyz» - dep tapsyrma beredi. Zınaıda Nıkolaevna keremetteı nanymdy oınap, barlyq artısterdi tań qaldyrady. Sebebi aktrısa bar oıyn óziniń is-qımylynyń berilgen sanmen sáıkes shyǵýyna jan-tánimen den qoıdy. Sondyqtan syrt kózge ol úlken oı ústinde, bir suraqqa jaýap izdeý ústinde bolyp kórindi. Ekpin-yrǵaqta saqtaldy. Al, keıinen ábden tóselip alǵan Raıh sol mızansenalardy jattandy túrde jasaı bastaǵanda, óz áserinen aıyrylyp qalǵan. Tolqý seziminen týmaǵan árekettiń áser kúshi álsiz bolady.

Árıne, rejısserdiń qoldanǵan ádisteri qatyp qalǵan qaǵıda emes. Akterdiń boıyndaǵy jeke erekshelikterdi paıdalana otyryp, keıipkerge jan bitirý úshin jasalatyn izdenister ekenin áste esten shyǵarýǵa bolmaıdy. Akterdiń jan-dúnıesindegi tolqynystar kórermenderge syrtqy qımyl-áreketimen de, ishki sezimderdiń legimen de jetip jatady. Kórermen úshin eń qundysy: akter janynan týyndaǵan, syrt kózge onsha kórine bermeıtin sezim tebirenisteriniń áseri.

Áreket arqyly taldaý tásili – iri oqıǵalar arqyly usaq faktilerdi anyqtaıdy, Tosyn jaǵdaıdyń áserinen paıda bolyp, keıipkerlerdiń sezimderinen týyndaǵan áreketterdi tabý arqyly túpki maqsatqa jetýdi qarastyrady. Al, áreketti taldaý tásili (metod fızıcheskıh deıstvıı) boıynsha - akter qarapaıym áreketter arqyly faktiden oqıǵaǵa, usaq detaldardy tabý arqyly beıneniń tutastyǵyna jol izdeıdi. Áreket arqyly beınege qajetti sezimderdi týdyrýǵa tyrysady. Osy tásildiń iri ókili, pedagog, ári rejısser M.N.Kedrov «oqıǵalar men faktilerdiń protokolyn» jasaýdy usynady. «Romeo men Djýletta» pesasynyń 1-sýretin mylqaý fılm kórgendeı nemese dybys ótkizbeıtin qalyń áınekten baqylaǵanda kóretinimiz:

1. Kapýlettıdiń eki qyzmetshisi ermek izdep kóshege shyqty.
2. Jandarynan ótken Montekkıdiń eki qyzmetshisin keleke etip, tıse bastady.
3. Eregestiń sońy tóbeleske aınaldy.
4. Tóbelestiń ústinen shyqqan Benvolıo ajyratpaq boldy.
5. Benvolıǵa Tıbalt kelip soqtyqty.
6. Tóbeleske ótip bara jatqandar da aralasyp ketti.
7. Shýdy estip Montekkı men Kapýlettıler jáne basqalary úılerinen atyp-atyp shyqty.
8. Araz eki áýlettiń hanymdary, aldaspandaryn jalańdatyp soǵyspaq bolǵan otaǵalarynyń shaýjaıyna jarmasyp, sabyr saqtaýǵa shaqyrýda.
9. Gerog kelip, eki jaqty áreń degende toqtatady.
10. Gerog endi mundaı bassyzdyq qaıtalansa, kinálini ólim jazasyna kesetinin aıtyp ses kórsetedi.

Minekı, Mıhaıl Nıkolaevıch usynǵan «protokoldaǵy» osy kórinisterdiń árqaısynda keıipkerlerdiń is-áreketin naqty kórýge, tóbelestiń qalaı bastalyp, órshigenin, nemen aıaqtalǵanyn, sózin estimesek te anyq túsinýge bolady eken. Qandy qaqtyǵystyń alǵashqy shıelenisiniń bastalaǵanyn sezinesiń. Áreket arqaýynyń dınamıkalyq ósýin, faktilerdiń qalaı áser etkenin, ony qarsylastardyń qalaı qabyldaǵandaryn tolyq paıymdaýǵa bolady. Biraq , bul kórgenimiz oqıǵanyń qalaı bolǵany ǵana. Ne aıtyldy, nege ashýlandy, ne sezindi degen suraqtardy jón kórmeıtin polıııanyń: «qalaı boldy?» suraǵynyń protokoly. Bolǵan nemese bolmaq oqıǵanyń qurǵaq jazbasy ǵana. Olardyń anyq-qanyǵyna jetý alda bolar tergeý proessiniń enshisindegi jumys. Bul «áreket protokoly» akterdiń qııalyna qanat bitireri, izdenisterine baǵyt kórsetip, qajetti sezimderin tabýyna jol ashary sózsiz.

Akterdiń sahnalyq áreketi áriptesiniń baǵalaýy men jaýabyna, qarsy jasaǵan qadamyna baılanysty kórermenine jol tabady. Sondyqtan da: «koroldi sahnada halyq oınaıdy», «tóbelesti shabýyldaǵan emes, qorǵanǵan oınaıdy» - deımiz. Daıyndyqtyń alǵashqy kúninen bastap, rejısser osyǵan qol jetkizýge tyrysýy kerek. Keıipkerlerdiń báriniń kóterer júgi eshqashan birdeı bolmaıdy. Ol beıneniń (roldiń) úlken, kishiligine de táýeldi emes. Ár kóriniste keıipkerdiń biri negizgi is-áreketti júrgizýshi bolsa (sený vedet odın, ostalnye podygryvaet), qalǵandarynyń soǵan baılanysty árekettenýine týra keledi. Ol onyń sol kóriniste kóterer júgine baılanysty bolady. Akterlardyń usynylǵan shartty jaǵdaıdy sezine otyryp, oqıǵalar men faktilerdi qalt jibermeı baǵalaýynyń nátıjesinde qol jetkizetin jumys. Rejısser daıyndyqtyń alǵashqy sátinen bastap keıipkerlerdiń qaısysy is-árekettiń negizgi qozǵaýshy kúshi, qaısysy táýeldi qosalqy kúshi (vedýıı ı podygryvaıýıı) ekenin anyqtap bergeni durys.

Sezim shyndyǵynan – senimdi áreket týyndaıdy. «Aqyldan shyqqan - aqylǵa, júrekten shyqqan - júrekke jetedi» - dep jatamyz. Al, sahnalyq árekettiń (meıli ol qımyl, meıli sóz bolsyn) aqyl men júrekten birdeı shyǵýy shart.

Keıipkerlerdiń araqatynasy qashanda qaqtyǵystardyń: syrttaı jáne ishteı bolatyn túrlerine qurylady. Qarsylasyna soqqy berýdi akterlardyń kóbi jaqsy meńgergenderimen, sol soqqylardy qabyldaı bilýdi, óz dárejesinde sezine de, kórsete de bilmeıdi. Jany jaralynyń (tán jarasy emes, jan jarasyn aıtamyn) sahnalyq beınesin jasaý akter tabıǵatynyń erekshe qabiletine tikeleı baılanysty. «Aıtylǵan sóz – atylǵan oq!» - dep, jatamyz. Olaı bolǵanda sol «oqtyń» kózdelip, tıer tusynyń da, tıgen jerinen qanyn sorǵalatyp janyńdy shyryldatar sátiniń de bolǵany-ǵoı. Áriptesiniń isine jaýap retinde jasalatyn qarsy árekettiń týyndaýyna sebep bolǵan «janynyń jaralanǵan jerin» anyqtaýdy akter kóbine umytyp ketip jatady.

«Kózim qaraýytyp ketti», «júregim shanshydy», «tóbemnen muzdaı sý quıǵandaı qyldy», «denem túrshigip ketti», «býyndarym bosap, sal bop qaldym», t.b. anyqtamalarda adamdyń naqty psıhofızıkalyq áreketteri jatyr. Bunyń bári ótip jatqan oqıǵalar men faktilerdiń, ózgelerdiń áreketteriniń áserinen paıda bolǵan reakııalarymyz. Sol «oqtyń» keıipkerdiń qaı jerine tıip, qanshalyqty «jaralaǵanyn» aktermen birlese otyryp anyqtaýymyzdyń tıgizer paıdasynyń mol ekenin esten shyǵarýǵa bolmas. Eger de «oqty» - jaralaǵandaǵy áser kúshi, ony jaralynyń qabyldaýy jáne oǵan qarsy áreketi retinde úshke bólip qarasaq, daıyndyqtar barysynda birinshi men úshinshi bólikterdi naqty taýyp, is-árekettkerin anyqtap ala alamyz. Sebebi bular is-qımyl áreketteri. Al, ekinshisi - oryndaýshynyń jeke basynyń sezinýine baılanysty týyndaıtyn kúrdeli proess. Sol «mezette týyndaǵan» sezimderdiń býyrqanysy. Tosynnan tap bolǵan jaǵdaıdan paıda bolǵan deneniń titirkenisi. Ony seziný men kórsetý sýyrypsalmalylyq(ımprovızaııalyq) sheberlikti qajet etetin qasıet. Akterlardyń tolyqqandy etip, óz dárejesinde oryndaýdyń ornyna, bul proessti jalpy «oınaı» salatynyǵyn jıi baıqaýǵa týra keledi. Munyń sebebin pesadaǵy oqıǵalardy akterdiń aldyn ala jaqsy bilgendiginen eti ólip ketetindiginen bolar?!. Múmkin « bul oqıǵa meniń basymnan birinshi ret ótip jatyr» - degen qarapaıym qaǵıdany umytqanynan bolar!?. Biraq, bizdiń bulaı etýge qaqymyz joq. Bul aıtylǵandar sahnalyq ónerdiń asa mańyzdy sharttary ekenin jadymyzdan shyǵarýǵa tıisti emespiz.

A.D.Popov: «oqıǵaǵa tý syrtyńdy berý» («spınoı k sobytııý») degen sózdi paıdalanýdy usynady. Keıipkerdiń oqıǵalardy osyndaı jaǵdaıda, tý syrtynan qanjar qadalǵandaı ásermen qabyldaıtynyn aıtady. Oǵan qalaı qol jetkizýge bolady? Ol úshin pesadaǵy oqıǵalardyń nátıjelerine qarsy, «jalǵan bolashaqty» («lojnýıý perspektıvý») qurýdy keńes etedi. Mysaly, egerde Hlestakov shyn revızor bolyp, Marııa Antonovnaǵa úılense, dýanbasynyń dárejesi joǵarlap, Peterborǵa kóship ketse, Klavdıı hanzada Gamlettiń ákesiniń inisi retinde shyn janashyrlyq tanytsa, Qarabaı qyzy Baıandy bolashaqtaǵy «qaıyrshylyqtan» saqtandyryp, jularǵa júni, túterge túgi joq taqyr kedeı Qozyǵa qosýdy jón kórmese, onda pesadaǵy ótip jatqan oqıǵalardyń tóbemizden jaı túsireri anyq. Kezkelgen bolmashy faktiniń ózi jaýabyn oılastyrýǵa májbúr etip, tyǵyryqqa qamary sózsiz.

Keıipkerdiń perspektıvasy – «óziniń aldynda ne kútip turǵanynynan beıhabar bolýynda», akterdiń perspektıvasy – olardy egjeı-tegjeıine deıin bilýinde. Erkindik alǵan oryndaýshy, óz kúshin «oqıǵaǵa syrt bererdeı» etip jumsaýyna, nege basa kóńil aýdaryp, neni kórermenge jetkizýdi tańdaýyna múmkindigi bola turyp, ókinishke oraı durys qoldana bilmeıdi. Sýyrypsalmalyqtyń jetispeýinen bolatyn dármensizdik. Aıaqastynan jaýap oılap tabý kóbine sahnalyq sózge baılanysty týyndaıdy. Bul óz sózińdi pesaǵa qosý emes, teksti aıtýdyń qısynyn taýyp, «nysanasyn» anyqtap, astaryn ashý degen sóz. Basty keıipkerdi oınasyn, meıli kópshilik sahnasynda oınasyn akterlardyń óz betinshe oılap tapqandary, olardyń sýrypsalmaly qabiletteriniń qanshalyqty ekeninen habar berip turady. Shaǵyn epızodtyq beıneniń ózin esten ketpesteı etip jasaýǵa, úlken beıneniń jadymyzda qalmaıtyndaı súreńsiz etip kórseter kezder bolady. Ol taǵyda akterdiń oı-órisiniń deńgeıi men sýrypsalmalyq darynyna tikeleı baılanysty. Akterlardyń tapqyrlyǵyn kókeıkesti maqsatqa baǵyttap otyrý, tapqandaryn tarazyǵa salyp tańdap, damytý rejısserdiń birden bir jumysy. Olaı bolmaǵan kúnde árkimniń óz betinshe áreket etýinen, qoıylymnyń ortaq maqsaty joq oıynsymaqqa aınalyp ketýi op-ońaı. Repetıııaǵa rejısserdiń tyńǵylyqty daıyndyqpen, úlken izdenispen kelýi kerek ekeninin bárimiz bilemiz. Sonymen birge izdenýidiń aıaq astynan paıda bolǵan, oıǵa kenetten kelgen múmkindikterge bóget bolmaýy qajet. G.Grektiń, K.S.Stanıslavskıdiń rejısserlik jazbalarynda mızansenalarǵa deıin syzylyp qoıǵanyn kóremiz. Sonda qalaı bolǵany? Álem tanyǵan rejısserlerdiń úıinde oılanyp kelgenderin talap etýden aryǵa barmaǵany ma? Bar másele – olar osy tapqandarynyń durys-burystyǵyna daıyndyq kezinde kóz jetkizip áldeneshe ret ózgertip otyrdy. Al, jazbalary rejısser izdenisiniń kórinisi retinde kitapqa endi. G.A.Tovstonogov pen Iý.P.Lıýbımovtyń teatrlarynda stýdenttik tájrıbeden ótip, A.V.Efrostyń daıyndyqtaryna qatynasqanymyzda baıqaǵanymyz olardyń «búgingi repetıııanyń qalaı bolyp, is-áreketter men mızansenanyń qalaı qurylatyndyǵyn» aldyn-ala bilmeýleri. Barlyǵy repetıııa kezinde anyqtalady. «Teatr tiri organızm bolǵandyqtan, ondaǵy proesster akterlarmen jumys ústinde tekserilip, aıqyndalady» - dep túsindiretin. Budan olar repetıııaǵa daıyndyqsyz keledi eken degen qate oı týmaýy kerek. Akter men ózindegi sýrypsalmalyq múmkindikterge kedergi keltirmeýinen dep túsingenimiz jón.

Qoıylymmen «aýyrǵan» rejısserdiń únemi tolǵanys ústinde júretini anyq. San túrli áreketter men mızansenalardy oısha tapqanymen, onyń durystyǵyna sahnada akter áreketi arqyly kóz jetkizgen aqyl. Vsevolod Emılovıch Meıerhold: «Rejısser spektakldi on eki kúnde qoıýy kerek! Biraq alty aıdaı repetıııa jasaı bilýge mindetti» - deıdi. Munda ol rejısser sheshiminiń ábden pisip jetilgenidigi men akterlardy mezi qylmaı kúnde bir «jańalyq» taba bilý qabiletine ıe bolýy týraly aıtyp tur.

Daıyndyqtyń jemisti bolýy onyń ekpin-yrǵaǵyna tikeleı baılanysty. Eshqashan daıyndyqty «jáı», «asyqpaı», bosańsyǵan halde jasaýǵa bolmaıdy. Jınaqylyq pen qulshynys tanytqan rejısserdiń oń energııasy akterlardyń da qyzyǵýshylyǵyn artyrary sózsiz. Daıyndyqtyń uzaqtyǵy - óziniń de, akterlarynyń da yǵyryn shyǵarǵan rejısserdiń degenine jetý úshin jasalatyn «toqpaǵy» emes, az bolsada olarmen ortaqtasa otyryp tapqan dúnıelerden rahat alýymen eseptelinedi. Rejısser óz oıyndaǵysyn «akterdiń ózi oılap tapqandaı» etip ótkize alsa quba-qup. Mine, sonda ǵana repetıııa akter úshin azap emes, shyǵarmashylyq lázzát alyp, qanaǵat sezimin týdyratyn shaqqa aınalmaq. Jumys barysynda rejısserge ıýmordyń qajeti bar ma degen saýalǵa «bar!» der edim. Iýmordyń ózi daryndylyqtyń bir belgisi bolar. Ózińe, ózgege, aınalańda ótip jatqan faktilerge zilsiz ázilmen qaraý ekiniń biriniń qolynan kele bermes baılyq dep esepteýge bolady. Óz orynymen aıtylǵan ázil akterlardyń erkindigine jol ashady.

Beınege (obrazǵa) aınalýdyń joly qaısy? Akterdiń asyl armany men qasıetti maqsaty da osy suraqta! Sondyqtan da burynǵy akterlardyń qoldanyp júrgen «beıneden - ózime» - degen ádisin emes, K.S.Stanıslavskıı: «ózimnen - beınege» - degen tásildi usyndy. Keıipkersyndylyq mektebiniń beıne jasaýdaǵy basshylyqqa alyp júrgen «beıneden - ózime» úlgisi boıynsha: akter keıipkerdiń syrt pishinin, plastıkalyq is-qımylyn, onan keıin sóıleý mánerin «beınelep» keltirýge, sezimderin kórsetý arqyly kórermenderin sendirýge tyrysty. Daryndylary sol maqsat bıiginen kórine de bildi. Bul ádebı nusqadaǵy keıipkerdiń kóshirme kórinisi. Kórermenin: «Qalaı aınytpaı keltiredi?» - degizip tamsandyrǵanymen de, áńgime keıipker týraly emes, akter oıyny týraly sóz bolyp tur. «Ózimnen - beınege» tásilinde akter ózi jasamaq beıneniń basynan ótkizgenderin, óz basynan ótkizgendeı kúı keship, sodan týǵan sezimderi men is-áreketterin beıneniń boıyna qalyptastyrýǵa kúsh salady. Taratyp aıtsaq: «keıipkerdiń» emes, oqıǵalar men faktilerdiń áserinen týyndap, qısyndy jolmen paıda bolǵan óziniń sezimderi arqyly árekettenedi. Sol tabylǵan sezimderi men is-áreketterin, keıipkerdiń minez erekshelikterin eskere otyryp soǵan qalyptastyra bastaıdy. Bylaısha aıtqanda: «Bul oqıǵalar meniń basymnan ótken kezde osylaı árekettener edim. Al, endi keıipker ne ister edi?» - degen suraqqa jaýap qarastyrar edi. Izdený barysynda ony sezingen akter jaqsy «oınaıtynyn» kórermenderge kórsetý úshin emes, keıipkeriniń shynaılyǵyn dáleldep, sendirý úshin arpalysady. Keıipkerjandylyqqa, onyń eń joǵarǵy satysy keıipkermándilikke umtylady. Qandaı beıne bolyp shyǵýy akterdiń bolmysyna, jeke basynyń ereksheligine, rejısserdiń sheshimine tikeleı baılanysty. Bul ádebı nusqadan bólek beıne bolyp shyǵýy ábden múmkin. Eki tásildiń aıyrmasy: alǵashqysy - kórermendi syrttaı baqylaýsh etse, ekinshisi - oqıǵaǵa tikeleı aralastyryp, ózi somdaǵan keıipkerlerdiń áriptesteriniń birine aınaldyrady. Biri tańqaldyrady, endi biri baýrap alady. Kórermenniń qoıylymdy qabyldaýy akterdiń keıipkerdi somdaýdaǵy oıynyna baılanysty. Ne bar yntasymen berilip ózin umytady, ne « Pa, shirkin!.. qatyrady-eı, sabazyń!.. tıatr-ǵoı...» - dep, «tamashalaýmen» bolady. Al, teatrǵa kórermen keıipkerdi kórip, sonyń basynan keshkenderine syrttaı baqylaýshy emes, birge ortaqtasyp, qýanysh-qaıǵysyn bólisýge keledi.

Ónerdiń kezkelgen salasynda sýretkerdiń óz keıipkerine eki túrli kózqarasy bolady. Bireýinde – keıipkerin adam retinde bar janymen súıedi. Sol bolyp sezinedi, oılanady, tynystaıdy, tirshilik etedi. Mysaly: M.Áýezov – Abaı men Qaragóz, Ǵ.Músirepov – Ulpan men Qaırosh, B.Soqpaqbaev – Bektas pen Qoja, Q.Jumádilov – Daraboz ben Demejan, t.t. Ekinshisinde – onyń qalaı jasalǵandyna qyzyǵýshylyq tanytady. Syrttaı baqylap ózindik úlgisin, baǵdarlamasyn, syrt pishinin, ishki álemin jasaıdy. Ol úshin Pıkasso men Dalı, Paradjanov pen Tarkovskıdi alyp qarasańyz da jetkilikti. Bul jerde de biz sýretkerdiń «ózinen - beınege» ne bolmasa «beıneden - ózine» ketkenin baıqaý qıyn emes.

«Ózińnen bastaý...» - keıipkerjandylyq mektebiniń negizi bolǵanda, akter men beıneniń jan-dúnıeleriniń astasyp ketýine qalaı qol jetkizbek kerek? Keıipkermándilikke aparar joldy K.S.Stanıslavskıı ýaǵyzdap, soqyrǵa taıaq ustatqandaı kórsetip ketti. Búgingi teatr áleminde keıipkersyndylyq, bolmasa keıikerjandylyq dep shekara qoıylyp, bólinip jatqan teatr qoıylymdary joqtyń qasy. Eki oıyn úlgisiniń sıntezin kórip júrmiz. Barlyq akterlik mektep Konstantın Sergeevıchtiń aıtqandaryn baǵdarsham (maıak) retinde qoldanýda. Qazirgi kórermen akter oıynyna jan-tánimen berilip te, qajetinde onyń oryndaýshylyq sheberligin baǵalaı da biledi. Basynan eki túrli áserdi: tańqalý men bar bolmysymen berilý proessin qatar ótkizedi. Bul sahnalyq beıneni jasaý barysynda akterdiń qos tásildi keregine qaraı qoldanatynyn, kózi ashyq kórermenniń qoıylymnyń kezkelgen úlgisin(formasyn) qabyldaýǵa qabiletti ekenin kórsetedi. Basty talap: senimmen oınap sendire bilý, aıtylar oı men aıqyn maqsat, qısyndy áreket pen qyzyqty sheshim! Keıipkerdiń rýhanı álemine boılap, estetıkalyq talap deńgeıi men ýaqytpen úndestik taba bilýinde!

«Akter roldi oınaıdy» - deımiz. Olaı bolǵanda sahna oıyn ordasy da, akter oryndaýshy. Jaqsy akter óziniń «oınap» júrgenin esinen eshqashan shyǵarmaıdy. Keıipkerdiń «beınesine kirip», sol bolyp sezinedi, sol bolyp tebirenedi, sol bolyp sóılep, «ómir súredi». Oıyn órnegi arqyly ár sózi men is-áreketindegi árbir qaltarystyń kórermenge áserli bolyp jetýine kúsh salady. Sýretshi óz natıýrmortynda alma saldy delik. Biraq, ol almany emes, alma arqyly óziniń dúnıe tanymyn saldy. Teatrdyń qoıylym toby ómirdi emes, ómir týraly ózderiniń sýretkerlik tujyrym-tolǵanystary jaıly kórermenderin oı bólisýge shaqyrady. «Sahnada balasha senip oınaý kerek!»-dep, jatamyz. Demek, teatr balalyq tazalyǵyńmen, baldáýren armanshyl páktik shaǵyńmen qaıta tabystyrar syıqyrly álem bolyp shyqpaı ma!

Akterdiń sahnadaǵy kúızelis-qýanyshtaryn, sezim tebirenisterin zamanaýı tehnıkalyq jetistkterdi qoldanyp teksersek, olardyń nátıjesiniń ómirdegiden ózgeshe bolatynyn joramaldaýǵa bolar edi. Sebebi, sahnalyq tebirenis kezinde akter - rejısserlik sheshimniń sheńberinen shyqpaýdy, áriptesi men kórermenderge tıgizer áseriniń nanymdy bolýymen birge estetıkalyq ásemdigin de jan-jaqty oılap áreket etedi. Akter óz túısiginiń qatań «baqylaýynda» bolady. Sanaly túrde tabylyp, ekshelip alynǵan psıhotehnıka arqyly akter «sanaly» sezim tebirenisterin «sanasyzdyq» dárejesinde kórsetedi. Al, ómirde oqıǵalar men faktilerden paıda bolǵan sezimderimizdi birden sanasyzdyq qalpynda kórsete beremiz. Onda kórermen de, kórkemdik sheshim de bolmaıdy. Qalaı jetkizem degen suraq ta týmaıdy. Adam ishki nemese syrtqy áserden bolǵan sezimniń tikeleı jeteginde bolady.

Ómir sahnasynda «oınaıtyn» mansaptan úmitker adamdar, aq adal azamat bop kórinýge, «el qamynyń» jalǵyz joqtaýshysy, qarapaıym halyqtyń qamqorshysy, sybaılas jemqorlyqtyń inine sý quıyp qurtatyn kúresker ekendigine saılaýshylaryn sendirip–aq «oınaıdy». Amalsyz senesiń de daýys beresiń. Ertesinde qarasań naǵyz jaıyn aýyz jemqordyń, ózinen laýazymdynyń qas-qabaǵyn ańdyp qalǵan jaǵympaz bolyp shyǵa kelgenin kórip: «Oıpyrmaı, deseıshi...» - dep, óz kózińe óziń senbeı tús kórgendeı tańdanyspen júresiń. Ártúrli jarnamalardy alyp qarańyzshy, tunyp turǵan oıyn! Óz tovarlaryn aldyrý úshin ne bir tásilderdi qoldanyp, qaltańdy qaǵyp alǵansha tynym tappaıdy. Maqsattary: arzandy - asylǵa balap, qunsyzdy - qymbatqa ótkizý. Qol jetkizgen sapaly zatyńnyń ózi, saǵan turmystyq suranysyńdy qanaǵattyrýdan aryǵa barmaıdy. Al, teatrdaǵy qarapaıym qanshymyldyq ashylǵan sáttegi «oıynnyń» qunyn esh nársemen satyp alýǵa bolmaıtynyn óner adamdary da, kórermen de jaqsy biledi. Ondaǵy oıyn órnegi saıası ma, joq álde áleýmettik pe, bolmasa poetıkalyq nemese tarıhı máselelerdi kórseteme báribir, «ómirdegi oıyndy» ónerdegi erekshe oıyn úlgisine aınaldyrady. Kórermenniń sýsap júrgen suraqtaryna jaýap izdeıdi. Sonysymen qundy.

Nemistiń mádenıettanýshysy Iohan Heızıng: «Oıyn - «kúndelikti» tirshilik emes, tipti ómirdiń ózi de emes. Ol degenimiz turmys-tirshiliktiń sheńberinen shyǵý bolar» - deıdi. Oıynnyń maqsaty – sezim-tebirenisterimiz ben qýanysh-tolǵanystarymyz arqyly kúndelikti ómirden «ózge» ólshemde oı bólisý shyǵar.

Burynǵy akterlar «sezimdi oınasa», búgingileri «ómir shyndyǵyn» oınap júr. Ónerdegi shyndyqty ómir shyndyǵymen shatastyryp júrgen jaılary taǵy joq emes. Ónerdegi shyndyq kórkemdik mánge ıe kategorııa. Ondaı máninen aıyrylǵan teatr - óz qundylyǵyn múldem joǵaltqan teatr. Aty qalyp, zaty óshken teatr! Osyǵan basa kóńil aýdarmaı jatamyz. Sondyqtan da bolar qazirgi kezde keıipkerjandylyqqa kóterilgen akterlik tabysty tym sırek estımiz. Dál tabylǵan is-áreket pen sýyrypsalma erkindik, únsizdik kezindegi psıhofızıkalyq monolog – sahna ómiriniń búgingi basty tiregi. Keıipkerjandylyq mektebiniń eń basty ustanymy – sahnalyq proessterdiń tutastyǵy men sýyrypsalmalyq ónerdiń erkindiginde. Oqıǵalardy kórermenderge kórkemdik dárejede jetkizý rejıssýra men akterlardyń kıeli mindeti.

Sezim – akterlik ónerdiń úlgisi (forma) ǵana, sahnalyq shyǵarmashylyqtyń máni onda emes. Mundaı «úlgini» akterdiń plastıkasy men daýys yrǵaǵynan (ıntonaııasynda) kóremiz. Bul beıneniń tek syrtqy úlgisi ǵana. Akter óz keıipkeriniń rýhanı jan-dúnıesimen búginde, erteńde sahnaǵa shyqqan saıyn garmonııalyq tutastyqta bolǵany abzal. Sahnada oǵan jasandy jolmen, ár akter ózindik «qupııamen» qol jetkizedi. Ómirde eshteńege des bermes, yryqqa kónbes býyrqanystar, sahnada shyǵarmashylyq basty maqsatqa baǵynyp, «júıesizdikti» kórsete otyryp, «júıeli» túrde órbıdi. Spektakl – kınoplenka emes. Akter árkezde árqalaı oınaýy múmkin degenimizben, nashar oınaýǵa, rejısserlik qoltańbany ózgertýge qaqysy joq. Ol onyń spektaklge qandaı jaýapgershilikpen daıyndalýyna, qoıylymdaǵy oqıǵalar men faktilerdi «myń ret oınasada birinshi ret» bastan keship otyrýyna baılanysty. Ár spektakl akterdiń eń alǵashqy jáne eń sońǵy spektakli ekenin esten shyǵarmaǵany jón. Bul sýretkerdiń óziniń daryny men dúnıetanymyn kórseter eń sońǵy múmkindigi ekendigin umytpaýy kerek.

V.E.Meıerholdtiń: «Bolashaqtaǵy akterdiń mindeti - óz oıynynda ýaqytty sanaly túrde sezinýdi damytýynda» - deıdi. Ózińdegi «ýaqytty sanaly túrde sezinip oınaýdy» tárbıelep, damytý degenimiz - Konstantın Sergeevıchtiń keńesterin zamanmen ushtastyra otyryp paıdalaný bolyp shyqpaı ma! Biz «naqty adamdy» – «naqty ýaqyt» birliginde (osy shaqta) beıneleımiz emes pe! G.A.Tovstonogovtyń kórermendermen bolǵan kezdesýinde: «Stanısalavskıdiń ádistemesi (metodıka) - máńgilik, al, estetıkasy ózgertýlerdi qajet etedi. Bul tabıǵı qubylys» - degen sózderinen de jaýap tabýǵa bolady.

Adam boıyndaǵy sezim ýaqytsha proess. Máńgilik qaıǵy nemese qýanysh bolmaıdy. Qaıǵy ýaqyt ótken saıyn seıilmese saryýaıymǵa aınalady. Ómirboıy máz bolyp, qýanyp júrseń, aqymaq bolyp kórinesiń. Adamnyń kóńil kúıi úzdiksiz ózgeriste bolyp basqa kúıge aýysyp otyrady. Qýanysh ta, qorqynysh ta, basqada sezimder de bir satydan ózgeshe bir satyǵa ótedi.