Káýken Kenjetaev! Ónegeli ómir ıesiniń ósken ortasy týraly aıtsaq, aldymen ákesiniń ánshilik ónerine soqpaı óte almaımyz. Jezdesi Qalı ánshi, Ysqaqbaı kúıshi, Dúısenbaı ertegishi, Rahmetqoja qıssashy edi. Keleshegin eskerip, ánshi Qalı Kenjetaıǵa: «Kenjaǵa, myna balalarǵa dombyra istep berińiz, úırensin. Ónerge baýlyp, óziń aıtatyn tamasha ánderińdi osylarǵa úıret. Tez úırenip ketedi» – deıtin. «…Qolymyzǵa dombyra ustatyp ónerge baýlyp, án úıretti, taqpaq oqytty», – deıdi Káýken aǵa óziniń bir esteliginde. Kenjetaıdan taraǵan úsh uldyń kishisi Káýkenge, aǵalary Abdan men Shákenniń tıgizgen yqpaly zor. Teteles ósken talantty aǵasyna eliktegen balalyq shaqtaǵy áserdiń ózi nege turady?! Shákenniń boıyndaǵy óner kóziniń bulaǵymen sýsyndap ósken Káýken qulyn-taıdaı birge ósken baýyrlarymen birge dombyraǵa qosylyp án aıtyp, shaǵyn aspapty ansamblde oryndaýshylyǵymen aýyldaǵy toı-merekelerdiń sánin keltiretin.

Ol tipti 1934 jyly aǵasy Qajymuratpen alǵash oqý izdep Almatyǵa atbasyn tiregende, aldymen el qatarly mamandyq tańdaýdy, oqýǵa iligýdi maqsat tutady. Qaıtkende de oqý-toqýsyz bolmaıtynyn túsingen jas Káýken bir mezgilde úsh birdeı oqý ornyna ótinish jazyp, qalaı bolǵanda da bireýine iligýdi armandaıdy. Bir mezgilde baılanys tehnıkýmyna qosa pedagogıka jáne aýylsharýashylyq ınstıtýttaryna baǵyn synaǵan onyń joly bolmaı qulap qalady. Biraq týystaryna bildirmeý maqsatynda Káýkenniń aýylsharýashylyq ınstıtýtynyń birinshi kýrsynda oqıtyn stýdenttermen birazǵa deıin sabaqqa barǵany ótken tarıhtyń óte bir qyzyqty bet­teri sanalady. Stýdentter tiziminde joq Kenjetaevty aýdıtorııa­dan shyǵaryp jibermek bolǵan oqytý­shy­nyń talabyna Káýken aýyl balasyna tán ańǵaldyqpen jáne qushtarlyqpen jaýap qatady. Álgi oqytýshy yntaly jigittiń bilimge degen súıispenshiligin baǵalaǵandyqtan ınstıtýtqa qabyldaıdy. Osy bir shaǵyn ómirlik epızodtyń ózinen bozbala Káýkenniń boıyndaǵy keremet qarapaıym adamı qasıetterin, aıtqan sózine adamdy ılandyrmaı qoımaıtyn ártistik qabiletin de qosa ańǵaramyz…

Instıtýttyń janynan kór­kem­ónerpazdar klýby sahnasyndaǵy «Kózil­dirik», «Bir shalbar» sekildi qoıy­lymdarǵa qatysyp, shaǵyn ról­der­men kórinedi. Osy kezde respýb­lıkanyń túkpir-túkpirinen talantty jastar izdestirilip, Máskeý konservatorııasy janyndaǵy qazaq opera stýdııasyna talapkerlerdi qabyldaý týraly habarlandyrýlar ilinedi. Izde­genge suraǵan demekshi, Káýkenge bul habar jyl qusyndaı jyly jańa­lyq bolatyn. Ólerdegi sózin aıtyp túsken oqýyn qalaı tastap ketpek… Qa­byldaý komıssııasynyń tóra­ǵasy, akter Qalıbek Qýanyshbaev, múshe­leri lenıngradtyq jas kompozıtor Evgenıı Brýsılovskıı bolatyn. Boıyn­daǵy tabıǵı talanty men mýzy­kaǵa qabileti Káýkendi stýdııaǵa qabyl­daýǵa jetip-artylatyn. Jas jigit­tiń qulaqqa jaǵymdy estiletin tabıǵı barı­ton daýysy Aqan seriniń «Qara torǵaı» ánin oryndaǵannan keıin komıs­sııa músheleriniń kóńilinen shyǵyp, ol Máskeý konservatorııasy janyn­daǵy qazaq opera stýdııasyna qabyl­danǵandar tizimine ilinedi.

Ata-ana baýyr eti – balasyn ońaı­lyqpen alysqa qalaı qıyp jiberedi?! Rejısser S.Qojyqovtyń «Qyz Jibek» fılminde ózi somdaǵan Bazarbaıdyń uly Tólegen alys jolǵa attanarda ruqsat bermeıtin keremet epızody bar. Aınalasyndaǵy barsha halyqty ýysynda ustaǵan Bazarbaı beınesi – Káýkenniń somdaǵan eń bir este qalarlyq eleýli obrazy. Bul – fılmdegi áserli kórinisterdiń biri. Sol kórinistegi Tólegen boıyndaǵy qulazý sezimi jas Káýkenniń Máskeýge barar kezinde bolǵandyǵyn kóremiz. Áke-shesheden alystaǵy baýyrlaryna bas-kóz bolyp júrgen aǵasy Qajymurattyń ruqsatyn alý úshin aldynan ótkende, aǵasynyń túbegeıli qarsy bolýy alyp-ushqan kóńilin sý sepkendeı basady. Biraq bul Tólegenniń zamany emes, Káýken se­kildi oqý-bilimdi maqsat tutqan jańa qazaq jastarynyń serpiliske túsken erekshe bir romantıkalyq kezi bolatyn. Ózi sekildi haldi basynan keshken qazaqtyń bolashaq talantty kompozıtory Muqan Tólebaev ta muny sheshýdiń tóte jolyn oılastyryp qoıǵan eken. Der kezinde dosynyń «aqyl berýi» arqasynda ózgelerge tis jarmastan jasyryn túrde jolǵa qajet zattaryn jıystyryp, Máskeý qalasyna poıyzben bir-aq tartyp ketken eken. Keıin týǵan-týystaryna keshirim surap, hat jazady. Jas ónerpazdyń bolashaǵyn aıqyndaǵan osy bir oqý bilim sapary biz biletin Káýken Kenjetaevtyń kásibı ánshi, akter, rejısser, san túrli ónerpaz bolyp qalyptasýynyń irgetasyn qalaǵan edi.

Káýken aǵamyz óziniń kitabynda: «Maǵan qazir «ómirińdegi eń qyzyqty kúnderińdi aıt» dese, men onda esh oılanbastan Moskvada oqyǵan kúnderimdi atar edim. Nege deseńiz: men Moskvany birinshi ret kórdim. Ómir mektebiniń de, óner mektebiniń de tylsym syrly esigin alǵash ashyp, sol óner shyńyna da tuńǵysh ret sonda júrgende qol sozdym» – deıdi. Ataqty opera ánshileri Nejdanova, Obýhova, Lemeshev, Kozlovskıı, Barsova, Maksakova, Pırogov, Norov, Hanaev, Alekseı jáne Andreı Ivanov, t.b. ónerin kórip, tyńdap ósken qazaq jastarynyń «bolmasa da uqsap baǵýǵa» tyrysqany anyq. Osyndaı ortada jas Káýkenniń ánshilik ónerdiń qyr-syryn úırenýge degen qulshynysy artyp, bar múmkindikti paıdalanyp jaqsy oqýǵa talpyndy. Kóptegen ulttardyń ókilderimen qatar bilim alǵan Ramazan Elebaev, Álı Bazanov, Muqan Tólebaev, Maǵaýııa Kóshkinbaev bastaǵan 30-dan asa qazaq jastary tabandylyq tanytyp, eldegi aǵalarynyń úmitin aqtaýǵa baryn salady. Stýdııa kelesi jyldary Baıǵalı Dosymjanov, Shabal Beısekova, Beken Jylysbaev sekildi talantty stýdenttermen tolyǵady. Ózgeler sekildi jas ánshi Káýkenniń kúni men túni oqý-úırenýmen ótedi.

Oqýǵa bar yntasymen berilip dıplom alýǵa daıyndalyp júrgen ónerpaz jastardyń bolashaq josparlaryn, arman jolyn short kesken soǵystyń zardaby óz aldyna bólek áńgime. Baıǵalı Dosymjanov, Áshim Matybaev, Qapan Mýsın, Múslim Asylbekov, t.b. kóptegen ónerpazdar aldymen Máskeý qalasynyń qorǵanys shebin jasaý úshin qurylǵan eriktiler qataryna baryp qosylady. Arada az ǵana ýaqyt ótkende áskerı jetekshi komandırlerdiń qysqa kýrsynan keıin qan maıdanǵa attanady.

K.Kenjetaev 1942-1946 jyldary aralyǵynda Habarov qalasyndaǵy shekarashylar ansamblinde óner kór­setedi. Áskerı garnızondar men qyzyl armııanyń toptasqan bazala­ryn­da jaýyn­gerlik rýhty kóterý maq­satyn­daǵy konerttik baǵdar­lama­larda K.Kenjetaev konerttik repertýary boıynsha ártúrli baǵyttaǵy – Otan, partııa, el men jer týraly patrıottyq taqyryptaǵy ánderdi oryndaıdy. 1946 jyldan bastap Abaı atyndaǵy qazaq memlekettik opera jáne balet teatrynyń ánshisi retinde lırıkalyq, dramalyq barıton daýysqa jazylǵan partııalardy shyrqaıdy. Teatrdaǵy ánshilik jumysyn jalǵastyra júrip 1948 jyly qazaq óneriniń jana­shyry, uıymdastyrýshysy, konser­va­torııa rektory Ahmet Jubanov­tyń aqyl-keńesimen Almaty konservatorııa­synyń jeke ánshi mamandyǵy boıynsha A.M.Kýrganovtyń klasyna túsip, eki jyl oqıdy. Talaı ónerpazǵa úlken sahnaǵa joldama bergen ulaǵatty ustazynyń jetekshiligimen Almaty konservatorııasynyń stýdentteri Búkil­odaqtyq konservatorııalar ánshi­­leri baıqaýynda top jarady. Tenor Beken Jylysbaev, barıton Káý­ken Kenjetaev pen Ermek Serke­baev Máskeý konservatorııa­sy­nyń pro­­fes­sor­lary A.Nejdanova, I.Kozlov­skıı se­kildi tanymal opera óneri sheber­leriniń erekshe yqylasyna ıe bolady.

Teatrdyń soǵystan keıingi jyl­dar­ǵy kúshi tyń belesterdi baǵyn­dy­rý­ǵa jumyldyryldy. Káýken Kenje­taev­tyń opera sahnasynda oryndaǵan partııalary negizinen orys, qazaq opera trýppasynyń repertýaryna qoıylǵan operalardan jasaqtalǵan. Ánshi alǵashqy kúnnen bastap ulttyq repertýarǵa emin-erkin kirisip ketse, orys, Eýropa kompozıtorlarynyń klassıkalyq repertýarynan da súıek­ti obrazdar qataryn somdady. Ol E.Brýsılovskııdiń «Er Tarǵy­nyn­daǵy» – Tarǵyn, «Qyz Jibegindegi» – Bekejan, «Jalbyryndaǵy» – Jalbyr, «Dýdaraıyndaǵy» – Semen, M.Tólebaevtyń «Birjan-Sarasyn­daǵy» – Janbota, J.Bızeniń «Karmen­in­degi» – Eskamılo, A.P.Borodın­niń, A.G. Rýbınshteınniń «Demonyn­daǵy» – Demon, S.V.Rahmanınov­tyń «Alekosyndaǵy» – Aleko, Dj.Verdı­diń «Aıdasynda» – Amonasro, M.Glın­kanyń «Rýslan men Lıýdmılasyndaǵy» – Rýslannyń partııalary bolatyn. Bul partııalar oryndaýshynyń daýys dıapazony men mýzykalyq daıyn­dyǵynyń kórkemdik deńgeıin kóter­gen, tolyqqandy oryndaýshylyq sheber­ligimen kózge túsken ánshiniń súbeli ju­mystary bolyp sanalady.

Teatrdaǵy ánshilik ónerdiń kóp jaǵdaıda keıin rejıssýraǵa ulasyp jatatyn kezderi jıi kezdesedi. Bul – qazaq opera teatrynyń tarıhynda Káýkenge deıin, Káýkennen keıin de bar, jalǵasyp kele jatqan dástúr. Aldyńǵy aǵa býyn ánshi-akterler Qurmanbek Jandarbekov, Qanabek Baıseıitov rejısser mamandardyń joqtyǵynan ózderi qoıýshy, ózderi rólde oryndaýshy retinde opera teatrynyń alǵashqy 20 jylynda kórinse, Káýkennen keıingi kezeńde opera rejıssýrasyna oıysqan ánshi­lerden Ǵafız Esimovti ataýǵa bolady.

K.Kenjetaevtyń teatrdaǵy re­jıs­­serlik jumystarynyń ózi bir tóbe. Óner­de, shyǵarmashylyq izde­niste boıyndaǵy baıqampazdyǵy, oryn­daǵan partııasynyń ózindik jeke rejıs­sýralyq jelisin obrazdar ále­min jasaýy onyń rejısserlik qabi­letin tanyta túsedi. Ol opera qoıǵanda negizgi materıaldy tereńnen qaýzap, tájirıbesin molynan paıdalanady. Onyń ishinde E.Brýsılovskııdiń «Amangeldi», «Qyz Jibek», «Er Tar­ǵyn», «Jalbyr», P.Chaıkovskııdiń «Qarǵanyń mátkesi», E.Rahmadıevtiń «Alpamys», S.Muhamedjanovtyń «Aısulý» komedııalyq operalaryn erek­she atap ótýge bolady. Bul qoıy­lym­dardan ulttyq operadaǵy dástúrli jalǵastyqty kórýge bolady. Ol aldymen, ulttyq spektaklderdi sahnalaýda aldyńǵy býyn salyp ketken súrleýdi buzbaı, sol úlgini sátti jalǵastyra alady. Ol jaıly aldyńǵy aǵa býynnyń ókili Q.Jandarbekovtiń «Kórgenderim men kóńildegilerim» atty estelik kitabynda arnaıy «Izba­sar» atty taraýshada aıtylady. Avtor Káýkenniń sahnadaǵy ánshilik-shyǵar­mashylyq jumystaryna toqtala kele, so­ńyna ergen shákirtiniń kásibı sheber­ligine naqtyly baǵa beredi. Ol: «Rejıs­serlik, qansha aıtqanmen, negi­zinde bol­masa, tehnıkany ıgerý ońaılyqqa túspeıdi. Mundaı jumystardy Káýkenmen isteý qıyn­dyq keltirmeıdi. Tez ıgeredi, qajetti jerinde ózi de bylaı istesek qaıtedi dep, keıbir mızansenalardy aıtyp qalady. Káýken, ásirese, halyq epostary negizinde jazylǵan operalarda oınaǵanda meni qatty rıza etedi. Káýken men oınaǵan rólderdi túgelge derlik oınady», – deıdi.

Káýkenniń opera teatrynyń rejıssýrasyna aralasýy kez­­deısoq tosyn quby­lys emes. Ol úshin úlken daıyn­dyq ke­rek bo­latyn. Daıyndyq jumys­taryn ol ózi­niń negizgi jumys orny – sah­nada bastap ketedi. Qurman­bek aǵasy: «Káý­ken kóbine-kóp maǵan assıs­­tent bolyp júrdi. Men qoı­ǵan spek­­taklderge nege assıstent bolý­­ǵa qushtar desem, syryn keıin bil­dim. Ózin ishteı rejısserlik jumys­qa ázirlep júr eken, menen biraz nár­seni úırengisi bar eken. Kóp jaı­dy úırengen de sekildi», – deıdi. Ózin­dik oıymen rejıssýraǵa beıim, kóp oqyp ylǵı izdenis ústinde júretin jan retinde baǵalanǵan ánshi Káýken rejısser Káýkenge aınalýy uzaq jyldarǵy eńbektiń nátıjesi. M.Tólebaev pen E.Brýsılovskııdiń «Amangeldi» operasy K.Kenjetaevtyń tusaýkeser jumysy bolǵannan keıin jas rejısserdi Máskeýdiń Úlken teat­rynyń 3 aılyq daıyndyq kýr­syna jiberedi.

Rejısser shyn mánin­de opera teatry atty óndiris ári shy­ǵar­mashylyq ujymdy basqarý erek­shelikterimen, basynan aıaǵyna deıin spek­takl jasaýdyń tehnologııalyq jetis­tikterimen, sol kezdegi ataqty reformator-rejısser Borıs Pokrov­skıı­diń mektebimen tanysyp shyǵady. Bul rejısserlik synnan ótkenderdiń jumyssyz otyrýy múmkin bolmaıtyn. Káýkenniń rejıssýra salasyndaǵy jumystary teatr mamandary men árip­testeri arasynda óziniń oryndy baǵa­syn aldy.

K.Kenjetaev shyǵarmashylyq shy­ńynda kıno akterlik qyrymen de jan-jaqty kórinedi. Tipti, opera ánshisi mansabynan buryn kınoǵa túsip tanyl­ǵanyn bireý bilse, birazy bilmeı ja­tady. 1938 jyly iri óner qaıratkeri G.Aleksandrovtyń rejıssýrasymen bar­sha Odaq jurtshylyǵyna tanymal bolǵan «Volga-Volga» kınokomedııasy túsirilip, konservatorııa stýdenti Káýken kópshilik sahnada, ult ókilderinen quralǵan prezıdıým múshesi bolyp tarıhta qalady. Ataǵy jer jarǵan, belgili teatr jáne kıno akter Igor Ilınskıımen, keńes kınosynyń jaryq juldyzy Lıýbov Orlovamen kıno túsirý alańynda birge bolyp, olardyń jumys stılimen jaqynnan tanysady.

Akterdiń ózi emes, ony rejıs­ser­lerdiń ózderi izdep usynys jasaıtyn bir qalypty minezinen biz, bul tulǵanyń shynaıy ómirde qandaı adam bolsa, shyǵarmashylyqta da ózindik kózqarasy bar, taza, berik ustanymnyń ıesi ekendigin kóremiz. Kınodaǵy ǵumyrynda rejısser Sháken týǵan inisin bir ǵana – «Bizdiń súıikti dári­ger» fılmine shaqyryp, onda da epızodtyq ánshi róline túsirýi kóp jaıtty ańǵartady. Osy bir faktiden biz ánshi akterdiń ónerge tazalyǵyn, adaldyǵyn kóremiz. Bul qasıet óner atty asaý attaı básekelestiktiń qan bazaryn qyzdyratyn salada sırek kezdesetin keremet keıipter.

Qazaq-keńes kıno óneriniń damý ke­zeńinde ulttyq boıaýy mol, halyqtyń salt-dástúri men mádenıetin boıy­na tereń sińirgen talantty akter re­tin­de kınokartınada ár alýan taǵdyr­ly kórkem obrazdardy somdady. Kórer­men ol fılmderde oryndaýshyny ár túrli qyrynan tanyp, biri ekinshisin qaıtalamas obrazdar galereıasymen júzdesti. «Jerge qaıtyp oralýda» – rejısser, «Bizdiń súıikti dárigerde» – ánshi, «El basyna kún týsa» fılminde – Baýyrjan Momyshuly, «Án qana­tynda» – Nurtaza, «Tulpardyń izinde» – Tanabaı, «Taýdaǵy shynarda» – Japas, «Qyzyl tas zastavasynda» – qart, «Qyz Jibekte» – Bazarbaı, «Boran­dy bekette» – Qazanǵap, «Gaýhar­tasta» – qart áke obrazdary sana­­ńyzda eshqashan eskirmeıdi… Ózge de fılmografııadan akterdiń baı sahnalyq tájirıbesi men oryn­daý­shylyq sheberligin tanytqan beıne­lerdi kóresiz. Shaǵyn epızodtyq sahnadan bastap tolyqqandy úlken obrazdarmen kóringen akterdiń keıipkerleri oıly, az sózben kóp oı aıta alatyndaı keń aýqymdy bolyp keledi. Osy rólderiniń ishinen teatr men kınotanýshy mamandardyń, erekshe nazaryn aýdartqan beınesi rejısser Májıt Begalınniń fılmindegi talantty komandır, qazaqtyń qaısar da qaharman batyry Baýyrjan Momysh­ulynyń kelbeti bolatyn. Batyrdyń kózi tirisinde ol týraly fılmde Baýyrjandy oınaý qıynnyń-qıyny edi. Fılmge túsip bitkennen keıin kórkemdik keńeske tapsyrý kezinde akterdiń bul róli Baýyrjanǵa unaı ma, unamaı ma degen kúdikpen, ekin­shiden, batyrdyń tik aıtatyn mine­zinen qaımyqqandyqtan úıinde qalyp qoı­ǵany, kórsetilimnen keıin oıda-joq­ta rejısser men keıipker proto­tıpi Baýyrjan Momyshulynyń úıine ar­naıy izdep kelip, qushaqtap quttyq­taýy keremet oqıǵa emes pe?

K.Kenjetaev qalamynan «Darhan daryn», «Májıt Begalın», «Vysokıı dar prızvanııa» atty birneshe kitap­tar jaryq kórdi. Óziniń zamany, aına­lasyndaǵy talantty áriptesteri – qazaq sahnasynyń sheberleri jaıly bul kitaptardyń baıandaý tili ja­tyq, shuraıly, qyzyqty tyń derek­terge toly. Sonymen birge, onyń art­ynda qalǵan «Alpamys», «Aldar Kóseniń aılasy», «Baıan júrek», «Kem­pir men shal, «Qalqaman-Mamyr», «Qusnı-Qorlan», «Sapar», t.b. operalaryna arnal­ǵan lıbretto mátinderi de qazaq kom­pozıtorlaryna asa qajet taqy­ryptar bolatyn. Bul lıbrettolardyń birazyn qazaq kompozıtorlary sol kezde mýzykasyn jazyp operaǵa aı­nal­­dyrsa, «Qalqaman-Mamyr» opera-­­baleti 2007 jyly Astanadaǵy K.Baıseıitova atyndaǵy opera jáne ba­let teatrynyń sahnasynda qoıyldy.

1979 jyldan bastap T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynda shákirt tárbıelep, dáris oqyp, ustazdyq qyrymen de keńi­nen tanylǵan Káýken Kenjetaev profes­sorlyq-oqytýshylar arasynda sahna­lyq, ómirlik tájirıbesi mol pedagog, aqylshy aǵa bolatyn. Birneshe márte joǵary jaqqa usynyspen shyq­qan, qazaq tilinde oıyn kórsetetin mýzy­kalyq komedııa (operetta) teat­ryn qurý isi úlken armany edi. Akademııa qabyrǵasynda mýzykaly-komedııa teatryna ánshi-akterlerdi arnaıy daıarlaıtyn mamandyq ashyp, biraz jyldar atalmysh kafedranyń meń­gerýshisi boldy. Osy jerde 1985 jyly K.Ken­jetaevqa oqý ornynyń pro­fes­­sory ataǵy beriledi. Án aıtyp, bı bı­leıtin, akterlik talantymen kóri­nýge tıis bul mamandardy daıar­laý isi kúrdeli ári uzaq jyldar boıy úz­beı aınalysýdy qajet etetin edi. Ar­naıy mýzykalyq komedııa teatry ashyl­maǵanmen Káýken aǵamyz bastap kúni búginge deıingi jas mamandar Qazaqstannyń túkpir-túkpirindegi teatrlardyń quramynda óner kórse­tý­de. Klassıkalyq opera men operet­tanyń úzdik úlgileriniń qazaq sahnasynda qoıylyp, ana tilimizde sóıleýi mańyzdy saıası máni bar másele dep bilgen ustaz oqytýshylyq tájirıbesi barysynda dıplomdyq jumystaryna tańdap alǵan «Sılva», «Fıgaronyń úılenýi», «Tynysh shańyraq» sekildi opera men operetta lıbrettolaryn qazaq tiline aýdardy. Bul aldymen oqý teat­rynda, keıin respýblıkanyń mýzy­kalyq teatrlary sahnalarynda qoıyldy.

Ónerpazdyń sahnadaǵy eńbegi memleket tarapynan joǵary baǵalanyp, 1959 jyly Qazaq KSR halyq ártisi ataǵyn ıelendi. Eńbek Qyzyl Tý ordeni men medaldarmen marapattaldy.

Ultymyzdyń kásibı sahna óne­riniń tanymal ókili Káýken Ken­je­taevtyń esimi eshqashan esten shyq­­paıdy, qaldyrǵan rýhanı mu­rasy umytylmaıdy. Bir emes, bir­neshe kitapqa tatyrlyq qymbat ónerimen, qaıtalanbas qazaqy kelbetimen tanylǵan tulǵa ózindik adamı bıik ustanymdarymen, shynaıy shyǵarmashylyq jolymen urpaq esinde máńgi qala bermek.