Maqala
Rejısser sheberligi. Rejısserlik baılam men jospar
Rejısserlik baılam men jospar
Bólim: Teatr
Datasy: 29.12.2016
Avtory: Әубәкір Рахимов
Maqala
Rejısser sheberligi. Rejısserlik baılam men jospar
Rejısserlik baılam men jospar
Bólim: Teatr
Datasy: 29.12.2016
Avtory: Әубәкір Рахимов
Rejısser sheberligi. Rejısserlik baılam men jospar

Rejısserlik baılam men jospar

Rejısserdiń ózgelerden aıyrmashylyǵy qanatty qııalynda. Ónerdiń túrine baılanysty sýretkerdiń qııal álemine samǵaýy alýan túrli. Kórkem týyndymen tanysqan qarapaıym adam da túsingenin kóz aldyna elestýge tyrysady. Pesany oqyǵannan keıin keıipkerlerdiń is-áreketterin, tolyq bolmasada keıbir minez erekshelikterin, kútpegen jaǵdaılardaǵy ózekti máselelerdi kóre bastaısyń. Astarǵa toly qupııalaryn aqtarýǵa asyǵasyń. Kúndelikti tirshiligimizdegi oqıǵalarmen salystyra otyryp bir baılamǵa kelesiń. Bul shyǵarmany sahnaǵa qoıýǵa bola ma? Bolsa, ne úshin qoımaqsyń? Eń sheshýshi de, jaýapty kezeń osy tus! Olaı bolmaǵan kúnde, qurǵaq qııalynnan týǵan ústirt «kórinisterdiń» tutqynyna túsip aldanyp, basty suraqqa jaýap qarastyrýdy, tereńinen tolǵanýdy umytyp ketip, sońynan san soqtyrar ókinishke qalyp jatar shaqtar da barshylyq. Rejıssýra – bolashaq qoıylym týraly kókeıkesti oıdan bastalady. Bul basty shart! Akterlarmen daıyndyq jumystaryn  onsyz bastaý múmkin emes. Rejısser  neni kórýi kerek: pesadaǵy sóz bolar oqıǵany ma, álde sol oqıǵalardyń hronıkalyq túrdegi qoıylymyn ba? Olardy kúndelikti baspasózden oqýǵa, kógildir ekrandaǵy habarlardan kórýge
bolady. Menińshe, ótip jatqan oqıǵalardyń astaryndaǵy oıdyń zamanaýı suranysqa sáıkestigin kóre bilýinde der edim.

Ózgelerge oıyńdy tanystyrýdan buryn, ózińniń kókeıkesti maqsatyńa bir mezet syrttaı syn kózben qarap kór. Basqa teatrda bireýler ol oıdy aıtqan da, kórsetken de bolar. Múmkin, sondaı qoıylymdar júrip te jatqan shyǵar. Qaıtalaýdyń qajeti bola qoıar ma eken? Seniń qoıylymyń qandaı ózgesheligimen, «jańalyǵymen» erekshelenbek?! Ekinshiden - rejısser keıingi jumys kezeńinde «qudaıdyń zorlyǵymen» júrgendeı kúı keshse, ózine unamaıtyn mindetterdi oryndap júrgendeı sezinse, qur zorlanǵannan túk shyqpaıdy. Demek, muny kókeıkesti oıdyń súreńsizdiginen, qyzyqsyz bolýynan dep túsinýimiz kerek. Úshinshiden - qoıylymdy qoısamda, qoımasamda báribir, kelip-keteri shamaly dep oılasań, onda qoımaı-aq qoıǵanyń jaqsy.

G.A.Tovstonogov: «Rejısser ózin tolǵandyrǵan pesanyń qupııasyn ashý úshin, dramatýrgtyń san-alýan qazynasyn ıgerýge tyrysady. Men úshin pesa – qulyptaýly qupııa qoıma. Kiltin tappasań, buzyp kirmeı-aq qoıǵanyń jón» - deıdi. Kiltin tapqanda qoılymnyń sheshimi de tabylady. «Dramatýrgııanyń kiltin tabý» - ondaǵy qaqtyǵystyń sebebi men saldaryn ózińshe kóre bilý degen sóz. Sonda sen rejısser retinde: qoıylymyńdaǵy oınaıtyn akterlardy, bezendirýshi sýretshini, kompozıtordy da kóre bastaısyń. Rejısser almaq bolǵan shyǵarmanyń negizgi oıynyń ózegi men tujyrymyn anyqtaǵannan keıin, «jansyz» pesaǵa qan júgirtip, jan bitirýdiń jolyn tapqannan soń, qoıylar spektakldi oı kózimen «naqty kórgende» baryp táýekel etýge bolady.

Pesany qoıýǵa bel baılaǵan rejısser qoıylymdy shyǵarýdyń jumys josparyn jasaýǵa kirisedi. Basty mindet – avtordyń aıtpaǵyn meıilinshe tereńdete ashý, ony óziniń dúnıe-tanymymen baıyta otyryp oı aıtý. Teatr ujymdyq óner ordasy bolǵandyqtan jumys barysynda qoıylym tobynyń aqyl-keńesimen de sanasýǵa týra keletinin esten shyǵarmaǵany jón. Qoıylym - akterlarmen birge otyryp isteletin jumystyń jemisi ekenin ujym músheleriniń barlyǵynyń bilgeni abroı. Sonda ǵana ózin sýretker sanatynda sezingen akterlar bar jan-tánimen jumyla kirisedi. «Meniń ǵana aıtqanym durys» - dep, kerdıip keýde qaǵyp otyrýdyń ornyna, rejısser suhbattasýdan, kerek jerinde pikirtalastan qashpaýy kerek. Biraq, pikirtalas pesaǵa qatysty naqty baǵytta bolýy tıis. Keıde ýaqyt ótkizý úshin akterlar jaǵynan «ádeıi» jasalatyn «paıdasyz pikirtalastarǵa» jol berilmesin! Jalpylama sózden aýlaq bolyp, naqty sóıleýge, qısyny men dálelin kórsete otyryp nemese mysaldar keltire otyryp túsindirýge tyrysqan durys. Premeraǵa deıingi ýaqytty durys eseptep, ár mınýtty jemisti túrde paıdalanýdy josparlap qoıǵany maqul. Shyǵarmashylyq  jospardyń jóni basqa bolǵanymen, ujymnyń qulshynysyna, izdenis órisine baǵyt berýdi, daıyndyq kezeńderin aldyn-ala mejeleýge ábden bolady. Bul týraly keıinirek, «Jańa qoıylymnyń daıyndyq jumystary» týraly aıtqanda keńirek toqtalarmyz.

Keıbir qoıylymǵa rejısser jyldar boıy, keıde tipti ómir boıy daıyndalýyna týra kelse, keıbir qoıylymdy eki aıdyń ishinde qoıýǵa májbúr bolasyń. Úıtkeni, teatr – tiri organızm. Jańarýlar men úzdiksiz ózgerister bolyp turmasa tirshilik tynysyn toqtatady. Teatrdyń tirligine dem beretin kúre tamyry – jańa qoıylymdar. Rejısserdiń qorjynynda kem degende bes-on qoıylymnyń jospary óziniń sátti saǵatyn kútip jatýy kerek.

Ataqty Jerar Fılıpp jaryq dúnıemen qoshtasar sátiniń soqqanyn bile tura, Gamletke daıyndalyp jatyp baqılyqqa attandy emes pe! Ónerge degen adaldyqtyń, asyl armannyń ólimnen de qudyretti ekenin dáleldep turǵan joq pa! Rejısserdiń qoıylym týraly armany taýsylǵan kúni rejısser retinde bitkeni!..