Maqala
Rejısser sheberligi. Sóz basy
Rejısser degenimiz kim? Onyń teatrdaǵy mindeti men spektakl qoıý barysyndaǵy atqaratyn qyzmeti qandaı?
Bólim: Teatr
Datasy: 10.10.2016
Avtory: Әубәкір Рахимов
Maqala
Rejısser sheberligi. Sóz basy
Rejısser degenimiz kim? Onyń teatrdaǵy mindeti men spektakl qoıý barysyndaǵy atqaratyn qyzmeti qandaı?
Bólim: Teatr
Datasy: 10.10.2016
Avtory: Әубәкір Рахимов
Rejısser sheberligi. Sóz basy

Avtordyń bul eńbegi úsh bólimnen turǵanymen ortaq taqyrypty qamtıtyn – teatr óneriniń bıik muraty týraly eńbek. «Pesadan qoıylymǵa deıin» atty bóliminde rejıssýra mamandyǵynyń atqarar isteri men izdenisteri, akterlarmen jáne teatr ujymyndaǵy túrli bólimshelerdiń jumystary týraly ári tııanaqty, ári uǵynyqty túrde baıandasa, ekinshi bólimde ult pen urpaq taǵdyry týraly A.Súleımenovtiń dramatýrgııasy men óziniń qoıylymdary negizinde túıgen oı-tolǵamdaryn usynsa, úshinshi bólimde akterlar týraly estelik-esseleri berilgen. Olardyń shyǵarmashylyǵynyń bizge beımálim tustary jaıly áńgimeleıdi. Teatr mamandary men rejıssýrany murat etken, sahna ónerin qýǵan jastar úshin asa qajetti kitap bolary daýsyz.

Sóz basy

Rejıssýra - óner áleminde qupııasy tolyq ashylmaǵan qandaı mamandyq? Ótken dáýirlerde sahnalyq qoıylymdarǵa dramatýrgtiń basshylyq etkenin bilemiz. Onan keıingi ýaqyttarda bul mindetti akterlar atqaryp, tipti pesanyń tekstterin shala meńgerip, árkim óz keıipkeriniń tanymy turǵysynan qoıylymdar jasaǵanyn taǵy bilemiz. Dramatýrgııalyq shyǵarmanyń sahnalyq áreketke aınalýy basty maqsat retinde óz sheshimin tolyq taba almaǵany ras. Qandaı keremet pesa bolsada qoıylym teatrdyń emes, tek bir-eki artıstiń jetistigi dárejesinde qalyp qoıdy. Spektakldiń kórkemdik tutastyǵy men qaqtyǵys tabıǵatyn ashý, aıtylar oıdyń aýqymdylyǵy búgingi rejıssýralyq qoıylymdardaǵy deńgeıge kóterile almady. Sonda rejısser degenimiz kim? Onyń teatrdaǵy mindeti men  spektakl qoıý barysyndaǵy atqaratyn qyzmeti qandaı? Dramatýrg pesasyn jazady. Akterlar oınaıdy. Sýretshi bezendiredi. Kompozıtor mýzykamen kórkemdeıdi. Bulardy túsinýge de, estip, kórýge de bolady. Al, rejısser ne isteıdi? Bul kúnderi mundaı suraqtar qoıylmaǵan kúnde de sırek te bolsa aıtylyp qalady. Bul ataýdyń tórkini franýzdyń regisseur-basqarý degen sózinde jatqanymen, aǵylshyndar - stage director, amerıkandyqtar - stage manager, nemister -  regisseur dep ártúrli atap júr. Buryndary rejıssýra uǵymyn franýzdardyń mise en scene: pesanyń sahnadaǵy dekoraııasyn, mýzykasyn, akterlik oıynyn kórinisterin túsindirýshi, ekinshi uǵymy – pesanyń belgili bir ýaqyt pen belgili bir keńistiktegi kórinis tabýyn uıymdastyrýshy retinde qarastyryp keldi. Bul eki uǵymnyń mindeti bir ekenin qınalmaı-aq ańǵarýǵa bolady. Bul sózdiń taǵy bir uǵymy – HIH ǵasyrdyń sońdarynda akterlardyń sahnadaǵy ornalasýlary men toptardyń is-qımyldaryn dápterge jazyp otyrýdy aıtqan jáne ol jazýdy «senarıı» (qoıýshynyń partıtýrasy uǵymynda) dep ataǵan. «Mise en scene» búginderi biz qoldanyp júrgen mızansena uǵymy. Sózdikte: «akterlardyń sahnadaǵy is-áreketi, ornalasýy, sahnalyq keńistiktiń materıaldyq jaǵdaıy». Olaı bolǵan kúnde mise en scene(rejıssýra uǵymynda qarastyrsaq) akterlardyń sóz áreketi men ishki jan-dúnıeleriniń ashylýyna eshqandaı áser etpeıtin, tek qana syrtqy kórinistermen jumys jasaıtyn adam bolyp shyǵady. «Rejısser» jáne «mızansena» ataýlaryna óziniń tolyqqandy aýqymdy uǵymyn qalyptastyrǵan, qoıylym barysyndaǵy rejıssýranyń mańyzdy orynyn aıqyndap bergen árıne K.S.Stanıslavskıı, V.I.Nemırovıch-Danchenko, t.b. teatr reformatorlary ekeni daýsyz.

Rejısser – sahnalyq qoıylymnyń kórkemdik tutastyǵyn, keıipkerlerdiń ózara qatynastary arqyly saıası-áleýmettik, fálsafalyq, azamatyq jáne basqa kóptegen keleli máselelerdi kóteretin spektakldiń qoıýshysy, shyǵarmashylyq proessterdiń uıydastyrýshysy, ári avtory. Qoıylymnyń aıtpaq oıyn, taqyryby men tartysyn anyqtaıdy. Onyń sahnadaǵy kórkemdik sheshimin qarastyryp, jol tabady. Akterlardyń keıipkerlerdi somdaýy men «bos keńistikte» (sahna keńistigin P.Brýk osylaı ataıdy) ornalasýynan (mızansena) bastap, olardyń plastıkalyq sheshimi bar, jaryǵy bar, mýzykasy men ártúrli dybystardyń únderi (shýmovye effekty) bar, eń aqyry kıetin kıimderi men grımderi, qoldaryna ustaıtyn usaq zattaryna deıin rejısser belgileıdi. Shyǵarmashylyq ujymdy boıaýy qanyq keıipkerler arqyly, aıtary anyq, tek sol shyǵarmaǵa tán oryndaý máneri (stıl) bar kórkem dúnıe jasaýǵa jeteleıdi. V.G.Sahnovskıı: «Qoıylymnyń negizi bolyp tabylatyn avtorlyq tekst pen rejısserlik nusqanyń - árqaısysy óz aldyna bólek-bólek shyǵarmalar. Bireýi avtordiki bolyp eseptelgenimen, ekinshisi avtorlyq nusqanyń negizinde jasalǵan teatrdyń týyndysy» - dep, ótken ǵasyrdyń otyzynshy jyldary aıtqan sózinde rejıssýranyń atqarar mıssııasy aıqyn kórinis taýyp turǵan joq pa!? «Keıingi otyz jylda naǵyz dramatýrgter avtorlar (jazýshylar) emes, rejısserlar» - dep J.Vılar rejıssýranyń eńbegin aıryqsha atap, asyra kórsetkenimen, kóptegen shyndyqtyń jatqany ótirik emes.

Qarapaıym, shaǵyn ǵana pesany qoıý úshin rejısserge qyrýar dúnıeni bilýine týra keledi. Vl.I.Nemırovıch-Danchenko: «Rejısser bolyp týý kerek» - deıdi. Bul sózdiń astarynda ózgeshe oılaý ereksheligine, ómirden kórgenin beıneli túrde kórkemdik deńgeıde ózgelerge (áriptesterine, kórermenderge) jetkize biletin qabiletike ıe bolýy kerek degen aqıqat jatyr. Bul oıdy K.S.Stanıslavskıı: «...Meniń tájirıbem - rejısserdi daıyndaýǵa bolmaıdy, rejısser bolyp týady deıdi. Onyń ósýine jaqsy jaǵdaı jasaýǵa bolady. ...Naǵyz rejısserde: rejısser-ustaz, rejısser-sýretker, rejısser-ádebıetshi, rejısser-admınıstrator úılesim tabady» - dep, keń taratyp aıtady. Solaı bolǵanda da bul mamandyqtyń kásibı zańdylyqtary men qupııalaryn meńgermeı qur darynmen eshkim ushpaqqa shyqpaq emes. Sol sebepti, rejıssýra mamandyǵyna oqytady. 

Naǵyz rejısser óziniń shabyty men qııalynan ǵana emes, shyǵarmashylyq ujymnyń da oı-tolǵanysynan týyndaǵan kórkemdik oılar men beınelerdi de bir arnaǵa, belgili bir sheshimge baǵyttaı bilýi kerek. Rejıssýra mamandyǵynyń arnaıy jazylǵan teorııasy joq. Tek qana K.S.Stanıslavskıdiń akterlarmen jumys jasaýdyń tásili men tanymal rejısserlerdiń tájirıbelerinen jınaqtalǵan eńbekter men oı-pikirler ǵana bar. Ár rejısserdiń ózindik jumys tásili bar degenimizben V.I.Nemırovıch-Danchenkonyń rejısser mamandyǵynyń úsh túri týraly anyqtamasyna jańalyq qosqan da nemese joqqa shyǵarǵan da eshkim joq:

1. Rejısser – túsindirýshi, qalaı oınaýdy kórsetýshi, basqasha aıtsaq rejısser-akter nemese rejısser-ustaz;

2. Rejısser – aına, akterdiń jeke qasıetterin paıdalana otyryp sahnalyq sheshimniń konepııasyn jasaýshy;

3. Rejısser – qoıylymnyń barlyq jumysyn uıymdastyrýshy. Kórermen tek sońǵysyn baıqap, baǵalaıdy. Mızansenadan, dekoraııalyq sheshimnen, qoldanyp júrgen rekvızıtterden, mýzykalyq dybystardan, jaryq-sáýlelerden, kópshilik sahnalarynan rejısser-uıymdastyrýshyny baıqaı alady. Al, aldyńǵy ekeýinen múldem habarsyz. Óıtkeni olar akterdyń shyǵarmashylyǵynda».

Alǵashqysy – keıipkerlerdi akterlarǵa túsindire biletin, «qalaı oınaý» kerektigin kórsete biletin qabiletke ıe bolý. Ekinshisi – akterdiń sahnadaǵy bar múmkindiginiń tolyq ashylýyna, onyń jeke basynyń qasıetterin avtor men rejısserdiń oıyn iske asyrýǵa baǵyttaı otyryp, qııaly men sahnalyq beıne jasaýdaǵy qulshynysyna dem berýshi. Akterdiń erkindigine jaǵdaı týdyra otyryp, óziniń sheshimin júzege asyrýshy. Al, sońǵysy aty aıtyp turǵandaı qoıylymǵa baılanysty shyǵarmashylyq jáne ózgede atqarylar kóptegen is-sharalardy biliktilikpen uıymdastyra bilýshi.

Sonymen qatar rejısserlerdiń arasynda: rejısser bólek, qoıýshy bólek, qoıýshy-rejısser tipten bólek degen sóz bar. Alǵashqysy - óz oıyn teorııalyq turǵydan jaqsy túsindirip, akterlarmen ónimdi jumys jasaı bilgenimen, qoıylymdy «jınaqtaı» almaıdy. Ekinshisi – akterlarmen múldem jumys jasaı bilmegendikten ony akterlardyń «óz erkine qaldyrady». Biraq, «kompozıııany sheber qura bilgendikten» qoıylymmen ǵana aınalysady. Al úshinshisi – akterlarmen de tamasha jumys jasaı biledi jáne qoıylymnyń da kórkemdik sheshiminiń tutastyǵyn kásibı deńgeıde kórsete alatyn rejıssýra. Bul ómirlik tájirıbeden baıqalǵan baılam bolǵanymen de rejıssýralyq daryn jaıly shyndyq ekeni ras.

Rejısser - úsh myrzaǵa bir qyzmetshiniń mindetin atqarady. Ol - dramatýrgtyń teatrdaǵy ókili, ol - dramatýrgtyń aldyndaǵy teatrdyń ókili, ol – kórermenderdiń talap – tilegin jetkizýshi basty adam. Rejıssýra degenimizdiń ózi – qoıylymǵa ter tógýshi barlyq qyzmetkerlerdiń (akterdan bastap rekvızıtorǵa deıin) kúsh-jigerin, oı-armanyn óziniń kórkemdik jáne kompozıııalyq sheshimine ortaqtastyra bilý. Qoıylymnyń tutastyǵy, aıtar oıynyń salmaǵy, kórkemdik deńgeıi rejısserdiń oı-órisine, dúnıe-tanymyna, bilimi men biliktiligine tikeleı baılanysty.

«Rejısser akter oıynynda ólý kerek!» - degen, qasıetti uǵym bar. Asqar Súleımenovshe aıtar bolsaq: «Rejısser júrek sııaqty. Soqqany bilinbeý kerek». Rejısserdiń qoıylym barysynda akterdiń dıktatory emes, keńes berer aqylshysy bola bilgeni mańyzdy. Keı rejısser akterdiń namysyn oıatamyn dep, onyń shamyna tıip, jer-jebirine jetip jatady. Dıktat qajet te shyǵar, biraq, onyń kóbine akterlardy jandy qýyrshaqqa aınaldyryp jiberýi de ǵajap emes. Ondaıda akterdiń ózinshe izdenbeı, aıtqandy ǵana oryndaýmen shekteletinin jıi baıqaýǵa bolady. Kórgen adamǵa qyzyq bolyp kórinip, rejısserlik qoltańbasy baıqalǵanymen, keıipkerileri sahnada nemquraıdylyqpen áreket etse qoıylymnyń áseri de óz dárejesinde bolmaıdy. Akterlardyń degenine kónip, jeteginde ketetin rejısserlar da bar. Ondaıda kórkemdik tutastyǵy joq, aıtar oıy shashyrańqy qoıylymdar dúnıege keledi. Demek, mundaı rejıssýra dıktattyqtan da qaýipti. Ondaıdan aýlaq bolýyǵa tyrysý qajet. Akter jany,  aqyn janynan da sezimtal. Rejısser  oılap tapqan detaldaryna  akterlardy beıimdeı otyryp, aqyryndap baǵyttaý arqyly qol jetkizýge tyrysqany jón. Qashan da, akterlardyń keıipkerine qajetti dúnıelerdi olardyń týra «ózderi oılap tapqandaı» kúı keshkenderi mańyzdy. Sonda ǵana olar ózderin óner adamy retinde sezinip, shabyttana izdenedi. Rejısser men akterlardyń jáne ózgede qoıylym toptarynyń arasynda shyǵarmashylyq senim ornaıdy.

Rejıssýra – tek qana kórkemdik sheshimdi ǵana emes, úlken jaýapkershilikti de qajet etetin óte kúrdeli mamandyq. Elińniń, kórermenińniń, ujymyńnyń aldyndaǵy jaýapgershilik. Ustazym KSRO halyq artısi, KSRO Memlekettik syılyqtarynyń lareaty, professor Iosıf Mıhalovıch Týmanov: «Dúnıede asa qaýipti, óte qıyn mamandyqtar barshylyq. Biraq, rejıssýradaı kúrdeli de, jaýapty mamandyq joq. Sebebi sender avtordyń pesasynan óz sheshimderińdi tabasyńdar, sol arqyly akterdan múlde basqa keıipker jasap, kórermenge oı aıtasyńdar. Avtor da, akter de, keıipker de, kórermen de jeke-jeke tulǵa. Osylardyń barlyǵyn ortaq oıǵa baǵyndyryp, shyǵarmashylyq sheshimińe sendire otyryp murattastyq (edınomyshlennıkı) tabý rejısserdiń boryshy», «Dramatýrg pesany jazdy, biraq, ol jansyz. Stolda jatyr. Rejısser qoıady. Jan berip, aıaǵynan turǵyzady» - dep, qarapaıym sózdermen túsindirýshi edi.

Rejısser - naqty faktilerge súıene otyryp, ýaqyt pen sahna keńistigine túrli taǵdyrlardy toǵystyrýshy. Rejıssýranyń ereksheligi óziniń oıyn, akterlardyń oıy ete bilýinde. Teatr ujymdyq jumys bolǵanymen, spektakldi qoıatyn rejısserdiń jalǵyz ózi. Sondyqtan, rejısser qoıylymǵa qatysatyn kópshiliktiń dem berýshisine, ortaq maqsatqa uıymdastyrýshysyna, kóshbasshysyna aınalýy kerek. Ónerdiń kókjıegine jetý múmkin emes. Alǵa júrgen saıyn tylsym bir sheksizdikke tap bolasyń. Qupııasyn ashýǵa umtylasyń, tyrysasyń, tyrbanyp ter tógesiń. «Mejeli jerden shyqtym-aý, ózimshe bir jańalyq taptym-aý» dep máz bolasyń. Keıinen entigińdi basyp, bajaılap qarasań, saǵan deıin kópke aıan bolǵan aqıqat bolyp shyǵady. Sol kezde baryp: «Jańalyq degenimizdiń ózi esimizden shyǵyp, umyt bolǵan kónemiz» - degen sózdiń syryna qanǵandaı bolasyń. Sondyqtan da óner máńgi izdenisterdi, tolassyz alǵa qaraı umtylysty qajet etedi. Ózińniń kókjıegińe jetýge árekettenesiń. Izdenis toqtaǵan jerde óner de toqyraıdy.

Qoıylym barysynda rejısser qandaı jumys kezeńderin bastan ótkeredi? Nege kóńil bólý kerek? Izdenister men daıyndyq (repetıııa) kezderinde jumysty qalaı josparlaý qajet? – degen suraqtar tóńireginde óz tájirıbemmen bólisýdi jón kórdim. Shákirttik shaqtan bergi oqyp kóńilge túıgenderim men kórip úırengenderim, rejıssýrany tańdap oqýǵa kelgen jastarǵa baǵyt-baǵdar bolsa degen oı osy eńbekti jazýǵa sebep boldy. Stanıslavskıı kórsetken jumys tásilindegi («júıe» degen sózge Konstantın Sergeevıchtiń ózi qarsy bolǵan) qoldanyp júrgen termınderimizdiń anyqtamalary kóptegen oqýlyqtarmen qatar M.Baıserkeulynyń «Sahna jáne akter» atty kitabynda da tııanaqty jazylǵandyqtan, olarǵa arnaıy toqtaýdy jón kórmedim. Teorııany bilý degenimizdiń ózi bilgenińdi is-júzinde kórsetý. «Tásildiń» basty maqsaty - ár sýretkerdiń tabıǵat bergen darynyn
shyǵarmashylyqqa baǵyttaý. «Tásil» teatrdaǵy qoıylymnyń nátıjesi emes. Jumys jasaýdyń bir ǵana joly. Kez kelgen óner erejesi tájirıbeden týyndap, kórkem týyndynyń nátıjesimen baǵalanady. E.B.Vahtangovtyń qoıylymdary men daıyndyq tásili ózinikine múlde uqsamasa da, kóńiline qonbasa da K.S. Stanıslavskıı onyń spektaklderine tańdanyp, óziniń shákirti ekenine maqtanyp júrdi. Teorııa men tájirıbeniń negizin jasaýshy ǵulama reformator, teatrlarymyzdyń bir qalyptan shyqqandaı bolýyn eshqashan talap etpedi. Qaıta izdenis joldarynyń kóp bolǵanyn qalady. Sondyqtan da bolar refermatordyń «Stanıslavskıdiń júıesi» degen, buzýǵa bolmaıtyn, qatyp qalǵan uǵymdy beretin sózden qashqany. Ol ár teatrdyń ózindik ereksheligi men ustanymy bolǵanyn kóksedi. Jaqsy teatr - teatr trýppasy murattas (edınomyshlennıkı) adamdardan quralǵan kezde bolatynyn bárimiz jetik bilemiz. Ony uıymdastyratyn da, rýhanı jetekshi bolatyn da rejısser. Ujymnyń estetıkalyq talǵamyn qalyptastyryp, ortaq shyǵarmashylyq prınıpke tárbıeleý teatrdyń ózindik ereksheligin qalyptastyrady.

Kóp jyldyq ustazdyq tájirıbemde shákirtter men jas rejısserlerdiń spektakl qoıý barysynda kóp kedergilerge tap bolyp, qınalǵan sátterinde mamandyqtan kúder úzip, beı-bereket kúı keship túńilgenin jıi baıqaımyn. Keıbireýi týa bitti qabiletiniń joqtyǵyn baıqaǵannan rejıssýradan bas tartsa, keıbireýi boıyndaǵy múmkindigin durys paıdalana bilmegendikten sondaı sheshimge barady. Aldyńǵysy quptarlyq bolǵanymen, sońǵylary ókinishke ákelip soǵady. Al, keıbireýi daryny joq bolsada rejıssýranyń atyna bola maldanyp júretinderi de joq emes. Qalaı bolǵanda da ónerge kelgen jas býyn jańa formalardy izdený arqyly óz jańalyǵyn ashyp, sýretker retinde óz sózin aıtýdy shákirt kezinen armandaıtyny sózsiz. Ár rejısser óz zamany men zamandastarynyń joǵyn joqtap, sózin sóıleıdi. Zamanyna laıyq óner formalaryn izdeıdi. Óner - izenisterdiń jańa túrleri arqyly damıdy. Qandaı joldy tańdasa da teatrdyń kórkemdik shynaıylyǵynan jańylmaǵany jón. Teatr qashanda jańalyqtyń jarshysy. Ótken,  ótip jatqan, ótetin oqıǵalarǵa ózinshe oı túıetin, joramal (versııa) jasaıtyn, erekshe pikirtalas oryny bolýy kerek. Bul pikirtalas sahnadan óziń men ózgelerdiń arasyndaǵy astarly dıalogtar jáne qaqtyǵystarǵa toly kórinister arqyly júrip jatatyny barshamyzǵa belgili. Sondyqtan rejısser kórermender zalynyń tynysyn sezine bilýi shart. Eń bastysy tirshiliktiń tynysyn, ómirdi bilýi kerek. Sýretker óz zamanynyń surqyltaıy bola bilgende ǵana: «Óner adamy!» degen atqa laıyq bolmaq. Rejısser de osy bıikten kórinýge mindetti.

"Rejısser sheberligi. Pesadan qoıylymǵa deıin". Almaty, Tarıh taǵylymy, 2010. – 248 b.