Maqala
Rejısser sheberligi. Stol basyndaǵy daıyndyq
Stol basyndaǵy daıyndyq
Bólim: Teatr
Datasy: 06.01.2017
Avtory: Әубәкір Рахимов
Maqala
Rejısser sheberligi. Stol basyndaǵy daıyndyq
Stol basyndaǵy daıyndyq
Bólim: Teatr
Datasy: 06.01.2017
Avtory: Әубәкір Рахимов
Rejısser sheberligi. Stol basyndaǵy daıyndyq

Stol basyndaǵy daıyndyq

Qoıylymnyń qandaı bolmaǵynyń bastaýy dramatýrgııada jatady. Rejısser avtordyń jazǵandaryn kórermenge tartymdy etip jetkizýge kúsh salady. Solaı bolǵan kúnde de, pesany túsiný men qoıýǵa bel baılaý úlken istiń basy ǵana. Qandaı kórkemdik sheshim jasamaq? Nendeı maqsat úshin sondaı sheshimge barmaq? Óziniń oı-maqsatyn júzege asyrý jolynda  qoıylym tobyn qalaı sendirip, qalaı uıymdastyrmaq?, mine osyndaı taǵy basqa kóptegen suraqtarǵa jaýap izdestirýine týra keledi. Kórermenniń oı-sezimin oıatarlyq oıdy pesadan taýyp, qoıylymnyń beıneli sheshimine arqaý ete bilýimiz shart. Sol sebepti rejısser qoıylymynyń kórermendi baýrap alar erekshe tásilin tańdap alady.

Rejısserdiń ústel basyndaǵy daıyndyǵy akterlaryna pesany oqýynan bastalady. Pesany qalaı oqý kerek? Nege den qoıǵan jón? Daıyndyq bastalǵanǵa deıin rejısser pesany san qaıtalap oqyp, avtordyń stılıstıkalyq ózgesheligine, sóz astarlary men ondaǵy áreketterdi, keıipkerlerdiń ara-qatynastaryn, tipti minez-qulyqtarynyń keıbir erekshelikterine deıin zerdelep alǵany jón. Avtordyń aıtpaq oıyn, maqsatyn anyqtap alý kerek.      

Rejısser pesany oqyǵanda, akterlardyń ondaǵy oqıǵalar legin, qaqtyǵys týdyrǵan faktorlardy, qatynasatyn adamdardyń beınelerin kóz aldaryna elestete otyryp, maqsattaryn anyq sezinetindeı túsinikti etip oqyǵany abzal. Avtordyń eskertpeleri men tynys belgilerine erekshe kóńil aýdarý kerek. Ol remarkalarda dramatýrg keıipkerlerdiń is-áreketi men olardyń oqıǵalardy, faktilerdi baǵalaýlaryn, minez-qulyqtaryn aıshyqtaýǵa talpynys jasaıdy. Mysaly, As.Súleımenovtyń «Qyzdaı jesir – shtat qysqartý» pesasyndaǵy myna bir remarkany qarańyzshy:

...Esik jabylar-jabylmastan Málik kiredi... nemese ...Málik amandasady. Tábıevke qos qolyn, Ahanovqa bir qolyn beredi. Ahanov Málikke qos qolyn beredi. Alǵashqysynda bastyqtyń esigin ańdyp otyrǵan jylpostyń áreketi sýrettelse, sońǵysynda jaǵympazdyq pen mánsapqorlyq  minez qatar kórinis tabady. «Tórt taqta – jaınamazda»:

Sobes. Qazir óliara emes pe, apa. (Tórdegi portretke bir qarap alady da, qadap aıtady) Óliara. Janymyz qala ma, janymyzdy ala ma – bilmeı qaldyq. Aınalma bolǵan qoıdaı bop qaldyq – dep, úkimettiń aýysyp, alasapyran kezge tap kelgenderin, kempirden qutylý úshin tórde ilýli turatyn «kósemderimizdiń» sýretine jaltańdap qaraǵan bir ǵana kórinispen tóndire de, sendire de jetkizbek bolǵan Sobestiń qýlyǵyn ańǵarý qıyn emes.          

Tynys belgilerdi avtor - birinshiden grammatıkalyq turǵydan qoısa, ekinshiden aıtpaq oıyna, sóz astaryna  kóńil aýdartý úshin de, óziniń nemese keıipkeriniń sóıleý mánerine baılanysty da qoıatyn kezderi jıi kezdesedi. Muny da eskergen jón. Keıipkerlerdiń is-áreketterine, ár kórinistegi maqsattaryna baılanysty sóz máneriniń ózgeristerin rejısser basqasha kórýi múmkin. Tynys belgileri men paýzalardy ózinshe qoıýyna týra keler. Qalaı bolǵanda da pesany oqýdaǵy rejısserdiń maqsaty - pesadaǵy oılardy, keıipkerlerdiń kim ekendigin tereń túsindirý. Keıbir kezderi rejısser pesany ózi emes, akterge oqytatyny bolady. Ondaı da akter kúni buryn pesany oqyp, rejıssermen pikirlesip, túsinip alǵany qajet. Adam kezkelgen shyǵarmany alǵash oqyǵanda ózi túsinýge tyryssa, ekinshi, úshinshi ret oqyǵanda ózgege túsindirýge talpynady. Kóz aldyna elestetken kórinisterin áserli túrde jetkizýge qulshynady. Pesany oqý - áriptesterińniń qııalyna qozǵaý salý ekenin umytpaǵan abzal.

Keıbir rejısserler alǵashqy daıyndyq kúni-aq bolashaq qoıylymynyń qandaı bolatyndyǵy jaıly, obrazdar týraly, bezendirilýi men mýzykasy, avtordyń shyǵarmashylyǵy haqynda óz oıyn tolyq jaıyp salady. Mundaı jaǵdaıda akterlar birden rejısserdiń áńgimesi arqyly sanasyna qalyptasqan keıipkerlerin jasaýdyń nátıjesine umtylady. Eshqandaıda ter tógip, áýre bolýdyń qajeti bola qoımaıdy. Rejısserdiń aıtqanyn ǵana jasasa jetkilikti dep oılaıdy. Al, pesa men rol týraly oıdyń birden emes, jumys barysynda, izdenýdiń arqasynda birtindep qalyptasqany durys. Keıipkerdiń beıne (obraz) retinde qalyptasý faktorlaryn jan-jaqty saralap baryp bir toqtamǵa kelgen durys. Sahnada keıipkerdiń beınesin jasaý degenimiz - onyń syrttaı ǵana uqsastyǵyn (portretin) emes, eń aldymen ishki jan-dúnıesin ashyp,  maqsaty men áreketin tabý ekenin bárimiz jaqsy bilemiz. Demek, bulardy alǵashqy repetıııalarymyzda tolyq zerdelep, kóz jetkizip almaı turyp, kúni buryn aıtylǵan pikirlerge ǵana súıenip sahnalyq beıne jasaýǵa asyǵý aǵattyq is bolary sózsiz. Mundaıda pikir almasýlardyń tıgizer paıdasy kóp. Rejısser pesany oqý barysyndaǵy daıyndyqtaryn akterlardyń oıyna qozǵaý salyp, oı bólisip, pikirlesý retinde ótkizýi kerek.

Stol basyndaǵy akterlar aldymen óz rolderiniń sózderin «esh oınaýsyz» oqyp shyǵyp, qatesiz durys jazylǵandyǵyna kóz jetkizedi. Onan keıin olar áriptesteriniń ne týraly aıtyp jatqanyn túsinisedi. Sonymen birge ár sózdiń astaryndaǵy oıdyń mán-maǵynasyna qana bastaıdy. Alǵashqy kúnnen keıipkerdi «oınaǵannan» qashý kerek. Roldiń tereńdigine boılamaı, sóz salmaǵyn oılamaı turyp «oınaý» «tas qarańǵy úıden, qara mysyqtyń joqtyǵyn bile tura, tabamyn dep izdegenmen» (Konfýıı) birdeı. Árbir kórinistiń maǵynasyn taýyp, túsinýge den qoıý kerek. Osylaısha eki-úsh ret oqyǵannan keıin akter keıipkeriniń jáne áriptesteriniń sózine qanyǵa bastaıdy. Osydan keıin birtindep keıipkerlerdiń minez-qulqy týraly oı bólisýge bolady. Akterlarda kimderdi oınaıtyny jaıly túsinik qalyptasa bastaıdy. Bógde bir belgisizden góri, ózine etene tanys jandy oınaý áldeqaıda ońaıylaý. Keıipkerler qandaı toptyń adamdary, kim men kim ne úshin tartysyp, bolmasa odaqtasyp júrgendigin saraptan ótkize bastaımyz. Oryndaýshylar úshin mundaı anyqtamalardyń mańyzy - ózderi jasaıtyn beıneniń kórkemdik sheshimi men is-áreketiniń qısynyn durys túsinýge oń yqpal jasaıdy. Pesanyń kúrdeligine baılanysty jumys ártúrli ýaqytqa sozylýy múmkin. Pesa men keıipkerler jaıly qajetti dárejede maǵlumat alǵannan keıin, tııanaqty túrde áreket arqyly taldaýǵa kirisýge bolady.

Óner akademııasynda shákirtterge áreket arqyly taldaý tásilin taıǵa tańba basqandaı etip úıretýge týra keledi. Pesany durys túsiný áreket arqyly taldaýǵa (deıstvennyı analız) tikeleı baılanysty ekenin bilemiz. Teatrda bul taldaýlar terezesi teń, joǵary bilimdi áriptester arasynda ótetindikten, erkin suhbat retinde ótkeni maqul. Teatrda akter - negizgi tulǵa, úlken óner adamy bolǵandyqtan  ózine ózgeniń úıretkenin emes, ózi de bir jańalyq taýyp, pikir qosqandy jón kóredi. Rejısser onyń oıymen sanasyp, qoldap otyrýǵa mindetti. Kókeıge qonatyn pikirin qabyldap, burysyn túsindre, dáleldeı otyryp kóz jetkizgeni jón. Bul akterdiń shyǵarmashylyq belsendiligin artyrady. Onyń boıyndaǵy shyǵarmashylyq qyzyǵýshylyǵyn óshirip almaı, jalynǵa aınaldyra bilý rejıssýranyń basty mindeti bolǵanda, áreket arqyly taldaý tásili rejıssýra mamandyǵynyń soǵan jetkizer negizgi quraly bolmaq.